KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-68330 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 04.01.2011 T
sätteid.
§ 34
lg-st 2 tuleneb, et vaatamata äriregistris ühise esinduse kohta kande olemasolule võisid hageja juhatuse liikmed Mihhail Gnidin ja Valeri Melnikov omakorda volitada ühte enda hulgast esindama hagejat pangas teatud tehingute ja toimingute tegemiseks. Hageja juhatuse liikmed ongi seda teinud muuhulgas allkirja- ja pitseri näidiste kaardil oleva kandega, samuti 31.01.2007 allkirjastatud sidekanalite vahendusel (arveldus)konto käsutamise lepingu lisaga ning mõlema juhatuse liikme poolt allkirjastatud kliendi ankeediga, milles oli hageja volitatud isikuteks panga ees määratud selgelt Valeri Melnikov.
§ 118
lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingute tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Tõenditest nähtub, et hageja enda käitumine ja hageja poolt kostjale esitatud allkirjastatud avaldused pidid mõjutama kostjat mõistlikult uskuma, et hageja volitatud täieõiguslikuks esindajaks on hageja juhatuse liige Valeri Melnikov. Lähtuvalt sellest, et Valeri Melnikov määrati hageja esindajaks kahe juhatuse liikme poolt allkirjastatud avaldustega, pidi hageja teadma, et Valeri Melnikov tegutseb suheldes pangaga hageja esindajana. Hageja talus Valeri Melnikovi tegevust, mistõttu tuleb lugeda, et hageja andis oma juhatuse liikmele Valeri Melnikovile ainuõiguse esindada hagejat suhetes pangaga.
§ 118
lg 2 tuleb kohaldada ka kostjale e-posti vahendusel 16.12.2008 edastatud avalduse puhul. Kostjal oli mõistlik eeldus arvata, et hageja poolt kindlaks määratud sidekanalite vahendusel edastatavad ja Valeri Melnikovi allkirja kandvad avaldused vastavad hageja tahtele. Hageja oli mitmete varasemate avaldusega määranud oma pearaamatupidaja Olga Sepa konto kasutajaks (informatsiooni saamise ja vaatleja õiguste osas), samuti oli Olga Sepp määratud hageja kontaktisikuks. Seega oli kostjal õigus mõistlikult uskuda, et Olga Sepal olid olemas volitused edastada hagejale e-posti vahendusel Valeri Melnikovi allkirja kandev avaldus, millega paluti anda Olga Sepale konto täielik kasutamisõigus. Kuna hageja oli määranud Olga Sepa panga ees konto 6
(9)kasutajaks ja kontaktisikuks, siis hageja pidi teadma, et pearaamatupidaja tegutseb suheldes pangaga hageja esindajana. Veelgi enam, hageja on talunud Olga Sepa tegevust ning kiitnud tema poolt väidetavalt ilma volitusteta teostatud 77-st ülekandest heaks 74. Vaatamata asjaolule, et hageja ei ole heaks kiitnud vaidlusalust kolme ülekannet OÜ-le Beta Terminal, saab lugeda
§ 118
lg 2 alusel hageja volitus Olga Sepale ülekannete tegemiseks antuks, sest hageja on sisuliselt heaks kiitnud, et Olga Sepp hageja esindajana hageja kontolt ülekandeid tegi. Vaidlusalust 3 ülekannet ei ole hageja tunnistanud sisuliselt mitte seetõttu, et Olga Sepale konto täieliku kasutamise õiguse avaldus oli allkirjastatud ebapädeva isiku poolt, vaid seetõttu, et hageja hinnangul esitas OÜ Beta Terminal hagejale tasumiseks alusetu arve ning hagejal puudusid majanduslikud suhted OÜ-ga Beta Terminal. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kolme OÜ-le Beta Terminal teostatud ülekande eest rahaliste vahendite hüvitamist kostjalt. Asjaolu, kas hageja esindaja poolt internetipanga vahendusel teostatavate ülekannete aluseks olid põhjendatud või põhjendamatud arved, ei ole kuidagi seotud kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise või täitmata jätmisega. Kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise ning hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hagejal puudub alus nõuda vaidlusaluse 3 ülekandega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist kostjalt. Juhul, kui hageja hinnangul on raha OÜ-le Beta Terminal kantud üle ilma õigusliku aluseta, on hagejal võimalus esitada vastav nõue isiku vastu, kes ilma õigusliku aluseta hageja arvelt rikastus. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme ning hinnanud asjas kogutud tõendid vääralt, ühekülgselt ning eelarvamuslikult. Vastavalt VÕS § 744 lg 1 p 2 on maksevahendi väljaja kohustatud mitte väljama elektroonilist maksevahendit ilma vastava sooviavalduseta, välja arvatud juhul, kui see on määratud juba omatava maksevahendi asendamiseks. Seega pidi kohus asjas kogutud tõendeid hinnates selgitama välja, kas kostja tegi kindlaks hageja tegeliku tahte, kui ta aktsepteeris e-posti teel saadud skanneeritud avaldust konto täieliku käsutusõiguse määramiseks ning kas skanneeritud avaldus on dokument, mis on vormistatud nõuetekohaselt ja kas see vastab poolte vahel sõlmitud lepingule ja seadusele. Vastavalt VÕS § 715 lg 1 p 3 võtab kontopidaja täitmiseks üksnes käsundiandja sellise juhise, mis on tehtud kooskõlas õigusaktide ja lepinguga ning kust selgelt nähtub käsundiandja tahe. Kõigi krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema neilt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ja selle klientide huvidest. Kontopidaja on kohustatud olema käsundiandja juhiste täitmisel täpne ning kõrgendatud hoolsuskohustus peab välistama pangatöötaja teadmatusest või oskamatusest käsundiandjale kahju tekkimise võimaluse. Hoolsuskohustuse täitmine eeldab panga ja tema töötajate poolt konservatiivset suhtumist ebatavalistesse või kahtlust äratavatesse tehingutesse. Kõikide selliste tehingute korral on krediidiasutus kohustatud välja selgitama tehingu eesmärgi ja tegelikud asjaolud ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed võimaliku kahju tekkimise vältimiseks, rakendades panganduses mõistlikuks peetavat kõrgemat hoolsusastet. Seega ei ole põhjendatud kohtu väide, et kostjale e-posti vahendusel 16.12.2008 esitatud skanneeritud avaldusele tuleb kohaldada
§ 118lg 2 ning kostjal oli mõistlik eeldus arvata, et 7
(9)hageja poolt kindlaks määratud sidekanalite vahendusel edastatavad ja V. Melnikovi allkirja kandvad avaldused vastavad hageja tahtele. Esiteks, kostjale 16.12.2008 esitatud dokument ei olnud ilmselgelt nõuetekohaselt vormistatud ning selle aktsepteerimine ei vasta elementaarsele panganduses mõistlikuks peetavale hoolsusastele. Teiseks, ei pidanuks kostja aktsepteerima ülalnimetatud avaldust ka seetõttu, et avaldus oli esitatud vaid skanneeritud koopiana, millisel puudusid hageja seaduslikke esindajate allkirjad. Tänapäevase tehnoloogia areng võimaldab võltsida igasuguseid dokumente, mistõttu juriidilist tähendust saab omada vaid originaaldokument, mille puudumist aga kostja on kinnitanud. Kolmandaks, selline kohtu hinnang on vastuolus panga sidekanali vaheldusel (arveldus)konto kasutamise lepingu tingimuste p 1.1, mille järgi juriidilisest isikust kontoomaniku puhul on kasutaja määramise õigus üksnes seadusjärgsel esindajal. Äriregistrisse on kantud esindusõiguse piirang, nimelt kandest 8 tuleneb, et osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada: Valeri Melnikov koos Mihhail Gnidiniga või Valeri Melnikov koos Mark Bermaniga; Sergei Melnikov koos Mihhail Gnidiniga või Sergei Melnikov koos Mark Bermaniga. Sellest tulenevalt kirjutasid OÜ Dekoil juhatuse liikmed Valeri Melnikov ja Mihhail Gnidin koos arvelduslepingule alla. Allkirja- ja pitsati näidiste kaardil on juhatuse liikmete Melniku ja Gnidini allkirjad ning pangadokumentidel kasutatava allkirja kombinatsioonina on näidatud „A+(A/B)“, mis näitab, et pangadokumendid allkirjastatakse koos kahe juhatuse liikme poolt. Seega on arusaamatu kohtu seisukoht, et kombinatsioon A+(A/B) tähendab seda, et üks A allkirja andnud isikutest võib dokumente allkirjastada ise ning teine vajaduse korral koos esimese A allkirja andnud isikuga. Sellises kohtu järelduses puudub igasugune loogika, kuna ei ole selge missugust tähendust omab teise juhatuse liikme allkirja kandmine lahtrisse A, kui kõiki dokumente on õigustatud allkirjastama esimese A allkirja andnud isik. Arvestades kehtivat nii lepingulist kui ka seadusjärgset esindusõiguse piirangut, ei olnud kostjal õigust võtta täitmiseks 16.12.2008 skaneeritud koopiat dokumendist, millega oli Olga Sepale määratud konto täielik käsutusõigus ning mis oli allkirjastatud tundmatu isiku poolt. Võttes arvesse, et hageja konto debiteerimiseks puudus kostjal seaduslik alus (pidades silmas Olga Sepale määratud konto täieliku käsutusõiguse tühisust), on ta kohustatud hageja kontot alusetu debiteerimise ulatuses krediteerima VÕS § 716 alusel. Seega kõik kohtu põhjendused selles, et Olga Sepp on ise teostanud kaugjuurdepääsu maksevahendi abil vaidlusaluseid ülekandeid ning seetõttu ei ole kostja nende ülekannete teostamise eest vastutav, on täiesti alusetud, kuna kostjal ei olnud õigust Olga Sepale PINkalkulaatori väljastamiseks, mille abil ta vaidlusalused ülekanded teostas. Arusaamatu on kohtu väide, et kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise ning hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Selleks, et tuvastada põhjuslikku seost kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise ning hagejal tekkinud kahju vahel, pidanuks kohus vastama küsimusele, kas kahju oleks tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks nimetatud viisil käitunud (kui kostja ei oleks määranud Olga Sepale OÜ Dekoil konto täieliku käsutusõiguse ilma elementaarsetele lepingu ja seaduse nõuetele vastava avalduseta). Vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 1 ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Seega hageja vaid täiendas hagiavalduses esitatud faktilisi ja õiguslike väiteid sellega, miks Olga Sepal puudusid volitused hageja nimel tehingute teostamiseks. Kohus ei 8
(9)maininud kohtuistungitel kordagi, et hageja esitatud hagiavalduse täiendused tuleb pidada hagi aluse muutmisena ning kohus ei anna selleks loa. Kuna kohus on täiesti alusetult asunud seisukohale, et hageja on hagi alusena toonud välja üksnes asjaolu, et raamatupidajal Olga Sepal puudusid volitused hageja nimel tehingute sooritamiseks, võtmata sealjuures arvesse hageja täiendavaid seletusi, miks need volitused puudusid, on kohus lõppkokkuvõttes määranud vääralt ka vaidluse eseme. Kostja on esitanud kohtule koopia skaneeritud dokumendist OÜ Dekoil konto täieliku käsutusõiguse määramiseks, väites, et ta oli õigustatud selle dokumendi vastu võtma, kuna sellel on juhatuse liikme V. Melnikovi allkiri. Seega pidi kostja tõendama seda, et skaneeritud dokumendile kirjutas alla just V. Melnikov. Kostja seda teinud ei ole ning kohus võttis antud asjaolu tuvastatud faktina, millega rikkus TsMS § 230 lg 1. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta (täiendada). Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja esitatud hagi aluse täiendus, kus hageja tugineb väitele, et 16.12.2008 elektrooniliselt esitatud avaldusel sidekanalite vahendusel konto käsutamiseks Olga Sepale (toimiku lk. 37) on hageja juhatuse liikme Valeri Melnikovi allkiri võltsitud, kujutab endast hagi aluse muutmist. Kolleegium leiab, et tegemist on hagi aluse täiendamisega, mistõttu maakohus on ebaõigesti jätnud hageja selle väite hindamata. Kolleegium leiab, et hageja ei ole seda oma esiletoodud asjaolu tõendanud. Tulenevalt TsMS §-st 230 lg.1 pidi just hageja oma väidet tõendama. Hageja esindajad kinnitavad, et nimetatud dokumendil olev allkiri on Valeri Melnikovi allkirjaga sarnane. Sama kinnitas apellatsioonikohtus vande all seletusi andnud Valeri Melnikov. Hageja seaduslik esindaja Valeri Melnikov küll seletas, et ta ei ole antud avaldusele oma allkirja andnud ja see võib olla võltsitud, kuid see väide on paljasõnaline ja muude tõenditega kinnitamata. Kirjaliku dokumendi õigust eeldatakse ja pangalt ei saa nõuda, et tema töötajad kahtleksid klindi seadusliku esindaja allkirja õigsuses, kui see on „sarnane“ tema allkirjanäidisega ja allkirjadega teistel pangale esitatud dokumentidel. Ülejäänud osas vastab maakohtu otsus TsMS §-de 438 ja 442 lg. 8 nõuetele. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda. Margo Klaar Tiit Kollom jätab kolleegium poolte Mare Merimaa 9
(9)