← Eesti

3-08-1382/276

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-08-1382 Haldusasi Dradi D

§ 33lg 8, § 741 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Maa-amet esitas 29.10.2007 kirjaga (I kd tl 153) Harju maavanemale kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise loa taotluse. Taotluses märgitakse, et Dradi DeSolej Wisser esitas 30.09.2004 ja 07.12.2005 avaldused maa erastamiseks maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 12 alusel kinnistuga Mõtuse tn 27 piirneva maa-ala kohta ning AS Nucleus esitas 07.04.2006 avalduse samal alusel kinnistuga Mõtuse tn 25 piirneva maa-ala kohta. Taotletav maa-ala kokku on ca 1509 m2 ning see piirneb eelnimetatud kinnistutega, tänava maa-alaga (katastritunnus 3-08-1382 78407:701:0303), tänava krundi piiride ettepanekuga ja kinnistuga Mõtuse tn
  2. Taotluses leiti, et maa-ala on otstarbekas MaaRS § 22 lg 12 alusel erastada. Harju maavanem esitas 25.01.2008 Tallinna Linnavalitsusele arvamuse saamiseks taotluse kõnealuse maa riigi omandisse jätmiseks maareservina MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel (I kd tl 54-59). Harju Maavalitsus tagastas 29.01.2008 kirjaga (I kd tl 160 pöördel) Mõtuse tn 25 ja 27 kinnisasjadega piirneva maa erastamiseks esitatud loa taotluse Tallinna Maa-ametile. Kirjas märgiti, et Harju Maavalitsuse 25.01.2008 kirjaga on sama maa osas algatatud maa riigi omandisse jätmise menetlus ning kuna riigi omandisse jäetav maa MaaRS § 22 lg 12 alusel erastamisele ei kuulu, ei ole võimalik loa taotlust edasi menetleda. Tallinna Linnavalitsus nõustus 05.03.2008 korraldusega nr 359-k (I kd tl 161 pöördel) Mõtuse tn 25a asuva 1509 m2 suuruse maa jätmisega riigi maareservi.
  3. Kinnistu Mõtuse tn 25 ainuomanik ja kinnistu Mõtuse tn 23 kaasomanik AS Nucleus esitas 16.07.2007 detailplaneeringu algatamise taotluse maa-ala suhtes, mis mh hõlmab kinnistuid Mõtuse tn 23 ja
  4. Detailplaneeringuga soovitakse muuta nimetatud kinnistute piire ja planeerida kuni 5-korruselised äripindadega korterelamud (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.06.2008 vastus D. D. Wisserile, I kd tl 77-78; sama ameti 07.05.2008 vastus, I kd tl 86-87). Tallinna Linnavalitsus tunnistas 11.06.2008 korralduse nr 1954-k p-ga 5 (I kd tl 207-208) kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2001 korralduse nr 2703-k p 1.5, millega algatati Mõtuse tn 25 ja 27 kinnistute detailplaneeringu koostamine.
  5. Harju Maavanem jättis 26.11.2008 korraldusega nr 2782-k (II kd tl 136) Tallinna linnas asuva Mõtuse tn 25a maaüksuse pindalaga 1503 m2 riigi omandisse.
  6. D. D. Wisser esitas 11.07.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida korduvalt täpsustas ja täiendas. Tallinna Halduskohus võttis 25.03.2009 määrusega menetlusse D. D. Wisseri kaebuse taotlustega tuvastada Harju maavanema 29.01.2008 vastuskirja nr 3.2-1.9/100 õigusvastasus ja kohustada Harju maavanemat otsustama Mõtuse tn 25a, Tallinn kinnistu erastamiseks vajaliku loa andmise või sellest keeldumise üle; tühistada Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 1054-k p 5; kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit hoiduma Mõtuse tn 25a, Tallinn kinnistu osas detailplaneeringu läbiviimisest. Tallinna Halduskohus võttis 07.12.2009 määrusega menetlusse kaebaja taotluse tühistada Harju maavanema 26.11.2008 korraldus nr 2782-k.
  7. Tallinna Halduskohus luges 02.08.2010 määrusega kaebuse Harju maavanema 26.11.2008 korralduse nr 2782-k tühistamise nõudes mittetähtaegseks ja lõpetas selle nõude osas haldusasja menetluse. D. D. Wisser ei ole halduskohtu 02.08.2010 määrust vaidlustanud.
  8. Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2010 otsusega D. D. Wisseri kaebuse menetlusse jäänud nõuete osas rahuldamata.
  9. D. D. Wisser esitas 24.12.2010 ja 28.12.2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles sisaldusid täiendavalt nõuded kohustada AS Nucleus ja Harju maavanemat tõstma piirdeaed ümber Mõtuse tn 25a, Tallinn kinnistu poole, kohustada Harju maavanemat ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametit läbi viima Mõtuse tn 25a, Tallinn kinnistu detailplaneeringumenetluse ning kohustada teisi menetlusosalisi hüvitama kaebajale varaline kahju 762 000 krooni. Apellatsioonkaebuses märgiti, et kaebaja on enampakkumismenetluses omandanud Mõtuse 25a kinnistu. 2

(4)3-08-1382 8. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 11.01.2011 määrusega apellatsioonkaebuse nõuete osas kohustada AS Nucleus ja Harju maavanemat tõstma piirdeaed ümber Mõtuse tn 25a, Tallinn kinnistu poole, kohustada Harju maavanemat ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametit läbi viima Mõtuse tn 25a, Tallinn detailplaneeringumenetluse ning kohustada teisi menetlusosalisi hüvitama kaebajale varaline kahju 762 000 krooni, sest kaebaja ei olnud esitanud selliseid nõudeid halduskohus toimunud menetluse käigus, järelikult ei saa ta neid nõudeid tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 34 lg-st 3 esitada ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse ülejäänud osas käiguta ja andis kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse

§-s 32 toodud nõuetele vastavusse viimiseks ja apellatsioonkaebuse taotluste täpsustamiseks. 9. D. D. Wisser esitas 15.01.2011 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse täienduse, milles jäi kõigi oma seni esitatud selgituste ja nõuete juurde, ka nende juurde, mille ringkonnakohus 11.01.2011 määrusega tagastas. Apellatsioonkaebuse täiendusest võib järeldada, et kaebaja soovis vaidlustada halduskohtu otsuse terves ulatuses. Samuti esitas kaebaja täiendavalt nõuded mõista süüdlastelt välja kaebaja kohtukulud ning kahjuhüvitis moraalse kahju hüvitamiseks, hüvitada kaebajale kulud, mida ta on kandnud Mõtuse tn 25a kinnistu ostmisel ja liitmisel enda kinnistuga, ning mitmed nõuded, mis on seotud Mõtuse tn 23, 25, 25a ja 27 kinnistute planeerimise ja hoonestamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 33

lg 3 p 5 kohaselt tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse määrusega selle esitajale, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohtu 22.06.2010 määrusest nr 3-3-1-20-10 tulenevalt saab sellel alusel tagastada ka ilmselgelt perspektiivitu kaebuse.

  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on perspektiivitu ja selle rahuldamine ei oleks halduskohtumenetluse käigus ilmnenud asjaolusid arvestades võimalik. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel oli erastada talle kuuluva kinnistu kõrval asuv hoonestamata kinnistu, aadressiga Mõtuse tn 25a, Tallinn. Käesolevaks ajaks on selle eesmärgi saavutamine muutunud aga võimatuks, kuna Harju Maavanem jättis 26.11.2008 korraldusega nr 2782-k Mõtuse tn 25a maaüksuse riigi omandisse ning tulenevalt MaaRS § 20 lg-st 1 ei kuulu erastamisele maa, mis on jäetud riigi omandisse. Kuigi kaebaja esitas halduskohtule ka taotluse Harju Maavanema 26.11.2008 korralduse tühistamiseks, esitati nimetatud taotlus kaebetähtaja rikkumisega, mistõttu lõpetas halduskohus 02.08.2010 määrusega selle taotluse osas haldusasja menetluse. Kaebaja ei ole halduskohtu 02.08.2010 määrust vaidlustanud, seega on vaidlus Mõtuse 25a maaüksuse riigi omandisse jätmise üle lõppenud. Nõue tuvastada Harju maavanema vastuskirja õigusvastasus on hõlmatud nõudega maavanema kohustamiseks Mõtuse 25a erastamise otsustamiseks ning kuna riigi omandisse jäetud maa ei kuulu MaaRS § 20 lg 1 kohaselt erastamisele, pole kohustamisnõude rahuldamine praegu enam võimalik – maavanem ei saa selle maaüksuse osas erastamise menetlust jätkata seadusest tuleneva keelu tõttu (vt Riigikohtu 02.12.2010 otsus nr 3-3-1-54-10, p 11).
  2. Taotlused Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2008 korralduse nr 1954-k p 5 tühistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks hoiduma Mõtuse tn 25a kinnistu osas detailplaneeringu läbiviimisest on esitatud eesmärgiga tagada Mõtuse tn 25a erastamise võimalus kaebajale. Kuna Mõtuse 25a erastamine kaebajale pole enam võimalik, puudub Mõtuse 25 ja 27 osas detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamisel riive kaebaja õigustele. Samal põhjusel ei saa kaebaja erastamisõigust riivata ka Mõtuse 25a osas läbiviidavad detailplaneeringumenetlused. Kui vaidlustatud toimingud või haldusaktid kaebaja õigusi ei riiva, pole nende vaidlustamiseks esitatud kaebuste rahuldamine võimalik (

§ 7lg 1 esimene lause). 3

(4)3-08-1382
  1. Kaebaja on pärast Mõtuse 25a omandamist enampakkumisel ilmselt ka ise leidnud, et esitatud nõuded ei rahulda enam tema eesmärke ja on asunud apellatsioonimenetluses uusi nõudeid esitama. Uusi nõudeid saab esitada üksnes halduskohtule esitatud kaebuses. Apellatsioonkaebuse täiendusest võib järeldada, et kaebaja arvates on talle Mõtuse 25a ebaõige riigi omandisse jätmisega ja erastamisõigusest ilmajätmisega kahju tekitatud. Sellisel juhul on kaebajal kahjunõue riigi vastu. Kahjunõude esitamisel tuleb lähtuda riigivastutuse seaduse
  2. peatükist ning kahjunõue tuleb esitada 3 aasta jooksul alates maa riigi omandisse jätmisest maavanema 26.11.2008 korraldusega nr 2782-k. Kahjunõude esitamisel kohtule tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg-le 14 tasuda riigilõiv 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Kinnistute hoonestamisega seotud nõuded tuleb esitada vastavas planeeringumenetluses. Kui kohalik omavalitsus kaebaja seisukohaga planeerimismenetluses ei arvesta, on tal võimalik vaidlustada planeerimismenetluses vastuvõetud otsustusi.
  3. Nõudeid, mille ringkonnakohus 11.01.2011 määrusega juba tagastas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks enam täiendavalt käsitleda. Teiste apellatsioonkaebuse täienduses toodud nõuete puhul on samuti tegemist nõuetega, mida ei ole halduskohtus toimunud menetluse käigus esitatud ega menetletud, seepärast ei saa selliseid nõudeid esitada ka halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses ning need nõuded tuleb

§ 34lg 3 kohaselt tagastada.

15. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu keeldub ringkonnakohus

§ 33

lg 3 p 5 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle apellandile. 16.

§ 33

lg 9 sätestab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.