Obsah (11)

§ 65§ 146§ 164§ 169§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 145§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-64023 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 06.jaanuar 2011,

) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingute ja 20072301 punktides 8 on ette nähtud, et käendajal ei ole õigust 3 nõuda, et liisingufirma esitaks kohustuse täitmise nõude esmalt liisinguvõtjale või mõnele teisele isikule, sealhulgas mõnele teisele käendajale, juhul, kui neid on. Liisingufirmal on õigus otsustada oma äranägemisel, kas nõue kohustuse täitmiseks esitatakse liisinguvõtjale või käendajale või liisinguvõtjale ja käendajale koos. Käendaja vastutab liisingufirma ees solidaarselt kõigi teiste käendajatega, kes tagavad liisingufirmale liisinguvõtja kohustuste täitmist. Seega kostja ja AS Nordea Finance Estonia vahelistes käenduslepingutes ei ole sätestatud, et käendaja vastutab ainult siis, kui põhivõlgniku vastu nõuet rahuldada ei õnnestu.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu alusel on põhjendamatu kostja seisukoht, et hageja on minetanud õiguse nõuda kohustuse täitmist käendajalt seetõttu, et ei ole esitanud nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses liisingulepingutest tulenevat nõuet põhivõlgniku vastu. 4.

§ 146

lg 2 sätestab võlausaldaja kohustuse esitada põhivõlgniku pankroti korral oma nõue pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teadasaamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Kui võlausaldaja ei täida eelnimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses (

§ 146lg 3).

Kostja OÜ P (pankrotis) ainuosaniku ja juhatuse liikmena oli pankrotimenetlusest algusest peale teadlik, samuti pidi kostja olema teadlik põhivõlgniku poolt liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise ja täitmata jätmise ulatusest. Kostja ei ole esile toonud, et põhivõlgniku pankrotimenetluses liisinguandja või hageja poolt põhinõude esitamata jätmise tõttu on kostjale tekkinud kahju. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et põhivõlgniku pankrotimenetluses oleks hageja nõue 100 % rahuldatud ning seega kostja kui käendaja vastu nõuet ei oleks esitatud. Seega ei esine käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, mis annaksid alust nõudesumma vähendamiseks

§ 146lg 3 alusel.

1. Muid sisulisi vastuväiteid hagile kostja ei ole esitanud. Kostja paljasõnaline väide, et pärast liisingulepingute ülesütlemist olid traktorid 11 kuud tema vastutaval hoiul ning kostjal tekkisid sellega seoses kulud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Liisingulepingu ülesütlemise järel oli liisinguesemete tagastamise nõudeõigus liisinguandjal, hagejale on loovutatud üksnes enne liisingulepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevuse nõue, mistõttu kostjal liisinguesemete hoidmisest tõenäoliselt ei saanud tekkida mingit nõuet hageja vastu. Kostjal on jätkuvalt võimalik esitada oma võimalikud nõuded eraldi menetluses. Kostja ei ole väitnud, et liisinguesemeks olnud laadur-ekskavaatori ja teleskooplaaduri kostja vastutaval hoiul olemine mõjutanuks enne lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevuse suurust. OÜ-l P (pankrotis) liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud.
2. Hagi rahuldamiseks ei anna alust ka kostja väide, et ta ei ole kätte saanud 21.10.2008 lepingute ülesütlemisteateid ega 07.12.2009 nõude loovutamise teateid. Enne lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevuse tasumise nõude osas ei oma õiguslikku tähendust, millal kostja on lepingute ülesütlemisteated ja nõude loovutamise teated kätte saanud.

§ 164

lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi teise lõike järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamisest teatamata jätmise korral võib võlgnik

§ 169

lg 1 alusel keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Kostja kinnitas, et sai kõik dokumendid kätte hiljemalt koos hagimaterjalidega. 4 7.

§ 8

lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Liisinguvõtja OÜ P (pankrotis) rikkus liisingulepingute punktis 3.1. sätestatud kohustust tasuda lõik lepingumaksed liisinguandja poolt esitatud arvete alusel. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (

§ 100

).

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab samuti, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Liisinguvõtja OÜ P võlgnevuse suuruse osas vaidlust ei ole.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.

§ 145lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

1. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud liisingulepingutega (tl 16 – 48), käenduslepingutega (tl 67 – 70), nõude loovutamise lepingutega (tl 55 – 56) ja P OÜ-le väljastatud arvetega (tl 57 – 65). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja liisingulepingu nr 7 alusel esitatud arvete nr 10573664,10591597,10609988 ja 10629221 järgi põhiosamaksete võlgnevuse summas 3439,52 eurot (53 816,84 krooni) ning liisingulepingu nr 720072301 alusel esitatud arvete nr 10556752,10575721, 10593570,10611922 ja 10631331 järgi põhiosamaksete võlgnevuse 3887 eurot (60 818,37 krooni), kokku 7326,52 eurot (114 635,13 krooni).
2. Hageja taotleb lisaks põhivõlale mõista kostjalt välja viivised.

§ 101

lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt on viivisemääraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Vaidlusalustes liisingulepingutes on kokku lepitud viivisemääraks 0,25 % päevas. Nõude loovutamise lepingute punktide 2.

1. kohaselt läks hagejale alates nõude loovutamisest üle ka õigus liisingulepingutest tulenevatele viivistele loovutatud nõudelt. Hageja on hagis arvestanud viivist perioodil 21.10.2009 – 02.03.2010 viivitatud 132 päeva eest kokku 37 829,88 krooni (286,59 krooni päevas). Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivised välja mõista kostjalt summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 367 sätestatule: kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summaliselt ning edasi protsendina põhinõudest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Lisaks hagis nimetatud viivisesummale on kohtuotsuse 06.01.2011 tegemise seisuga viivised muutunud täiendavalt sissenõutavaks summas 88 555,64 krooni järgmise arvutuse kohaselt: Perioodil 03.03.2010 – 06.01.2011 viivitatud 309 päeva x võlgnevuse summa 114 635,13 krooni x 0,25 % päevas. Seega kohtuotsuse 06.01.2011 tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 126 385,51 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast viivised 0,25 % tasumata põhivõlast päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. 5 Heli Käpp Kohtunik 6