lg 1 ls 3 tulenevalt on lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 28.65% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. 14.12.2009 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 33 236.47 krooni. Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt solidaarselt alates 14.12.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 28.65% tagastamata krediidisummalt aastas. Kokkulepe nr 1 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 1 031,39 kr lepingu sõlmimise tasu vastavalt lepingu maksegraafikule. Kuna kostjad ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu maksnud, tuleb lepingu ja kokkuleppe, käenduslepingu, üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 1 031,39 kr. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXX ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 288 527 krooni ning käenduse tähtajaks 01.10.2012. Kostja vastuväited Kostjad ei vaielnud vastu põhivõlale, lepingutasule ja intressidele. Kohtuistungil palusid kostjad seoses makseraskustega vähendada viiviseid. Kohtuotsuse põhjendused
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustusetäitmise eest.
Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja AM sõlmisid 14.09.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 103 138.78 krooni krediiti intressiga 28.65% krediidisummast ühe aasta kohta, et lepingule kohaldati BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S, et hageja sõlmis 14.09.2007 TK´iga käenduslepingu, et võlgnikud ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja ütles 05.09.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, et lepingu ülesütlemisavalduses ning käendajale saadetud nõudekirjas nõudis hageja kostjatelt 144 346,32 krooni tasumist. Arvestades, et pärast lepingu ülesütlemist on krediidisumma katteks tasutud kokku 9 320 krooni, on kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 88 718.78 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista põhivõlg 88 718,78 krooni, 23 909,10 krooni sissenõutavaks muutunud intress ja 1 031,39 krooni lepingu sõlmimise tasu.
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
, mille lõige 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja I oli nõus põhivõla maksma ära maksegraafiku alusel ja käis hageja juures võlanõustamisel, kuid pooled ei jõudnud kõrge intressi tõttu kokkuleppele. Alates 2009.a jaanuarist jäi ta haigeks ja on peale sünnitust 60% ulatuses töövõimetu. Kostjal I lõpeb ära ematoetus ja tema sissetulekuks jääb 1200 krooni vallasematoetust ja töövõimetuse toetus, mis kokku jääb alla kehtestatud alampalga. Kostjal vara puudub ja tal on võlg korteriühistule 50 000 krooni. Kostja II tasub eluasemelaenu igakuiselt 2400 krooni kokku 15 aasta vältel, millest 2 aastat on makstud. Eluasemekulud on 2200 – 2600 krooni. Kostja II tasub soovilaenu igakuiselt 2400 krooni kokku 2 aasta vältel. Krediitkaardi võlga SEB Pangale maksab kostja II iga kuu 1600 krooni veel poolteise aasta vältel. Võttes eelpooltoodud asjaolusid arvesse asub kohus seisukohale, et kostjatelt väljamõistetavat viivist tuleb vähendada – sissenõutavaks muutunud viivist 2000,00 kroonini ja TsMS § 367 alusel täiendavalt väljamõistetavat viivist alates hagi esitamisest 14.12.2009 kuni põhivõla tasumiseni 10%-le aastas põhinõudelt. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi viiviste osas osaliselt, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud 85% ulatuses jätta solidaarselt kostjate ja 15% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.