lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi 274 595,41 € ulatuses. Võlgniku varade väärtuse hindamisel lähtuda kohus ajutise halduri poolt esitatud vara väärtusest, milleks on hinnanguliselt 103 952,46 €. Majandustegevus on lõppenud ning puuduvad väljavaated selle taasalustamiseks. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on
Kohtu arvates puuduvad
lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise.
lg 5 kohaselt ajutine haldur esitab kõnealuse paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Antud juhul on ajutine haldur esile toonud, et maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal raske juhtimisviga. Samuti on ajutine haldur märkinud ajutise halduri aruandes, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse endise liikme AP’i tegevus ja (või) tegevusetus. Kas ta on sooritanud kuriteo tunnustega tegusid, seda peab näitama täiendav raamatupidamise ekspertiis. Ajutise menetluse staadiumis puudub ajutisel halduril 4 Kohtuasi nr 2-10-51066 aeg ja vahendid sellele hinnangu andmiseks. Seega tuleb edaspidise pankrotimenetluses käigus ülalnimetatud asjaolud halduril välja selgitada. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Samuti kuuluvad väljamõistmisele ajutise halduri kulud, kuivõrd need on kohtu hinnangul põhjendatud. Kauri R tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 1 alusel peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
lg 3 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku endist juhatuse liiget AP’it ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 08. märtsil 2011. kella 10.45-ks võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.