← Eesti

2-08-80474/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-80474 Tsiviil

) § 221 lg 3 kohaselt võib

§ 221

lg 1 kohase hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Täitmisteade on võlgnikule 29.05.2008 isiklikult teatavaks tehtud ja võlgniku esindajale 30.05.2008 allkirja vastu kätte toimetatud. Selles on ka selgitus hagi esitamise tähtajast. Võlgnik on hagi esitanud 28.11.2008, see on rohkem kui 180 päeva pärast täitmisteate 29.05.2008 võlgnikule kättetoimetamist.

§ 221lg 3 sätestatakse hagi aegumistähtaeg (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-07).

Sama otsuse p 11 märgitakse, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seega, võlgniku poolt hagi aegumistähtaja möödumisel hagi esitamisel ja kui sissenõudja tugineb nõude aegumisele, tuleb jätta hagi rahuldamata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 taotleb kostja aegumise kohaldamist ja GR hagi aegumise suhtes vaheotsuse tegemist. Kostja vaidleb nõudele ka sisuliselt vastu. Kostja vaidleb hageja tasaarvestusele vastu. Hageja väidetav nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. HAGEJA SEISUKOHT AEGUMISE TAOTLUSE OSAS Hageja vaidleb hagi aegumise taotlusele vastu ja palub jätta aegumine kohaldamata. Kui kohus tuvastab, et täitemenetluse peatanud kohtumäärus ei peatanud samas täitemenetluses lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaja kulgemist, palub hageja ennistada seaduses sätestatud menetlustähtaja vastavalt 28.11.2008 hagiavalduses esitatud taotlusele. Hagiavalduses on hageja taotlenud seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist TsMS § 67 lg 1 tulenevalt. Hagi ei ole hageja arvates esitatud pärast aegumistähtaega. Hageja kinnitab, et sai täitmisteate kätte 30.05.2008, samas peatati maakohtu määrusega tsiviilasjas jõustunud kohtuotsuse täitemenetlus 02.06.2008. Hageja esitas koheselt, s.o 06.11.2008 kostjale ja kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna viimane osa võlast tasuti 2 tasaarvestuse teel. Enne täitemenetluse peatamist oli tähtaeg kulgenud vaid 3 päeva. Üheaegselt täitemenetluse enda peatamisega peatus 02.06.2008 ka võimaliku täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaja kulgemine. Täitemenetluse peatamise lõppemisega, 06.11.2008, kulges edasi ka võimaliku täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg. Pärast täitemenetluse uuendamist kulges edasi 23 päeva, kokku seega mitte üle 26 päeva. Järelikult on hagi esitatud 30 päevast aegumistähtaega järgides. TsÜS § 168 lg 1 tulenevalt ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatatud aegumistähtaja hulka. Jõustunud kohtuotsuse alusel tekkis hagejal ka esmakordselt võimalus täitemenetluse lubamatuks tunnistamist nõuda. Kuna täitmine oli peatatud, puudus hagejal ka vajadus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. KOHTU SEISUKOHAD TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ning teeb asjas lõppotsuse. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) 21.09.2007 Harju Maakohtu otsusega kohustati hagejat tasuma kostjale 2 777 778 krooni (t lk 9-27). Kohtotsus jõustus 19.05.2008; 2) 26.05.2008 Harju Maakohtu määrusega pikendati maksmise tähtaega kuue kuu võrra (t lk 28-30). Nimetatud määruse tühistas maakohus 19.09.2008 määrusega ning see jõustus 03.11.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (t lk 36-38, 4750); 3) Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 025/2008/3622 EV’i täitmisavalduse alusel ning 22.05.2008 täitmisteate on hageja kätte saanud 30.05.2008 (t lk 31); 4) 02.06.2008 Harju Maakohtu määrusega on täitemenetlus täiteasjas nr 025/2008/3622 peatatud kuni 26.05.2008 kohtumääruse jõustumiseni (t lk 32-34). Nimetatud määruse tühistas maakohus 19.09.2008 määrusega ning määrus jõustus 03.11.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (t lk 39-42; 43-46); 5) 20.06.2008 on kohtutäitur täitemenetluse otsusega peatanud (t lk 35); 6) Hageja on teinud nõude tasaarvestuse avalduse 10.10.2008 (t lk 61); 7) Täitemenetlus on uuendatud 05.11.2008 kohtutäituri otsusega (t lk 62).

§ 221

lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 221

lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist.

§ 221

lg 3 sätestatud 30-päevaline tähtaeg sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks ei ole menetlustähtaeg, mida saaks TsMS § 67 lg 1 tulenevalt ennistada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-07).

§ 221lg 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg.

Nimetatud asjaolule on kohus ka viidanud 01.12.2008 hagi tagamise määruses, et kohus ei saa hagi esitamise tähtaega hageja taotlusel ennistada (t lk 66-67). 3 Kostja on

§ 221lg 3 tulenevalt esitanud aegumise kohaldamise taotluse. Tulenevalt Ts

ÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi saab lugeda esitatuks TsMS § 362 lg 1 ja 3 kohaselt 28.11.2008. Asjaolu, et täitemenetlus oli kohtumäärusega perioodil 02.06.2008 kuni 06.11.2008 peatatud , ei anna alust lugeda, et käesoleva nõude aegumine sellega peatus. Nimetatud asjaolu ei ole võrdsustatud hagi esitamisega (TsÜS § 160 lg 2). Asjas oli olemas jõustunud kohtuotsus, mille alusel alustas kohtutäitur täitemenetlust. Täitemenetlus on 26.05.2008 ja 02.06.2008 kohtumäärustega

§ 45alusel ajatatud ja seejärel on täitemenetlus peatatud.

See ei oma mõju käesolevas asjas esitatud nõude aegumistähtajale. Kuna hageja sai täitmisteate kätte 30.05.2008, oli tal sellest päevast 30-päevaline tähtaeg hagi esitamiseks, mis lõppes 29.06.2008 kell 24:

  1. Hagi on kohtusse jõudnud 28.11.
  2. Hageja oleks pidanud pärast täitmisteate kättesaamist valima kohase õiguskaitsevahendi. Kuna kostja on taotlenud aegumise kohaldamist ning kuna kohus on tuvastanud, et nõue on aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei anna teistele poolte seisukohtadele ja vastuväidetele õiguslikku hinnangut. Käesolev kohtuotsus on käsitletav lõppotsusena ja kohus asja edasi ei menetle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.