Obsah (5)

§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-43441 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2011, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi V. V.`i ja R. V.`i sea

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et I. V. on alaealiste laste V. V.`i ja R. V.`i ema, seega, seaduslik esindaja. V. V. on laste V. V.`i ja R. V.`i isa. Jõhvi Vallavalitsuse 13.10.2009 tõendi (tl. 2) kohaselt elavad lapsed V. V. ja R. V. koos ema I. V.`ga. Jõhvi Vallavalitsuse 04.10.2010 tõendist nähtub, et alates 04.10.2010 elab V. V. aadressil Pae 1-1, Jõhvi, so, koos oma isa V. V.`iga (tl 12). Alates 01.01.2011.a kehtima hakanud

§ 96

alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem 4 peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt alates

1. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Lähtuvalt alates 2011 aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 278.02 eurot ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 139.01 eurot. Sellest tulenevalt on hagejate esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Laste elukoht hagejate esindaja juures tähendab seda, et hagejate seaduslik esindaja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus, lähtudes laste reaalsetest vajadustest ja hagejate seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud nõude ulatuses, so, kogusummas 278.02 eurot (4 350 krooni) kuus. Samas ei rahulda kohus hagi mitte selle esitamisest 08.09.2010, vaid alates
2. jaanuarist 2011, so alates sellest ajast, kui mõlemad lapsed elavad jälle oma ema, hagejate seadusliku esindaja juures. Kohus nõustub kostja 05.10.2010 kohtule esitatud seisukohaga, et sel ajal, kui üks lastest (V.) elas kostja juures, olid poolte lastega seotud ülalpidamiskulud võrdsed, st mõlema lapsevanema ülalpidamisel oli üks laps. Kui hagejate esindaja soovib saada ülalnimetatud ajavahemiku, so september kuni detsember 2010 eest kostjalt elatist lapse R.i ülalpidamiseks, siis oleks ta pidanud maksma kostjale sama aja eest elatist lapse V.i ülalpidamiseks. Hagejate seaduslik esindaja ei ole aga esitanud kohtule andmeid selle kohta, et ta on maksnud elatist lapse V.i ülalpidamiseks. Kui võrrelda hagejate seadusliku esindaja ja kostja deklareeritud sissetulekuid, siis ei saa väita, et kostja sissetulekud ületaksid hagejate esindaja sissetulekuid. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, summas 139.01 eurot kuus alates 01.01.2011 kuni V. V.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.09.2015.a. ja 139.01 eurot kuus alates 01.01.2011 kuni R. V.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.09.2015.a. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. 5 Marge Tamme Kohtunik