Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Aleksandr Podõmahin võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 21.11.2007 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 4000.- kr, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx. Lepingu p 3.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Kostja kohustus lepingu p 6.1 alusel maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Hageja debiteeris limiidikontolt intressi maksepäeval, s.o iga kuu 10.kuupäeval. Intressimääraks oli lepingu järgi 24%. Kui hagejal ei olnud lepingu p 6.7 kohaselt võimalik arvelduskontolt debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu p 6.6 toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja ületas krediidilimiiti ja tegi krediitkaardiga tehinguid 3743,54 kr väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu p-te 6.1 ja 6.6. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 25.09.2009 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub kohtusse. Kostja tähtaegselt ei tasunud võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist
Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Goldberg palub
§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 259,02 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 02.11.2010 kuni põhinõude ( 239,26 eurot) täitmiseni AS Swedbanki kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 118,23 eurot AS Swedbanki kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (118,23 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja vastuväited Kostjale tehti kohtuistungi toimumise aeg teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.