) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. 2 2-07-22961 Poolte abielust on sündinud 22.06.1993.a tütar J D . Lapse sünniakti on emana kantud SD ja isana KD . Poolte abielu lahutati 15.08.2000.a. ( abielulahutuse tunnistus XXX) ja SD perekonnanimeks on pärast abielu lahutamist S . Vaidlust lapse põlvnemise osas ei ole ja kooskõlas
Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole vastavasisulisi vastuväiteid esitanud ega tõendanud ülalpidamiskohustuse täitmist, mistõttu kohtu hinnangul on leidnud tõendamist kostjapoolne lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmine ja tulenevalt
on eeldused elatise väljamõistmiseks olemas.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja arvestuste kohaselt on lapse ülalpidamiskulud kuus 5230 krooni. Kostja ei ole lapsele tehtavaid kulutusi vaidlustanud. Vanemate õiguste võrdsuse põhimõttest tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, mis tähendab eelkõige seda, et mõlemad vanemad osalevad lapse ülalpidamisel tulenevalt oma varalisest seisundist. Asja sisulisel arutamisel on leidnud tõendamist, et hageja töötab ja ta saab igakuiselt töötasu. Kostja väidetel on ta töötu ega oma mingit sissetulekut ning on oma vanemate ülalpidamisel, kuid tõendeid oma töötu staatuse kohta kohtule ei ole esitanud, mistõttu kohus peab kostja neid väiteid paljasõnalisteks. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu, varatu ja abivajav. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva ja hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Kostja ei ole tõendanud võimetust oma väidetavalt halba varalist olukorda parandada. Eeltoodust järelduvalt leiab kohus, et kostja on tööjõuline ja -tahteline terve mees, kellel on piisavalt reaalseid võimalusi oma lapse toimetuleku ja ülalpidamise kindlustamiseks ning tema väidetav töötus ei anna alust jätta last ilma õigusest saada isalt ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited hagile selles, et tal puudub võimalus maksta elatist, on paljasõnalised, tõendamata ja puuduvad põhjused, mis tingiksid elatise mitte väljamõistmist.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt
lg 5 ja 6 võib kohus vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, samuti kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei ole kohustatud mõistma elatist välja alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni.
lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla miinimumsuurust ( 2175 krooni suurust elatist), kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Hageja taotleb elatisena, mis sisaldab ka tulumaksu, välja mõista lapsele 841,25 krooni, mis on alla elatise miinimummäära. Hageja põhjenduste kohaselt on palgad Vene Föderatsioonis madalamad kui Eestis ning kostjale oleks koormav maksta elatist Eesti Vabariigis lapsele kehtestatud elatise alammääras. Kohus leiab, et hageja nõue, arvestades kostja elukohamaa palgamiinimume, lapsele alla Eesti Vabariigis kehtestatud elatise miinimummäärast väiksema summa välja mõistmiseks on põhjendatud. 3 2-07-22961
lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest ja lg 2 kohaselt võib elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole tõendatud, et ta oleks aasta jooksul enne kohtusse avalduse saabumist täitnud tütre ülalpidamiskohustust või et see mittetäitmine oleks olnud vabandatav. Hageja poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt on Vene Föderatsioonis kehtiv palgaalammäär 4330 rubla kuus, so 1682,50 krooni, milline on väiksem kui elatise miinimum Eestis. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esialgses hagis nõutud 2000 krooni suuruse elatise osas, võib järeldada, et kostja nõustub ka hageja poolt vähendatud elatise summaga ja on nõus seda lapse ülalpidamiseks maksma. Elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt Eesti Vabariigi tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt sellest on hageja kohustatud elatiselt tasuma tulumaksu 21%. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Katrin Saar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.