← Eesti

3-07-530/102

Obsah (11)§ 44§ 46§ 42§ 43§ 22§ 23§ 45§ 541§ 19§ 17§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2010. a, Tallinn Haldusasja

) § 55 lg 5 alusel üle tema asendajale. Nendel põhjustel oli Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 2 õigusvastane ja Vabariigi Valimiskomisjon on selle põhjendatult tühistanud. Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuses nr 88 leiti, et Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-1-07 avaldatud seisukohtadele tuginedes on tühine ka Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, millega olid taastatud Õ. Teerni ja A. Kaskla volikogu liikme volitused. Vabariigi Valimis2

(15)3-07-530 komisjon tegi Loksa linna valimiskomisjonile ettekirjutuse 10 päeva jooksul selles küsimuses uue otsuse tegemiseks ning õiguspäraste volikogu liikmete volituste taastamiseks.
  1. A. Kaarmann esitas halduskohtule kaebuse Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 34 p 1, otsuse nr 41 p 1 ja otsuse nr 42 p-de 5 ja 6 tühistamiseks või otsuste tühistamise võimatuse korral nimetatud haldusaktide tühisuse tuvastamiseks. Samuti taotles kaebuse esitaja enda ennistamist linnapea ametikohale ning teenistustasu väljamõistmist 14 000 kr kuus alates
  2. oktoobrist 2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni (haldusasi nr 3-06-2202). Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tunnistas seadusevastaseks A. Kaarmanni teenistusest vabastamise Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsustega nr 34 ja 42 ning mõistis kaebuse esitajale välja teenistustasu 57 718,80 kr aja eest, mil ta oli teenistusest ebaseaduslikult kõrvaldatud. Kohtu põhjendused: 1) Lähtudes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29.09.2006 otsusest asjas nr 3-4-1-11-06, ei anna

§ 44

lg 1 ega Loksa linna põhimääruse § 10 lg 2 olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O. Gogin kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Väljaspool volikogu istungit kogunenud liikmed volikogu otsustuspädevust ei kanna. Ühel ja samal ajal ei saa toimuda kaks erinevat volikogu istungit. Kuna V. Fjodorovil ei olnud õiguslikku alust volikogu kokkukutsumiseks, ei saa tema läbiviidud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi volikoguks. 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta istungit jätkanud linnavolikogu vastu võetud haldusaktid on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühised. Kuna volikogu 01.09.2006 otsus nr 34 on tühine, ei andnud see alust A. Kaarmanni vabastamiseks linnapea ametikohalt

§ 46lg 9 alusel umbusalduse avaldamise tõttu.

Tema vabastamine on seadusevastane ka samal koosviibimisel vastu võetud volikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 tühisuse tõttu; 2) Asjaolu, et volikogu esimees ei ilmunud 09.02.2007 seaduse alusel kokku kutsutud volikogu istungit juhatama, andis linnavolikogu aseesimehele õiguse asuda istungit juhtima. Seega on Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil vastu võetud otsus nr 11 õiguspärane. Seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti. A. Kaarmannile korduva umbusalduse avaldamine 09.02.2007 ei muuda 01.09.2006 toimunud umbusalduse ja linnapea teenistusest vabastamise õigusvastasust. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 õiguspärasus välistab A. Kaarmanni ennistamise Loksa linnapea ametikohale; 3) Töövõimetuslehe kohaselt lõppes A. Kaarmanni töövabastus 06.10.

  1. Kuna 07.10.2006 oli laupäev, oleks linnapea pidanud tööle asuma 09.10.
  2. Seega vabastati A. Kaarmann seadusevastaselt teenistusest 09.10.
  3. Linnapeale umbusalduse avaldamisega kaasneb automaatselt teenistusest vabastamine. Järelikult puudus A. Kaarmann sunnitult teenistusest 09.10.2006 kuni 09.02.2007, mille eest makstavaks tasuks kujuneb, arvestades kaebuse esitaja ametipalka ametist vabastamise hetkel 14 000 kr, kokku 57 718,80 kr. Avaliku teenistuse seadus (ATS) näeb töölt sunnitult puudutud aja eest tasu maksmise ette seoses sellega, et isikul ei võimaldatud vastaval ajal oma töö- või teenistuskohustusi täita. Seega ei ole selle tasu väljamõistmise eelduseks teenistusülesannete reaalne täitmine. Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2008 otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsus Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 34 ja 42 ja kaebaja teenistusest vabastamise seadu3

(15)3-07-530 sevastaseks tunnistamise osas. Viidatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 34 p 1 ja nr 42 p-d 5 ja 6 tühiseks. Töötasu väljamõistmise osas jäi halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis: 1) Kaebuse esitaja ei ole enda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõuet esitanud, vaid on taotlenud linnavolikoguna esinenud isikute 01.09.2006 otsuse, millega talle avaldati umbusaldust, tühisuse tuvastamist. See nõue kuulub rahuldamisele; ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et linnavolikogu nime all spontaanselt kogunenud isikute 01.09.2006 otsused nr 34 ja 42 on tühised. Otsused on tühised HMS § 63 lg 2 p-st 3 tulenevalt, sest pädevuse ületamine oli ilmselge – volikogu pädevusse kuuluvat haldusakti ei võtnud vastu volikogu; 2) Hinnates volikogu 01.09.2006 otsused tühiseks ning 02.02.2007 ja 09.02.2007 otsused kehtivaks, on halduskohus näidanud ära asjaolud, mis neid istungeid eristavad. Oluline on see, et 02.09.2007 ja 09.02.2007 puudus esimees O. Gogin istungilt, 01.09.2006 ta istungilt ei puudunud ja istungilt lahkusid hoopis isikud, kes võtsid vastu kaebaja umbusaldamise otsuse. 02.02.2007 ja 09.02.2007 otsused on tehtud volikogu istungil, 01.09.2006 otsused aga väljaspool istungit spontaanselt kogunenud volikogu liikmete poolt; 3) Otsuste nr 34 ja 42 tühisuse tõttu ei toimunudki kehtivat linnapea umbusaldamist ega tema teenistusest vabastamist ning kaebuse esitaja jäi ka pärast
  1. septembrit 2006 linnapeana ametisse. Tühine haldusakt ei saa tulenevalt HMS § 60 lg-st 1 ja § 63 lg-st 1 teenistussuhet lõpetada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tühise haldusakti hilisem heakskiitmine ei muuda tühist haldusakti kehtivaks, seega ei mõjutanud Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused volikogu 01.09.2006 otsuste kehtivust; 4) Kuna tühised otsused nr 34 ja 42 ei toonud kaasa neis sätestatud õiguslikke tagajärgi, ei ole alust kohaldada ka ATS § 135 lõikeid 1 ja
  2. Kuna kaebaja teenistussuhe jätkus
  3. veebruarini 2007, oli tal alus saada selle ajavahemiku eest töötasu vastavalt ATS § 37 lg-le
  4. Seega on halduskohus mõistnud kaebajale välja õige summa, kuigi kohaldanud seejuures ebaõiget õiguslikku alust. Palga saamise nõuet ei välista ühegi õigusnormi kohaselt see, et ametnik tegelikult ei täitnud teenistusülesandeid. Kaebajat ei ole teenistusülesannete täitmata jätmise eest distsiplinaarkorras karistatud. Umbusaldusavalduse tõttu on mõistetav, miks kaebaja teenistusülesandeid pärast
  5. septembrit 2006 ei täitnud. Ehkki umbusaldusavaldus oli tühine, oli kaebajal teenistusülesannete täitmine faktiliselt võimatu, sest volikogu enamus ei käsitanud teda linnapeana.
  6. A. Kaarmann esitas 12.03.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse tühistamiseks. Lisaks taotles ta enda Loksa linnapea ametikohale viivitamatut ennistamist (I kd lk 36-40). A. Kaarmann muutis 02.06.2008 osaliselt kaebuse taotlusi (II kd lk 11-14) ja palus tunnistada Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 tühiseks ja mõista kaebuse esitaja kasuks välja töötasu ja viivised alates 09.02.2007 kuni töötasu väljamaksmiseni või alternatiivselt tühistada Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 täies ulatuses ja välja mõista kaebuse esitaja kasuks kuue kuupalga suurune hüvitis. A. Kaarmann esitas 13.04.2009 kaebuse täienduse (II kd lk 43-48), milles täpsustas väljamõistmisele kuuluva töötasu ja viivise nõuet. Kaebuse esitaja taotles mõista tema kasuks välja ajavahemiku 09.02.2007 kuni 30.04.2009 eest töötasu 692 384 krooni ja nimetatud töötasu maksmisega viivitamise eest viivis 0,5% iga töötasu maksmisega viivitatud päeva eest. 4
(15)3-07-530 Tallinna Halduskohtu 07.11.2009 määrusega (II tl 110-114) lõpetati HKMS § 12 lg 3 alusel menetlus kaebuse taotluse osas viivise väljamõistmiseks perioodi eest 09.02.2007-08.02.2008. Kaebuse esitaja esitas 09.11.2009 kaebuse täpsustuse (II kd lk 131), milles taotles: 1) tuvastada Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 tühisus ning mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja ajavahemiku 09.02.2007 kuni 29.10.2009 eest töötasu 856 187 krooni ja 59 senti ning nimetatud töötasu maksmisega viivitamise eest viivis 0,5% iga töötasu maksmisega viivitatud päeva eest kuni töötasu väljamaksmiseni, viivise suurust kohustada välja arvutama vastustajat; või alternatiivselt 2) tühistada Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 ning mõista vastustajalt välja kuue kuupalga suurune hüvitis või hüvitis summas 856 187 krooni ja 59 senti. Kaebuse esitaja põhjendused: 1) O. Gogin edastas 07.02.2007 kõigile volikogu liikmetele teate, milles kinnitas, et V. Fjodorovil ei ole õigust kutsuda kokku volikogu. Volikogu esimehena oli O. Goginil

§ 42

alusel õigus ära jätta tema enda poolt kokku kutsutud 02.02.2007 volikogu istung ning teistel volikogu liikmetel puudus õigus korraldada omaalgatuslik istung ning vastu võtta otsuseid.

§ 43

lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungi kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. Loksa linna põhimääruse § 10 lg 2 kohaselt asendab volikogu aseesimees volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel; volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Käesoleval juhul ei esine põhimääruse § 10 lg-s 2 sätestatud olukorda, st volikogu esimees ei ole puudunud, samuti ei ole volikogu esimees määranud ennast asendama V. Fjodorovi ega ka kedagi teist. Volikogu 09.02.2007 istungi kutsus kokku volikogu aseesimees, kellel puudus vastav õigus; 2) Vaidlustatud otsus pole iseseisev haldusakt, vaid sisuliselt 01.09.2006 otsuse nr 34 kinnitus. Kui 01.09.2006 otsus on tühine, siis ei ole seda võimalik muuta hilisema kinnitamisega kehtivaks. Tühine on ka tühise haldusakti kinnitus. Et vaidlustatud otsusega ei ole volikogu valinud uut linnapead, kinnitab samuti, et tegemist ei ole uue (iseseisva) umbusaldusega; 3) Vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel hääletanud Õ. Teern ja A. Kaskla ei olnud sel ajal linnavolikogu liikmed. Nende väidetavad volitused tulenesid Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsusest nr 2, millega peatati 6 volikogu liikme volitused ja määrati asendusliikmed, teiste hulgas Õ. Teern ja A. Kaskla. Vabariigi Valimiskomisjon ja Riigikohus (otsus nr 3-4-1-107) on nimetatud otsused tühistanud. Kuna Õ. Teernil ja A. Kasklal puudus õigus osaleda volikogu 02.02.2007 ja 09.02.2007 istungitel ja seal hääletada, hääletas otsuste vastuvõtmise poolt 7 volikogu liiget 15-st. Tulenevalt

§ 22

lg 1 p-st 18 ja § 45 lg-st 5, mille kohaselt on linnapea umbusaldamiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus, nõudnuks umbusalduse avaldamise otsus 8 poolthäält. Seega esineb HMS § 63 lg 2 p-s 3 sätestatud tühisuse alus. Volikogu liikmeks mitteolevate isikute häälte arvestamine ei ole pelgalt vormiviga, vaid

-s sätestatud materiaalõigusnormi rikkumine. Volikogu ei selgitanud hääletamisel välja enamuse tahet. Tõsiseltvõetav ei ole vastustaja väide, et volikogu liikmed K. Veidemann ja H. Treisalt oleksid Õ. Teerni ja A. Kaskla asemel hääletanud nendega sarnaselt. Oma õiguste teostamine volikogu liikmena eeldab isiklikku kohalolekut ja tahteavalduse väljendamist. Hääletada ei saa tagantjärgi antava kirjaliku kinnituse teel; 4) Kui kohus tuvastab vaidlustatud otsuse tühisuse, siis on kaebaja teenistussuhe jätkunud ja tal on õigus saada selle eest töötasu (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 37 lg 1). Kaebaja on töötasu suuruse väljaarvestamisel lähtunud avalikustatud Loksa linnapea palgaandmetest 2007. a ja 2008. a kohta. A. Kaarmann valiti 02.11.2005 toimunud Loksa Linnavolikogu 5

(15)3-07-530 istungil Loksa linnapeaks. Pärast 18.10.2009 toimunud kohaliku omavalitsuse valimisi toimus Loksa Linnavolikogu esimene istung, mille käigus rahuldati linnavalitsuse lahkumispalve. Seega oli linnavalitsus linnapea juhtimisel ametis kuni 29.10.
  1. Järelikult oli kaebajal õigus selle ajani saada töötasu. Linnapea palk
  2. a oli 285 047 krooni ja
  3. a oli kokku 330 106 krooni.
  4. a palgaandmed tuleb aluseks võtta ka
  5. a palga arvestamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 692 384 krooni järgmiselt: ajavahemiku 09.02.2007 kuni 31.12.2007 eest kokku 252 242 ((23574 / 20) x 14 + 10 x 23574) krooni; ajavahemiku 01.01.2008 kuni 31.12.2008 eest kokku 330 106 krooni ja ajavahemiku 01.01.2009 kuni 30.04.2009 eest kokku 110 036 (4 x 27 509) krooni. Ajavahemiku 01.05.2009 kuni 29.10.2009 eest oli kaebuse esitajal õigus saada töötasu 163 803,59 (mai kuni september 5 x 27 509 ja oktoobri eest (27 509 : 22) x 21 = 26 258,59) krooni. ATS § 37 lg 4 ja palgaseaduse (PalS) § 35 kohaselt maksab tööandaja palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamisel töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Seega tuleb kaebaja kasuks välja mõista ka viivis maksmisele kuulunud palgast. Nõutud töötasu ja viivise suurusest tuleb lähtuda ka siis, kui kohus rahuldab tühistamisnõude. ATS § 135 lg 2 sätestab, et kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena 6 kuu ametipalga. Kaebuse esitaja ei ole ennistamisest loobunud, kuid kaebuse esitaja ennistamiseks puudub ka võimalus, sest kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohus ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse poliitilisse otsustusõigusesse, mistõttu saab ametisse ennistada üksnes apoliitilisi ametnikke. ATS § 135 lg 2 eelistab ametniku ennistamist, mille valimise korral saab ebaseaduslikult teenistusest vabastatud isik nõuda töötasu töölt sunnitult puudutud aja eest kuni tööle ennistamiseni ning kui ametnik ei otsusta ennistamise kasuks, peab ta piirduma vaid kuue kuu ametipalga suuruse hüvitisega. Nimetatud sätte mõte ja eesmärk ei ole välistada hüvitiste maksmist selliste ametikohtade korral, mille puhul ei ole ennistamine võimalik. Linnapea ametikoha puhul puudub valikuvõimalus ennistamise või mitteennistamise vahel, mis on seadusandaja poolt jäetud teenistusest ebaseaduslikult vabastatud muule ametnikule.
  6. Loksa Linnavolikogu palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Tingitult mitmetest kohtumenetlustest, kogunesid Loksa Linnavolikogu liikmed 02.02.2007 O. Gogini poolt kokku kutsutud istungile AS Eraküte ruumides, et tekitatud olukorras selgust luua. Kuna kohalesaabunud volikogu liikmed avastasid, et majas viibib ka O. Gogin, kes oli teadlik temale umbusalduse avaldamise kavatsusest ja ei soovinud volikogu juhtida, viisid volikogu liikmed istungi läbi. Istungi ärajätmisest tuleb volikogu liikmeid teavitada piisava ajavaruga, et nad ei peaks põhjuseta kohale ilmuma, kuid kindlasti mitte viis minutit enne istungi algust kolmanda isiku kaudu olukorras, kus volikogu esimehel ei olnud mingit takistust istungi läbiviimiseks.

§ 43

lg-s 3 sätestatud 4-päevane etteteatamise tähtaeg on sätestatud just selleks, et volikogu liikmed saaksid oma aega planeerida ja õigeaegselt istungile ilmuda. Loksa linna põhimääruse § 10 lg 2 alusel volikogu esimehe poolt teda asendava aseesimehe määramine on mõeldav siis, kui volikogu esimehe mitteilmumine on ettenähtav tulenevalt objektiivsest põhjusest (töölähetus, haigus vms) ja tal on piisavalt aega enne istungit volikogu tegevust korraldada, mitte siis, kui ta teadmata põhjusel ei ilmu tema enda määratud istungile. Ka Riigikohus on 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 märkinud, et seadusandja on üldjuhul jätnud vallavolikogu otsustada selle, kes asendab volikogu esimeest istungi juhatamisel. Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et volikogu liikmete passiivse valimisõiguse kaitse huvides tuleb tunnustada volikogu õigust valida uus istungi juhataja ja jätkata istungit eelarve menetlemiseks ka pärast seda, kui valla põhimääruse järgi istungit juhatama pädev isik on 6

(15)3-07-530 kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. Tuginedes neile põhimõtetele ja tagamaks volikogu korrapärane töö, juhatas istungit O. Gogini asemel

§ 44lg 1 kohaselt volikogu aseesimees V.

Fjodorov. Seetõttu polnud 02.02.2007 istung omaalgatuslik ega seadusevastane. Umbusalduse algatamine O. Goginile ja kaebuse esitajale linnavolikogu 02.02.2007 istungil ning linnavolikogu 09.02.2007 istungi kokkukutsumine oli õiguspärane.

§ 46

lg-te 1 ja 11 kohaselt andsid volikogu 02.02.2007 istungi algul 9 volikogu liiget 15-st sisse umbusaldusavaldused.

§ 43lg 1 kohaselt võib volikogu kokku kutsuda ka volikogu aseesimees.

Puudub vaidlus, et seisuga 02.02.2007 oli V. Fjodorov volikogu aseesimees.

§ 43

lg 4 järgi kutsub volikogu esimees või tema asendaja volikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte „hilisemaks kui üks kuu“. Volikogu 02.02.2007 istungi protokollist nähtub, et 9 poolthäälega otsustati teha volikogu aseesimehele ülesandeks kutsuda kokku Loksa Linnavolikogu istung 09.02.2007 O.Goginile ja kaebuse esitajale korduva umbusalduse avaldamiseks. Seega ei ole linnavolikogu 09.02.2007 istungi kokkukutsumisel menetlusnorme rikutud; 2) Otsuse nr 11 vastuvõtmisele eelnes 09.02.2007 otsuse nr 9 vastuvõtmine, millega avaldati umbusaldust O. Goginile, ning see otsus on kehtiv, samuti otsuse nr 10 vastuvõtmine, millega valiti teistkordselt linnavolikogu esimeheks R. Heina. O. Gogin oli kutsutud 09.02.2007 istungit juhatama, kuid ta otsustas mitte kohale ilmuda. Volikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtuvalt hääletas O. Goginile umbusalduse avaldamise poolt 9 volikogu liiget ehk

§-s 45 nõutud enamus. Vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamiseks ega tähenda, et volikogu istungit ei oleks toimunud või et volikogu ei avaldanud umbusaldust. Seega ei ole umbusalduse avaldamise otsus tühine HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Volikogu 09.02.2007 istungi kokkukutsumise küsimus on juba läbi arutatud Vabariigi Valimiskomisjonis ja ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-13-07. Seetõttu oli R. Heinal

§ 23

lg 4 ja § 42 lg 1 p 3 kohaselt õigus volikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 allkirjastamiseks; 3) Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et vaidlusaluse otsuse puhul on tegemist 01.09.2006 otsust nr 34 kinnitava otsusega. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et kõik varasemad ajavahemikul 01.09.2006-09.02.2007 vastuvõetud Loksa Linnavolikogu otsused olid heaks kiidetud otsusega nr 23. Ebaõige on kaebuse väide, nagu poleks linnavolikogu 09.02.2007 istungil valitud uuesti linnapead. Linnavolikogu 09.02.2007 otsusest nr 20 nähtub, et linnapeaks valiti teistkordselt Helle Lootsmann; 4) Loksa Linnavolikogu 26.02.2007 avaldusest Harju Maakonna Valimiskomisjonile (I kd, tlk 169-170) nähtub, et K. Veidemann ja H. Treisalt, kes oleks kaebuse esitaja seisukoha järgi pidanud 09.02.2007 istungil osalema, nõustuvad Loksa Linnavolikogu enamuse seisukohaga ning oleksid toetanud umbusaldusavaldust O. Goginile ja kaebuse esitajale. Seega ei saanud väidetav kvoorumi puudumine mõjutada hääletamistulemusi. Lisaks sellele on Loksa Linnavolikogu võtnud 09.08.2007 vastu otsuse nr 57, millega kiideti heaks kõik ajavahemikus 01.09.200609.08.2007 vastu võetud otsused ja määrused samas sõnastuses ja jõustumise ajaga. Seega isegi juhul, kui 09.02.2007 otsuse nr 11 vastuvõtmisel menetlusnorme ei järgitud, oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud, mistõttu tuleb otsus nr 11 jätta tühistamata; 5) Kuna vaidlustatud haldusakt ei ole tühine ega kuulu tühistamisele, puudub kaebuse esitajal õigus nõuda ametisse ennistamist. Samuti puudub tal õigus ennistamist nõuda seetõttu, et linnapea ametikoht on poliitiline, mis sõltub volikogu usaldusest (Riigikohtu 06.11.2003 otsus hal7

(15)3-07-530 dusasjas nr 3-3-1-72-03). Tal puudub ka põhjendatud huvi nõuda teenistusse ennistamist, sest ta töötab teise tööandja juures ega ole täitnud linnapea kohustusi alates 01.09.2006, seda ka selle linnavalitsuse koosseisu raames, kellele oli linnavolikogu 01.09.2006 otsustega nr 34 ja 42 avaldatud umbusaldust. Tema asemel tegutseb hoopis E. Toonverk, kes linnavolikogu väidetava 06.11.2006 otsusega nr 39/11 kinnitati abilinnapea ametisse ja kellele kaebuse esitaja on 02.01.2007 väljastanud õiguslikult äärmiselt kaheldava volikirja, mille sisuks on linnapea volituste üleandmine. ATS § 73 lg 1 kohaselt nõudnuks kaebuse esitaja teise tööandja juures töötamine vastustaja luba. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt tegutseb kaebuse esitaja alates 04.01.2008 OÜ Hill & Partnerid (registrikood 10982961) juhatuse liikme ja tegevjuhina, mis on võrreldav tegevusega töölepingu alusel. IRL koduleheküljelt nähtuvalt tegutseb kaebuse esitaja selle erakonna arendusjuhina ja seda ilmselt palgalisel ametikohal. On põhjust arvata, et ka 01.09.2006-04.01.2008 töötas kaebuse esitaja mõne tööandja juures ilma vastustajat teavitamata, kuna on ebatõenäoline, et töövõimeline meesterahvas oleks olnud nii kaua aega ilma tuluallikata; 6) Sellises olukorras on teenistustasu nõue ajavahemiku eest, mil kaebuse esitaja mitte üksnes ei töötanud linnapeana, vaid ka tegutses palgalisel ametikohal teise tööandja juures, vastuolus hea usu põhimõttega ja ebamõistlik. Ta valiti linnapeaks 02.11.2005 ja seega ta töötas palgalisel ametikohal vähem kui 10 kuud, kusjuures kohe pärast tema palgalisele ametikohale nimetamist tehti volikogus ettepanek temale umbusalduse avaldamiseks. Kuigi tegemist ei ole sunnitud eemalviibimisega, mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-2202 välja keskmine teenistustasu summas 57 718 krooni, ligikaudu pool summast, mille kaebaja sai kogu ametikohal töötamise aja jooksul. Nimetatud summa koos menetluskuludega 6923 krooni on kaebajale välja makstud. Nõuda teenistustasu väljamaksmist lisaks 27 kuu eest omab liigkasu eesmärki; 7) Ka nõue viiviste tasumiseks on esitatud hea usu põhimõtte vastaselt, kuna kaebaja viivitas nõude esitamisega ebamõistlikult (vt Riigikohtu 13.03.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09 avaldatud seisukohad). Ta esitas viivisenõude esmakordselt 02.06.2008 ehk enam kui 16 kuu möödudes oma õiguste rikkumisest teadasaamisest. Seetõttu, kui kohus leiab, et viivisenõue on tähtaegne ega pole aegunud, siis tuleks viivist vähendada mõistliku suuruseni; 8) Volikogu on mitmel korral pärast otsuse nr 11 vastuvõtmist kinnitanud oma tahet kaebuse esitajaga teenistussuhte lõpetamise osas (vt 09.08.2007 otsus nr 57) ning aktsepteerinud linnapeana kaebuse esitaja asemel Helle Lootsmanni. Sellises olukorras on arusaamatu kaebuse esitaja nõue teenistustasu väljamõistmiseks kuni H. Lootsmanni esitatud linnavalitsuse lahkumispalve vastuvõtmiseni volikogu poolt. Kaebuse esitajal puudub selle lahkumispalvega seos ja väide, justkui oleks ta olnud linnapea kuni 29.10.2009, ei tugine mingile ratsionaalsele seletusele. 5. Tallinna Halduskohtu 15.12.2009 otsusega jäeti rahuldamata kaebuse taotlus Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 tühisuse tuvastamiseks ja kaebuse esitaja kasuks töötasu alates 09.02.2007 kuni 29.10.2009 summas 856 187,59 krooni ja töötasu viivise väljamõistmiseks (p 1). Kaebus rahuldati alternatiivse taotluse osas osaliselt, tühistati Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 ja mõisteti A. Kaarmanni kasuks välja hüvitusena Loksa linnapeale linnavolikogu poolt määratud 2007. a veebruaris kehtinud ametipalgast lähtuvalt kuue kuu ametipalk (p 2). Loksa Linnavolikogu kohustati nimetatud summa välja arvutama ja välja maksma (p 3). Loksa Linnavolikogult mõisteti A. Kaarmanni kasuks välja menetluskulud 30 krooni (p 4 esimene lause). Loksa Linnavolikogu menetluskulud jäeti tema enda kanda (p 4 teine lause). Põhjendused: 1) Vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebaja poolt viidatud menetluslikud eksimused ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust po8
(15)3-07-530 leks avaldanud pädev organ volikogu. Volikoguna ei ole käsitatav otsuse poolt hääletanud volikogu liikmete kogum, vaid volikogu kohaliku omavalitusüksuse esindusorganina tervikuna. Riigikohtu 08.06.2007 otsuses nr 3-4-1-13-07, millega jäeti rahuldamata O. Gogini ja S. Piibemanni kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuse nr 88 peale, leiti järgmist.

§ 43lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungi üldjuhul kokku volikogu esimees.

Samas ei näe

ette võimalust volikogu istungite ärajätmiseks. Kui volikogu istungi kutse on juba väljastatud, on volikogu liikmetel õiguspärane ootus, et istung toimub ja nad saavad päevakorras olevaid küsimusi arutada. Seega ei saa volikogu esimees tagantjärele ainuisikuliselt muuta päevakorda või istungit hoopis ära jätta, st takistada volikogu liikmetel teostamast oma mandaati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Seetõttu oli istungile saabunud volikogu liikmetel õigus pidada istung ilma esimehe osavõtuta. Linnavolikogu 02.02.2007 ja 09.02.2007 istungid olid kokku kutsutud õiguspäraselt ning tuleb lugeda toimunuks; 2) Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged (vt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13). Õ. Teerni ja A. Kaskla volikogu liikme volituste puudumine 09.02.2007 volikogu istungil ei olnud ilmselge. Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse nr 1 õigusvastasus ilmnes alles Riigikohtu 08.06.2007 otsusest nr 3-4-1-13-07 ning selles käsitletud Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsusest nr 88. Seetõttu ei ole linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 ilmselgelt õigusvastane haldusakt ega tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel; 3) Linnapea umbusaldamises kui

§ 22

lg 1 p-s 18 nimetatud küsimuses otsuse vastuvõtmiseks on

§ 45lg 5 kohaselt vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

Vaidlus puudub selles, et Loksa Linnavolikogu oli 09.02.2007 15-liikmeline ja vaidlusaluse otsuse poolt hääletas 7 liiget, kuna Õ. Teernil ja A. Kasklal puudusid 09.02.2007 volikogu liikme volitused. Vastustaja väide, et volikogu liikmed K. Veidemann ja H. Treisalt oleksid umbusaldusavaldust toetanud, ei muuda asjaolu, et 09.02.2007 otsust nr 11 ei ole vastu võetud volikogu koosseisu poolthäälte enamusega. Kuna linnapeale umbusalduse avaldamine otsustatakse hääletamise teel volikogu liikmete poolthäälte enamusega, mõjutab poolthäälte arv otsuse tegemist, mistõttu ei ole kohaldatav HMS § 58. Seetõttu on linnavolikogu 09.02.20007 otsus nr 11 õigusvastane ja tuleb tühistada; 4) Kuigi ATS § 160 lg 4 kohaselt võib ametnik nõuda teenistusse ennistamist, on Riigikohtu 06.11.2003 otsuses nr 3-3-1-72-03 (p-d 13 ja 14) leitud, et lisaks ATS § 12 lg-s 4 viidatule võib see seadus mitte laieneda avalikele teenistujatele ka siis, kui selle seaduse kohaldamine oleks vastuolus teenistussuhet reguleeriva eriseaduse eesmärgi, eriseadusega kaitstava hüve või teenistuskoha olemusega.

on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavate ja valitavate isikute teenistust reguleerivaks eriseaduseks. Riigikohus leidis, et linnapea või vallavanema ametikoht on poliitiline ametikoht (vt sama otsuse p 17), linnapea või vallavanem realiseerib oma ametis volikogu enamuse poliitilist tahet (p 18) ja linnapea või vallavanema ametikohale valituks osutumine põhineb peaasjalikult poliitilisel usaldusel (p 19). Kohus leiab, et teenistussuhte iseärasuste tõttu ei ole kohtul õiguslikku võimalust isikut linnapea ametikohale teenistusse ennistada, kuna

§ 22

lg 1 p-de 15 ja 18 kohaselt on linnapea valimine ja ametist vabastamine volikogu ainupädevuses; 5) Riigikohtu 11.10.1999 määruses haldusasjas nr 3-3-1-35-99 leiti, et ATS §-st 135 tulenevalt saab teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja mõista vaid siis, kui isik ennistatakse teenistusse. Kuna kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus naasta Loksa linnapea ametisse ja kohus ei saa teda linnapea ametikohale ennistada, ei kuulu talle välja mõistmisele tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest; 9

(15)3-07-530 6) Kuna kaebuse esitaja valiti linnapeaks volikogu 02.11.2005 otsusega ja talle avaldati umbusaldust 09.02.2007, oli ta linnapea ühe aasta, kolm kuud ja seitse päeva, mistõttu tal ei ole õigust saada ametist vabastamisel

§ 541

lg-s 1 sätestatud hüvitist; 7) Kuna

ei sätesta hüvituse maksmist seoses linnapea ebaseadusliku vabastamisega teenistusest, kuulub kohaldamisele ATS § 135 lg 2 ja kaebuse esitajale tuleb välja mõista hüvitusena 6 kuu ametipalk. Kaebuse esitaja on lähtunud töötasu suuruse väljaarvutamisel Loksa linna poolt avalikustatud linnapea palgaandmetest

  1. ja
  2. a (II kd tl 45-48), kuid ATS § 135 lg 2 järgi kuulub väljamõistmisele mitte 6 kuu töötasu, vaid ametipalk (mis ATS § 81 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on palgaastmele vastav palgamäär ilma lisatasudeta). Seega ei saa kaebajale väljamõistmisele kuuluvat 6 kuu ametipalka arvutada Loksa linnapea H. Lootsmanni
  3. a palgast lähtuvalt. ATS § 11 lg 1 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse palgamäärad volikogu. Vastavalt

§ 22lg 1 p-le 19 kuulub linnapeale töötasu määramine volikogu ainupädevusse.

Seega tuleb vastustajal välja arvutada ja kaebuse esitajale välja maksta linnavolikogu poolt Loksa linnapeale määratud

  1. a veebruarikuus kehtinud ametipalgast lähtuvalt kuue kuu ametipalk. 8) Arvestades, et kohus rahuldas osaliselt kaebuse alternatiivse taotluse, tuleb vastustajalt kaebuse esitaja tasutud riigilõivust 80 krooni proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga kaebaja kasuks välja mõista 30 krooni. Vaidlust linnapeale umbusalduse avaldamise haldusakti õiguspärasuse ja hüvitise maksmise üle ei saa pidada kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamest väljuvaks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et see, kas haldusorgan võtab oma kohtuvaidluste arvu silmas pidades teenistusse piisaval hulgal juriidilise kõrgharidusega ametnikke või kasutab advokaadi teenuseid, on haldusülesande täitmise sisemise otstarbekuse küsimus ega või mõjutada kaebajat. Seega ei kuulu HKMS § 93 lg-st 5 tulenevalt vastustaja menetluskulud (vastustaja taotles advokaadibüroo arvete alusel tasutud menetluskulude 35 700 krooni väljamõistmist) kaebuse rahuldamata jäetud osas kaebajalt väljamõistmisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Loksa Linnavolikogu apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega rahuldati kaebus ja lahendati menetluskulu väljamõistmise taotlused. Apellant taotleb uue otsuse tegemist, millega jäetakse kaebus tervikuna rahuldamata ning mõistetakse kaebuse esitajalt apellandi kasuks välja menetluskulud. Põhjendused: 1) Kohus ei ole järginud otsuse põhjendamiskohustust, asudes vasturääkivatele seisukohtadele. Halduskohus on küll leidnud, et Õ. Teerni ja A. Kaskla volikogu liikme volituste puudumine 09.02.2007 istungil ei olnud ilmselge ning ilmnes alles neli kuud hiljem, seda seisukohta väljendas korduvalt ka apellant. Vastuolus väitega, et volituste puudumine ilmnes alles neli kuud hiljem, leidis halduskohus samas, et vaidlus puudub selles, et nimetatud volikogu liikmetel puudusid 09.02.2007 istungil volikogu liikme volitused; 2) Kaebaja ei esitanud nõuet volikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 seadusevastaseks tunnistamiseks, mistõttu ei ole ATS §-de 135 ja 160 kohaldamine põhjendatud. ATS § 135 lg-s 1 ja § 160 lg-s 3 seotakse ametniku õigus mistahes hüvitisele teenistusest vabastamist ettenägeva haldusakti seadusevastasuse tuvastamisega, mitte aga tühisuse tuvastamise või tühistamisega. Kaebuse sõnastus peab vastama ATS §-dele 135 ja 160, mida käesoleval juhul ei ole. Tulenevalt HKMS § 25 lg-st 4 ei saanud halduskohus mõista hüvitis välja sel alusel, et otsus nr 11 on seadusevastane; 10

(15)3-07-530 3) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu puudunuks Õ. Teernil ja A. Kasklal pädevus Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil osaleda. Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-1-07 kontrolliti üksnes Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsust nr 2, millega peatati rea volikogu liikmete volitused

§ 19lg 2 p 4 alusel ja määrati asendusliikmed.

Riigikohus ei käsitlenud valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse nr 1, millega taastati Õ. Teerni ja A. Kaskla volikogu liikme volitused, õiguspärasust. Seega ei mõjutanud Riigikohtu lahend valimiskomisjoni eelviidatud otsuse kehtivust. Seisuga 02.02.2007 ja 09.02.2007 oli Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 kehtiv haldusakt HMS § 61 lg 2 alusel. HMS § 60 lg-st 1 ja §-st 61 järeldub, et haldusakt kehtib sõltumata selle õigusvastasusest; 4) Isegi kui nõustuda kohtuga, et Õ. Teernil ja A. Kasklal puudusid 09.02.2007 istungil hääletamiseks volitused ja umbusalduse avaldamise poolt hääletas vaid 7 volikogu liiget 15-st, välistab HMS § 58 haldusakti kehtetuks tunnistamise ning tühisuse tuvastamise üksnes formaalsetel alustel. Menetlusnormide rikkumised annavad alust nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist vaid juhul, kui need olid niivõrd olulised, et võisid mõjutada asja otsustamist. Kohus peab hindama eelkõige seda, kas rikkumised mõjutasid otsuse vastuvõtmist, mitte seda, kas need võisid seda hüpoteetiliselt mõjutada. Kuigi kahe volikogu liikme mitteosalemine võib tavaolukorras mõjutada hääletamistulemust, väidab apellant viitega Loksa Linnavolikogu 26.02.2007 avaldusele Harju maakonna valimiskomisjonile ja Loksa Linnavolikogu 09.08.2007 otsusele nr 57, et samasisuline akt oleks ikkagi vastu võetud; 5) Olukorras, kus volikogu liikme pädevus on ebaselge, oleks kohus pidanud analoogia korras kohaldama

§ 17lg-t 6.

09.02.2007 tekkis olukord, kus Riigikohtu lahendiga tühistati Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 2 ning taastati Loksa Linnavolikogu liikmete O. Gogini, I. Ignahhini, S. Piibemanni, V. Verbova, M. Kröönströmi ja T. Mištšenko volitused, kuid samal ajal kehtis ka Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, mille alusel kehtisid Loksa Linnavolikogu liikmete Õ. Teerni ja A. Kaskla volitused. Riigikohtu otsuse nr 3-4-11-07 alusel võib kahelda Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse nr 1 õiguspärasuses, kuid see ei anna alust pidada otsust tühiseks ning välistada Õ. Teerni ja A. Kaskla hääleõigus volikogu istungil. Et O. Gogin ja S. Piibemann on Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses toonud välja ka selle, et 10.01.2007 koosolekul, mida juhatas komisjoni koosseisu mittekuuluv isik, võeti vastu ka otsus nr 1, ei ole halduskohtu jaoks siduv. Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsust nr 1 ei tühistatud kuni 08.06.2007. Valimiskomisjoni otsuse õigeaegse tühistamise korral olnuks kehtivad K. Veidemanni ja H. Treisalti volitused ning need kaks isikut oleks pidanud osalema 09.02.2007 istungil Õ. Teerni ja A. Kaskla asemel. Õiguslikku selgust 09.02.2007 ei olnud. Kuigi seadus ei reguleeri otseselt taolisi juhtumeid, kus volikogu liikmete vahel tekib vaidlus hääleõiguse suhtes, on

-s regulatsioon, mis näeb ette volikogu kvoorumi vähendamise piirialastes juhtumites –

§ 17

lg-te 5 ja 6 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt. Sellisel juhul on küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum selle volikogu liikme võrra väiksem. Halduskohus oleks pidanud juhul, kui Õ. Teerni ja A. Kaskla staatus oli ebaselge, kohaldama seaduse analoogiat ja vähendama umbusalduse avaldamiseks vajalikku kvoorumit 2 liikme võrra ning linnapeale umbusalduse avaldamiseks

§ 45

alusel oleks vaja olnud 13-liikmelise volikogu koosseisu häälteenamust ehk 7 liiget. Puudub vaidlus, et 7 volikogu liiget hääletasid kaebajale umbusalduse avaldamise poolt ja

§-s 45 sätestatud nõuded olid täidetud. Esinduskogu pädevuse hindamisel tuleb lähtuda faktilisest olukorrast ja eesmärgist tagada kohaliku omavalitsuse organite korrapärane funktsioneerimine; 6) Ametniku jaoks tähendab teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus eelkõige ATS 9. peatükis sätestatud normide rikkumist, ja vastav õigus tasu saamiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tekib tal siis, kui vabastamisel rikuti ATS-s sätestatud ametniku vabastamise kohta käi11

(15)3-07-530 vaid norme. Mistahes ATS-st või teistest seadustest tulenevaid vigu A. Kaarmanni vabastamisel, samuti kaalutlus- ega vormivigu ei ilmnenud, mistõttu on väär halduskohtu seisukoht, nagu oleks kaebaja teenistusest vabastamine seadusevastane. Kuna otsus nr 11 ei kuulu tühistamisele ega ole seadusevastane, puudub kaebuse esitajal õigus nõuda hüvitist ATS § 135 lg 2 alusel; 7) Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-2202 jäeti rahuldamata kaebuse esitaja teenistusse ennistamise nõue. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on see otsus siduv selles, et kaebuse esitaja oli teenistusest ebaseaduslikult kõrvaldatud kuni 09.02.2007 ja tema teenistussuhe on lõppenud 09.02.
  1. Ka seetõttu puudub kaebuse esitajal õigus nõuda mistahes hüvitust ebaseadusliku teenistussuhte lõpetamisega seonduvalt; 8) Kaebus rahuldati ligikaudu 20% ulatuses – kohus mõistis kaebaja nõutud 856 187 kroonist tema kasuks välja ligikaudu 140 000 krooni. Seetõttu peavad apellandi menetluskulud HKMS § 92 lg 2 alusel jääma 80 % ulatuses kaebuse esitaja kanda. Halduskohtu põhjendus apellandi kulude jätmisel tema enda kanda oli ebaõige. Menetluskulude jaotusel peab arvestama mitte üksnes apellandi kohtuvaidluste arvu, vaid ka kaebuse esitaja varasemat käitumist ning nõude summat. Olenemata sellest, et vastavalt Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsusele haldusasjas nr 3-062202 sai kaebaja apellandilt 57 718 krooni perioodi eest, mil ta mistahes linnapea kohustusi ei täitnud, esitas ta uue kaebuse ligi 2 000 000 krooni väljamõistmiseks (teenistustasu ajavahemiku 09.02.2007-29.10.2009 eest 856 187 krooni koos viivisega), mis moodustab ligi 5% linna
  2. a eelarve tuludest. Rääkimata sellest, et vaidlusaluse summa kaotamine on kohalikule omavalitsusele tundlik, on ebaõige halduskohtu väide, nagu ei saaks vaidlust pidada kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamest väljuvaks. A. Kaarmannile ja O. Goginile umbusalduse avaldamise küsimust arutati korduvalt nii Riigikohtus kui ka alamates kohtuastmetes, kusjuures kohtud on asunud erinevatele seisukohtadele linnajuhtide volituste hindamisel. Sellise segaduse tekkimisele aitas olulisel määral kaasa ka kaebaja, mistõttu oli välise õigusabi kasutamine käesolevas haldusasjas vajalik ja põhjendatud.
  3. A. Kaarmann palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega, esitades järgmised vastuväited: 1) Et Õ. Teernil ja A. Kasklal puudusid volikogu liikme volitused, on tuvastatud Riigikohtu otsusega. Vaidlustatud haldusakti tühisuse puudumine ja Riigikohtu otsuses tuvastatud asjaoludele viitamine ei tähenda vastuolu esinemist. Halduskohus põhjendas otsust ja põhjendused ei ole vasturääkivad; 2) Otsuse tühistamise nõue hõlmab endas ka seadusevastasuse tuvastamist, kuna tühistada saab üksnes seadusevastast haldusakti. Kaebaja ei pea sealjuures esitama kahte nõuet – haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja tühistamine. Et ATS ja HMS normide (ringkonnakohtu arvates peab kaebuse esitaja siinkohal silmas halduskohtumenetluse seadustikku – HKMS) sõnastused ei kattu täies ulatuses, ei välista hüvitise nõude rahuldamist. Peaks olema selge, et kaebaja nõue oli suunatud eeskätt volikogu vaidlustatud otsuse seaduspärasuse kontrollimisele; 3) Kas isik on volikogu liige või mitte, ei ole menetlus- vaid materiaalõiguse küsimus. Seadusel ei põhine apellandi väide, et tegelikult volikogu liikmeks olnud isikud oleks hääletanud sarnaselt Õ. Teerni ja A. Kasklaga.

ega teised õigusaktid ei sätesta volikogu liikme õigust hääletada tagantjärgi ega võimalust kinnitada teise liikme eest tehtud otsust. Kuna hääleõigust saab kohaliku omavalitsuse volikogu liige kasutada isiklikult, st vahenditult ja kindla menetluse raames, ei saa muul ajal tehtud tahteavaldused (hääletamine, otsuse kinnitamine vms) omada õiguslikku tähendust, seetõttu pole võimalik K. Veidemanni ja H. Treisalti kinnitustega arvestada; 12

(15)3-07-530 4) Kuna varasemas menetluses ei ole esitatud väidet, et

§ 17

lg 6 järgi oleks tulnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel vähendada kvoorumit, ei saa apellatsiooniastmes tugineda märgitud seisukohale. Väide on ka arusaamatu –

§ 17

lg 6 välistab volikogu liikme osavõtu haldusakti arutamisest ja otsustamisest, kui tal võib tekkida huvide konflikt, kuid vaidlustatud otsus ei puuduta Õ. Teerni ega A. Kaskla huvide sfääri; 5) Et halduskohus tühistas vaidlustatud otsuse, oli põhjendatud ka hüvitise nõude rahuldamine; 6) Kuna kohus rahuldas haldusakti tühistamise nõude täies ulatuses, on põhjendatud menetluskulude jätmine apellandi kanda. Kaebuse esitaja nõustub kohtu põhjendusega, et haldusorgan peab vaidluses, mis ei välju tema igapäevasest tegevusest, suutma ennast ise kohtus esindada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohus jättis rahuldamata kaebuse esitaja taotluse tuvastada Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 tühisus ning tühistas selle HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel kui kehtiva, kuid õigusvastase haldusakti. Apellatsiooniastmes vaieldakse viidatud Loksa Linnavolikogu otsuse õiguspärasuse üle. 9. Halduskohus pidas Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 11 õigusvastaseks

§ § 22 lg 1 p-st 18 ja § 45 lg-st 5 tuleneva kvooruminõude rikkumise tõttu, asudes seisukohale, et otsuse vastuvõtmise poolt hääletanud Õ. Teernil ja A. Kasklal puudusid sel ajal volikogu liikme volitused, mistõttu hääletas otsuse vastuvõtmise poolt 7 volikogu liiget 15-st ehk vähem kui pool volikogu koosseisust. Apellant ei ole väidet Õ. Teernil ja A. Kasklal volituste puudumisest TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks võtnud. Seega kontrollib ringkonnakohus kaebuse esitaja väidet Õ. Teernil ja A. Kasklal 09.02.2007 volikogu liikme volituste puudumise kohta, hindamaks, kas volikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 tegemisel peeti kinni seadusest tulenevast kvooruminõudest. 11.

§ 201

lg 4 kohaselt taastuvad volikogu liikme volitused valla või linna valimiskomisjoni sellekohase otsuse jõustumise hetkest. KOVVS § 20 lg 2 kohaselt jõustub valla või linna valimiskomisjoni otsus allakirjutamisega. Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuses nr 88 (I kd, tl 23-27) märgitakse (p 13), et Loksa linna valimiskomisjon võttis 10.01.2007 vastu otsuse nr 1 „Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus“, millega taastati volikogu liikmete Õnne Teerni ja Aivar Kaskla volitused. Eeldatavasti kirjutati see otsus 10.01.2007 ka alla. 12. Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuses nr 88 (p 13) märgitakse ka, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebustes on välja toodud asjaolu, et Loksa linna valimiskomisjon võttis 10.01.2007 otsuse nr 1 vastu samas koosseisus, milles võeti samal päeval vastu otsus nr 2, mille Riigikohus 07.02.2007 otsusega nr 3-4-1-1-07 tühistas, leides, et Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 koosolekut juhatas isik, kes komisjoni koosseisu ei kuulu. Vabariigi Valimiskomisjon järeldas eeltoodust, et Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 on tühine. Kohtule ei ole siduv Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuses nr 88 toodud õiguslik hinnang Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse nr 1 kehtivusele. Ringkonnakohus seda Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangut ei jaga. Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 ei kannata HMS § 63 lg-s 1 nimetatud puuduste all, mille esinemine oleks ilmselge. Ka Riigikohtu 07.02.2007 otsuses nr 3-4-1-1-07 (p 19) ei peetud samadel asjaoludel tehtud Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsust nr 2 tühiseks, vaid leiti, et nendel põhjustel on see otsus õigusvastane ja tuleb tühistada. 13

(15)3-07-530
  1. Valla või linna valimiskomisjoni otsuse puhul on rakendatav HMS §-st 61 tulenev põhimõte, et haldusakt kehtib sõltumata tema õiguspärasusest seni, kuni teda ei ole kehtetuks tunnistatud. Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuse nr 88 resolutsiooni p-s 3 tehti viitega KOVVS § 17 lg 2 p-le 3 Loksa linna valimiskomisjonile ettekirjutus uue otsuse tegemiseks Õ. Teerni ja A. Kaskla volikogu liikme volituste taastamise küsimuses 10 päeva jooksul arvates Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse jõustumisest. Sellest resolutsiooni punktist ning selle tegemise õigusliku alusena viidatud KOVVS § 17 lg 2 p-st 3 ei järeldu, nagu oleks Vabariigi Valimiskomisjon tunnistanud Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse nr 1 tagasiulatuvalt kehtetuks. Puuduvad andmed, et Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 oleks varasemal perioodil, sh enne Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungit, kehtetuks tunnistatud või asendatud samas küsimuses vastu võetud uue otsusega. Ringkonnakohus järeldab sellest, et Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 vaidlustatud Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse vastuvõtmise ajal kehtis, mistõttu olid vaidlustatud otsuse poolt hääletanud Õ. Teernil ja A. Kasklal volikogu liikme volitused.
  2. Järelikult ei anna haldusasja materjalid alust väita

§ 22

lg 1 p-st 18 ja § 45 lg-st 5 tuleneva kvooruminõude rikkumist vaidlustatud otsuse tegemisel. 15. Haldusasjas ei ole esile toodud ka muid asjaolusid, mis näitaksid vaidlustatud linnavolikogu otsuse õigusvastasust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 ja 09.02.2007 istungid olid kokku kutsutud õiguspäraselt. Samadele seisukohtadele on asunud ka Vabariigi Valimiskomisjon 21.05.2007 otsuses nr 88 (p-d 7-9), leides, et volikogu aseesimees V. Fjodorovil oli volikogu esimehe puudumise tõttu õigus kutsuda kokku volikogu istung 09.02.2007 ning ei nähtu ka

§ 43lg-s 3 sätestatud neljapäevase etteteatamise tähtaja sisulist rikkumist.

Seetõttu oli halduskohtu poolt Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 tühistamine ebaõige. 16.

§ 46

lg 4 esimese lause kohaselt vabastab umbusalduse avaldamine linnapea ametist ning sama paragrahvi lg 9 kohaselt on umbusalduse avaldamine linnapea ametist vabastamise eraldi alus ATS §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. Kuna Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 kaebuse esitajale umbusalduse avaldamise kohta oli õiguspärane, ei olnud tema ametist vabastamine seadusevastane. Juba seetõttu ei saa kaebuse esitajal olla õigust ka ATS §-s 135 sätestatud hüvitisele.

  1. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, millega halduskohus kaebuse rahuldas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab Andres Kaarmanni kaebuse tervikuna rahuldamata.
  2. Kuna asjas ei tehta otsust kaebuse esitaja kasuks, tuleb halduskohtu otsus HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 4 alusel tühistada ka osas, milles halduskohus mõistis kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema kanda.
  3. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et Loksa Linnavolikogu HKMS § 83 lg 4 p-s 1 nimetatud menetluskulude, mis seisnesid tasus advokaadist esindaja õigusabi eest, väljamõistmine pole HKMS § 93 lg 5 kohaselt põhjendatud. Halduskohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikas kujunenud seisukohtadega, et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist (vt Riigikohtu 19.06.2007 otsus nr 3-31-24-07 p 16) ja üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi (vt 14

(15)3-07-530 Riigikohtu 24.04.2001 otsus nr 3-3-1-19-01, p 3). Apellandi väidetud segaduse eest linnajuhtide volituste hindamisel, millega apellant on ilmselt soovinud näidata käesoleva vaidluse komplitseeritust, vastutavad Loksa linna kohaliku omavalitsuse organid. Et apellandi halduskohtule esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata ka ringkonnakohtu poolt, tuleb apellatsioonkaebus lugeda rahuldatuks osaliselt. 20. Eeltoodud põhjustel jääb rahuldamata ka apellandi taotlus Advokaadibüroo Seppik & Sirel 31.01.2010 arvel nr 21001087 ja 28.02.2010 arvel nr 21002107 näidatud esindajatasu summas 20 400 krooni väljamõistmiseks kaebuse esitajalt apellatsioonimenetluse kuludena. Apellandi taotletud menetluskuludest kuulub kaebuse esitajalt väljamõistmisele üksnes apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.