) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning 2 saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 8 lg 4 sätestab, et korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata. KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid.
lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid- saldo väljavõtted kostja omandis oleva korteriomandi kohta tõendavad, et kostja võlg hageja ees oli hagi esitamise aja seisuga 1474,87 krooni. Eeltoodud tõendite alusel ja eelpoolnimetatud seadusesätete alusel on hagejal kui korteriomandite valitsejal õigus nõuda kostjalt kaasomandil lasuvate maksude, avalik-õiguslike reaalkoormatiste ja kaasomandi majandamise kulutuste tasumist. Seega on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kostja on olnud viivises hagejale võla tasumisega, on hagejal õigus nõuda ka viivist
MS § 367 kohaselt võib hageja esitada viivisenõude ka koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise , mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Asjaolu, et hageja valiti Xxx korteriomanike üldkoosoleku otsusega 19.08.2008.a. korterelamu Xxx, Tallinnas valitsejaks, on tõendatud korteriomanike üldkoosoleku protokolliga. Menetluskulud Kuivõrd kohus hagi rahuldab, peab kohus TsMS § 162 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Piret Randmaa Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.