Obsah (5)

§ 26§ 31§ 32§ 7§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2478 Haldusasi Menetlusosalised J. S. kaebu

§ 26lg 1 p 6) 2.

Rahuldada avalikes huvides esitatud kaebus ja tühistada Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsus nr 180. (

§ 26lg 1 p 1) 3.

Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulu summas 225 krooni. 4. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale, vastustajale ja kolmandale isikule. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21.07.2010 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 13.02.2008 korraldusega nr 214-k kehtestati Raadiku tn 8 detailplaneering. 1
2. Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 180 tunnistati osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 13.02.2008 korraldusega nr 214-k kehtestatud Raadiku tn 8 detailplaneering.
3. 30.10.2009 pöördus kaebaja kaebusega halduskohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebaja palub kaevatava haldusakti tühistada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebusega soovib kaebaja kaitsta oma subjektiivseid õigusi, so normaalse liiklustiheduse tagamine tema elukoha lähiümbruses ning parkimisvõimaluste halvenemise ärahoidmine. Samuti soovib kaebaja kaitsta avalikke huve so, et detailplaneeringu muudatust menetletaks nii, et avalikkusel oleks võimalik selles osaleda. Kaebaja leiab, et kehtestatud detailplaneeringuga määratud korterite maksimaalse arvu kehtetuks tunnistamine planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 alusel ei ole õiguspärane, kuna tegemist ei ole planeeringu elluviimisest loobumisega. Planeeringut soovitakse jätkuvalt ellu viia. Planeeringu kehtetuks tunnistamise põhjendused ja kaalutlused ei ole seotud viidatud normist tuleneva alusega, so soov loobuda planeeringu elluviimisest. Vastustaja on kaalutlusena toonud turul kujunenud vajaduse väiksemate korterite järele. Kaebaja leiab, et arendaja oleks vastavat vajadust pidanud ette nägema juba planeeringu kehtestamisel, kuna kinnisvaraturg oli juba siis languses. Samas, kuna antud alale planeeritakse sotsiaalse iseloomuga kortereid, ei saa turul toimuv olla põhjuseks korterite arvu suurendamisele. Kuigi planeerimisseadus ei nõua krundi ehitusõigusega korterite arvu määramist, tuleneb vastav nõue Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2004 määruse p-st 6.8, mistõttu korterite arvu kehtetuks tunnistamine detailplaneeringus oli vastuolus kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetud õigusaktiga. Kaebaja 13.11.2009 ja 27.01.2010 kaebuse täienduses märgitakse, et parkimise intensiivsuse kasv detailplaneeringu tagajärjel tekitab piirkonnas elavatele inimestele (sh kaebaja) probleeme juurde, kuna juba praegu on parkimine problemaatiline. Mida suurem on korterite arv, seda enam kolib piirkonda perekondi, kelle parkimiskohtade küsimus ei ole planeeringus ära lahendatud. Otstarbekam oleks koostada uus detailplaneering ning kompleksselt lahendada piirkonna parkimisprobleem. Uute hoonete juurde ei ole ettenähtud piisaval hulgal parkimiskohti. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega kaotati korterite piirarv, mis võimaldab teha rohkem ja väiksemaid kortereid lahendamata nende korteriomanike parkimisprobleeme. Populaarkaebusena on käsitletav kaebuse osa, milles märgitakse, et kaevatavas otsuses toodud kaalutlused ei ole seotud kehtetuks tunnistamise alustega planeerimisseaduses. 03.05.2010 kaebuse täienduses kaebaja märgib, et ei ole pidanud vajalikuks vaidlustada ehituslube, sest leiab, et kui kohus rahuldab kaebuse, siis ei ole väljaantud ehituslubadel enam õiguslikku alust. Kaebaja eesmärk on kaebuse esitamisel tagada, et linna areng toimuks õiguspäraselt ja kehtivatele nõuetele vastavalt. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine avalikku menetlust läbiviimata on õigusvastane. Kohane ja arusaadav olnuks uue detailplaneeringu tegemine, milles oleks kompleksselt määratletud ka korterite arvust tulenevad muud nõuded (nt parkimise korraldamise). Tallinna Linnavalitsus ega arendaja ei ole kinnitanud soovi loobuda planeeringu elluviimisest, vaid vastupidi kinnitavad soovi planeering ellu viia. Kuna detailplaneering on korterite arvu osas kehtetuks tunnistatud, siis puudub avalikkusel informatsioon, milliseks kujuneb olukord suurenenud korterite arvuga hoonetes (nt kuhu pargitakse autod). 2 Kaebaja ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku kitsendava tõlgendusega PlanS §-le
5. Planeeringu kehtetuks tunnistamise puhul on sisuliselt tegemist kehtiva planeeringulahenduse muutmisega, mille menetlemine peaks olema sarnaselt planeeringu kehtestamisega avalik. Vastustaja tegevus ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et korterite arvu võib määrata detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse seletuskirjas. Seletuskirja ei ole avaldatud koos detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsusega. Samuti ei ole avalikkusele teatavaks tehtud kolmanda isiku väidet, et parkimisprobleemi ei saa tekkida. Seega puudub avalikkusel kindlus tekkiva liikluskorraldusliku ja parkimise olukorra osas.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 5.
7. Kaebaja on esitanud kaebuse PlanS § 26 lg 1 alusel igaühe kaebeõiguse realiseerimiseks. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 7 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. PlanS § 26 lg 1 võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka nö avalikes huvides. Eelnimetatud sätte kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtus igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastustaja on seisukohal, et PlanS § 26 lg-s 1 sätestatud igaühe kaebeõigus ei laiene planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamisele. Seadusandja on üheselt sätestanud, et igaühe kaebeõigus on tagatud vaid planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel ning planeeringu kehtetuks tunnistamise korral tuleb lähtuda

§ 7üldregulatsioonist. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist (osalist) reguleerib Plan

S § 27, mille lg 1 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Nimetatud sättest tulenevalt on planeeringu kehtetuks tunnistamise (osaliselt) otsustamine seotud kohaliku omavalitsuse ja planeeritava maa-ala kinnistu omaniku, mitte igaühe huviga. Seega tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise (osaliselt) otsuse vaidlustamisel lähtuda

§ 7

toodud regulatsioonist, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus, kuivõrd kaevatava otsusega ei rikuta tema õigusi ega piirata tema vabadusi. PlanS § 26 lg 1 sätestatut ei saa kohaldada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamisel, kuna seadus reguleerib planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist läbi konkreetsete isikute huvide või huvi puudumise. Sellisel juhul eeldab kaebeõiguse olemasolu võimaliku vaidlustaja huvide rikkumist või vabaduste piiramist. 5.

1. Vaatamata asjaolule, et vastustaja leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus ning seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata, ei nõustu vastustaja ka kaebuse esitaja seisukohaga, et kaevatav otsus on õigusvastane, kuna ei määra hoonete suurimat lubatud korterite arvu. Kaevatava otsuse lahutamatuks osaks olevas seletuskirjas on märgitud, et tunnistatakse kehtetuks planeeringus määratud maksimaalne korterite arv, et võimaldada ehitada kolmandas ehitusjärgus ligikaudu 40 korterit enam. Korterite arvu suurendamine toimub planeeringuga kehtestatud ehitusõiguse piires ning korterite täpne arv selgub ehitusprojekti muudatuse käigus. Samuti on seletuskirjas sätestatud, et kolmandas ehitusjärgus on võimalik ehitada planeeritud 18-ne 1-toalise asemel 123 korterit; 186-e 2-toalise asemel 228 korterit; 150-ne 3- 3 toalise asemel 108 korterit ning 66-e 4-toalise asemel 24 korterit, misläbi suureneb Raadiku tn 8 kinnistule planeeritavate elamute korterite koguarv 1176-lt 1215-ni ehk 39 korteri võrra. Varasemalt (eelmistes ehitusjärkudes) on haldusorgan väljastanud ehitusload Raadiku tn 8/2, 8a/2 ja 8b/2 vastavalt 3x140 ning Raadiku tn 8/3, 8a/3 ja 8b/3 3x104 korteriga elamute (kokku 732 korterit) püstitamiseks, seega oli detailplaneeringuga lubatud veel 444 korteri püstitamine. 07.10.2009 on Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastanud ehitusload nr 40676, 40678 ja 40679 vastavalt Raadiku tn 8/1, 8a/1 ja 8b/1 3x161 korteriga korterelamu püstitamiseks. Seega on Raadiku tn 8/1, 8a/1 ja 8b/1 varasemalt planeeritud 420 korteri asemel ehitusluba väljastatud 483 korteri ehitamiseks. Kuna varasematest ehitusjärkudest jäi korterite koguarvu osas üle 24 korterit (444 – 420) ja otsusega lisandus 63 korterit (483 – 420), on korterite koguarv suurenenud 39 korteri võrra (63 – 24). Kokkuvõttes ongi väljastatud ehitusload kokku 1215 korteri püstitamiseks, nagu kaevatava otsuse seletuskirjas ette nähti. Vastustaja märgib, et otsuse alusel ei ole korterite koguarv määramata, mis võiks hoonestuse rajamisel tekitada liikluskorralduslikke ja parkimisraskusi. Nagu märgitud, on otsuse seletuskirjas sätestatud, et korterite arv kasvab 39 korteri võrra ning sellest on ehituslubade väljastamisel ka kinni peetud. Eeltoodu alusel on vastustaja seisukohal, et kaevatava otsusega on sisuliselt korterite koguarv määratud, mistõttu puudub vastuolu linnavalitsuse
2. juuni 2004 määrusega nr
3. 5.
4. Puutuvalt kaebuse väidetega otsuse kahjulikust mõjust planeeringuala läheduses elavatele isikutele, leiame, et kohus ei saa hinnata ega tuletada väidetavaid erahuvisid, mida vastustaja oleks pidanud kaaluma. Valitseva kohtupraktika kohaselt saab populaarkaebus teenida üksnes avalike huvide kaitset ning selle eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse. Populaarkaebuses tuleb avalike huvide riivet põhjendada ning kohus on kaebaja põhjendustega seotud (st kohus ei saa asja lahendades hakata ise tuletama õigusvastaselt kahjustatud avalikke huve). Kaebuse viited liiklus- ja parkimisolude halvenemise osas on alusetud ja põhjendamatud, kuna võimaliku 40 sõiduki lisandumine ei mõjuta märkimisväärselt liikluskoormust. Parkimine on lahendatud planeeritaval maa-alal, mistõttu on välistatud parkimisolude halvenemine võrreldes varasema planeeringulahendusega.
5. Kolmas isik palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht PlanS § 26 lg 1 tõlgendamisel ühtib vastustaja seisukohaga. Samuti leiab kolmas isik, et kaebus on sisuliselt põhjendamata. Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et planeeringualal hoonestuse rajamise tõttu võivad kaebajal tekkida liikluskorralduslikud ja parkimisraskused oma elukoha ümbruses, arvestades kaebaja elukoha kaugust planeeringualast. Kolmas isik kui planeeringualale rajatava hoonestuse omanik ja haldaja kinnitab, et parkimiskohtade tegelik vajadus juba kasutusele võetud korterelamute puhul on oluliselt väiksem planeeritust. Planeeringuala hoonestuse väljaehitamine ja korterelamute kasutussevõtmine toimub kolmes osas, millest esimesed kolm korterelamut on saanud kasutusloa juba rohkem kui pool aastat tagasi (15.07.2009). Nimetatud kolme korterelamu täituvus elanikega on ligikaudu 95% korterite koguarvust. Iga seni kasutusse võetud korterelamu alla on ehitatud parkimiskohad 68-le sõiduautole, kuid senine kogemus kuue kuu vältel on näidanud, et parkimiskohtade keskmine täituvus kõigub vahemikus 30-35% kõigist rajatud parkimiskohtadest, mis on oluliselt vähem planeeritust. Samuti on planeeringu hoonestuse väljeehitamisel ette nähtud parkimismaja rajamine ca 600le autole, mille osas on kolmandal isikul põhjendatud kartused, et selle täituvus saab olema sarnane senisele parkimiskohtade täituvusele. 4 Seega kaebaja väited lisanduvate korterite tõttu tekkivate parkimisprobleemide osas ei ole tõsiseltvõetavad. Kolmanda isiku 03.05.2010 täiendatud vastuse kohaselt on kolme kasutusloa saanud korterelamu täituvus elanikega käesolevaks ajaks 100%, kuid autode parkimiskohtade täituvus on 26% (204-st väljaehitatud parkimiskohast on kasutusel 53). KOHTU PÕHJENDUSED
6. Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Kaebaja väidab, et tema elukoha lähiümbruse liiklustihedus muutub oluliselt ning parkimisvõimalused halvenevad. Kaebuse esitaja elukohaks on xxxxxxxxx, mis jääb Raadiku tn 8 planeeritud korterelamutest ca 0,5 km kaugusele (kaebaja ei ole seda faktilist asjaolu vaidlustanud). Samuti puudub vaidlus selles, et väljaehitatud korterelamute ja planeeringujärgselt täiendavalt rajatavate korterelamute soklikorrustel on ettenähtud parkimiskohad, millele lisandub parkimismaja rajamine 760 parkimiskohaga, kokku rajatakse planeeritavale maa-alale 1430 parkimiskohta. See ületab standardist EVS 843:2003 tulenevat kohtade arvu. (TLV 13.08.2008 korraldus nr 214-k, avaldatud www.tallinn.ee) Raadiku tn 8 kinnistule planeeritavate elamute korterite koguarv kasvab vaidlustatava haldusakti tagajärjel 1176-lt (TLV 13.08.2008 korraldusega nr 214-k määratud korterite arv) 1215-ni ehk 39 korteri võrra. Vaidlustatud haldusakt puudutab nn viimast ehitusjärku, mis hõlmab kolme korterelamu püstitamist (Raadiku tn 8/1, 8a/1, 8b/1). Nende korterelamute püstitamiseks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastanud 07.10.2009 (so enne kaebuse esitamist) ehitusload (tlk 52, 53), mis näevad ette kokku 483 korteri väljaehitamise. Ehitusload on kehtivad haldusaktid (haldusmenetluse seaduse § 60), mida kaebaja vaidlustanud ei ole (ehitusload kehtivad edasi ka detailplaneeringu tühistamise korral). Eeltoodu tõttu ei oma tähtsust, kas planeeringut osaliselt kehtetuks tunnistavas haldusaktis või selle seletuskirjas oli määratud korterite koguarv. Seega on eeltoodust tulenevalt korterite arvu arvestades parkimiskohti piisavalt ning kaebaja väide parkimisprobleemide süvenemise kohta on ebaõige ja paljasõnaline. Samuti ei saa usutavaks pidada kaebaja väidet piirkonna liikluskoormuse olulisest kasvust täiendavalt lisanduva 39 korteri väljaehitamise tõttu, mis võiks tuua kaasa näiteks müra ja heitgaaside normatiivse taseme ületamise. Kuna kaevatav haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, tuleb subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus jätta rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

8. Avalikes huvides esitatud kaebus. Kohus leiab, et kuna sisuliselt on tegemist planeeringu uuendatud kujul kehtestamisega (kehtiva planeeringu muutmisega) on kaebajal õigus esitada populaarkaebust PlanS § 26 lg-st 1 tulenevalt. Avalikes huvides esitatud kaebuse läbivaatamisel kontrollib kohus vaid seda, kas vaidlustatud haldusakt vastab kehtivale õigusele. 5 Avalikes huvides on planeeringumenetluse läbiviimine selliselt, et avalikkusel oleks võimalus selles osaleda ning tehtava otsuse seaduslikkus. Kaebaja leiab, et haldusorgan ei saanud tugineda PlanS §-le 27, kuna planeeringu elluviimisest ei loobutud. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on võimalik tunnistada kehtestatud detailplaneeringu osa kehtetuks, kui planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 180 tunnistati osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 13.02.2008 korraldusega nr 214-k kehtestatud Raadiku tn 8 detailplaneering. Kui kehtinud detailplaneering nägi ette kokku 1176 korterit, siis kaevatava haldusaktiga suurendati korterite koguarvu (seda numbriliselt määramata), kuna nähti ette, et suuremate (3ja 4-toaliste) korterite asemel ehitatakse 1- ja 2-toalised korterid. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist kehtiva detailplaneeringu muutmisega. PlanS § 27 lg 1 ei reguleeri detailplaneeringu muutmist. Samuti ei ole planeerimisseaduses detailplaneeringu muutmiseks ette nähtud mingit erikorda. Detailplaneeringu muutmiseks tuleb seega algatada uus detailplaneering ning järgida selle menetlemisel detailplaneeringu menetlemiseks ettenähtud korda. Kuna haldusorgan on haldusakti andnud valel õiguslikul alusel ning järgimata planeerimisseaduses ettenähtud detailplaneeringu menetlemise korda, on kaevatav haldusakt õigusvastane. Tallinna linna ehitusmääruse alusel 16.06.2004 Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 61 vastu võetud korra „Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi, eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuete kinnitamine“ p 6.8 sätestab, et detailplaneeringus tuleb määrata hoonete suurim lubatud korterite arv. Tallinna linna ehitusmääruse § 15 lg 7 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda nõuetest detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Seega on kaevatav haldusakt õigusvastane ka vastuolu tõttu eelviidatud omavalitsuse õigusaktidega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ning avalikes huvides esitatud kaebus tuleb rahuldada ning kaevatav haldusakt

§ 26lg 1 p 1 alusel tühistada.

9.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 92

lg 2 sätestab, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebaja on palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni (tlk 4) ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 200 krooni (tlk 19). Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga 225 krooni. Kristina Maimann Kohtunik 6