KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 26.jaanuaril 2010.a. Tallinnas 3-09-1557

) § 67 p 1 ja 2 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks ning piirati kartserikaristuse kandmise ajal täielikult

§ 30

kohaldamist vangistuse eesmärkide(kinnippetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. S.J. viibis nimetatud käskkirja alusel 13.-15.07.2009.a. kartserikambris nr 73 ning 15.-18.07.2009.a. kartserikambris nr

1. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla toimingute õigusvastasus, mis seisnes tema kinnipidamises ebainimlike tingimustega kambris nr
2. Kambri tualett polnud muust ruumist eraldatud, mistõttu kamber haises ning oli näha, kuidas teine inimene tualetis pissib ja ennast tühjendab. Kambris oli rõskuse, niiskuse lõhn ja seintel hallituse laigud. Kaebaja teavitas sellest kontaktisikut Veiko Ilvest. 15.07.2009.a. mõõdeti kambris õhuniiskust, kuid kaebaja ja tema kambrikaaslane viidi selleks ajaks kambrist välja ning mõõtmise tulemustest neid ei teavitatud. Järgmisel päeval ütles V.Ilves, et mõõtmine kambris näitas samasugust niiskust, nagu tema kabinetis. 15.07.2009.a. kella 22.00 paiku oli kambris nii niiske, et põrandale asetatud paber muutus niiskeks. Kamber asub duśiruumi kõrval ning 16.07.2009.a., kui oli kartserihoones duši kasutamise päev, muutusid laual oleva õpiku lehed niiskusest laineliseks. Kaebajaga samas kambris viibinud O. P.l oli kõrge niiskuse tõttu liiga madal vererõhk, millest tingituna pöördus ta ka meditsiinitöötaja poole. Iga päev kella 6.00-22.00-ni oli kaebaja kambris ilma madratsi ja muude magamiseks vajalike tarvikuteta, mis ei

ta Euroopa normidele. Kambris puudus normaalne valgustus, päeval ja öösel põles vaid kaks kummalist lambikest. Puudus öine valgus, millega inimene saaks normaalselt magada. Puudus ka ventilatsioon. Värske õhk tuli ainult aknas oleva väikese prao kaudu. Samuti jäeti kaebaja ilma informatsioonist, sest puudusid ajalehed. Kaebaja õigusi saab aga piirata ainult kohus kooskõlas seadustega, mitte vangla. Sellistes tingimustes olema sundimine alandas kaebaja inimväärikust, tekitas moraalseid ja füüsilisi kannatusi ning on

tuolus Euroopa Vanglareeglistikuga, põhiseadusega(PS) ja

§-ga 41 lg 2. Tuvastamiskaebuse esitamisel on kaebaja põhjendatud huviks soov esitada hiljem vanglale õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõue.

tustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Väär on kaebaja väide, et vangla on alusetult piiranud tema õigusi kartserikambris viibimise ajal.

§ 41

lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad

tama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud kartserikambris tulenevad seadusest. Kaebaja viibis kambris nr 75 koos kinnipeetava O. P.ga ajavahemikul 15.07-18.07.2009.a., seega kolm ööpäeva. Kaebaja kasutas tualetti tingimustes, mis võis temas tekitada ebamugavustunnet, kuid seda väga lühiajaliselt. Ajutine ebamugavustunne ei riiva isiku õigusi ja vabadusi niisuguse intensiivsusega, mis võiks alandada inimväärikust. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielmised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Praegusel juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. Eluruumidele on kehtestatud üldised nõuded Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a. määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded".

§ 45

lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber

tama ehitusseaduse(EhS) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Sama seaduse § 651 lg 1 järgi peab kartser

tama

§-s 45 lg 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Tõele ei

ta kaebaja väide, et kambris puudus valgustus ja ventilatsioon. Kartserikambris nr 75 on olemas aken, kunstlik valgustus ning osaliselt sund- ja osaliselt loomulik ventilatsioon. Kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Kambri suuruse ja sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas.

tavalt justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja §-le 7 lg 4 p 1 kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Vangla direktori 16.04.2009.a. käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 12.2.4 kohaselt jäetakse kartserisse paigutatud kinni peetavale isikule vangla poolt väljastatud voodilinad ja padjapüür ning käterätik. Käterätikut hoiab kinni peetav isik kartserikambris. Madrats, tekk, padi, padjapüür ja voodilinad antakse kasutamiseks öörahu ajaks. Kuna 2 kartserikambrites on lavatsid, mis päevaks üles tõstetakse, puudub päevasel ajal vajadus voodivarustuse järele. 15.07.2009.a. mõõdeti kartserikambri nr 75 niiskust, mille tulemusel selgus, et kambri niiskustase oli sama, mis kartserihoone inspektor-kontaktisiku kabinetis ning

tas nõuetele,

tasel juhul oleks vangla kambri kasutuskõlbmatuks tunnistanud ning kinnipeetavad teise kambrisse ümber paigutanud. Ka õiguskantsler pole 2008.a. teostatud kontrollkäigu ajal leidnud, et kamber nr 75 ei

ta seadusega kehtestatud nõuetele. Lisaks mõõtsid vangla finants- ja majandusosakonna peaspetsialist Igor Golossov ja spetsialist Argo Suursoho 15.10.2009.a. kõnealuse kambri mikrokliima parameetreid, kus selgus, et õhuniiskus kambris oli mõõtmise ajal 39,4%, mis on eluruumile kehtestatud nõuetega kooskõlas. 2009.a maikuus paigaldati kartserihoone duširuumi sundventilatsioon, millega lahendati probleem seoses duši kasutamisega kaasneva võimaliku niiskuse suurenemisega kambrites, mistõttu kaebaja väide, et kambri niiskuse tase ei

tanud normidele, on alusetu ja paljasõnaline. Kaebajaga samas kambris viibinud kinnipeetav O.P. põdes juba vanglasse saabudes kõrgvererõhutõbe ning

tava probleemiga on ta käinud ka meditsiiniõe

tuvõtul enne kartserikambrisse nr 75 paigutamist. Puudub põhjuslik seos O.P. kõrgvererõhutõve ja väidetava kõrge niiskustaseme vahel. Kambri niiskustase, isegi juhul, kui oletada, et see on kõrge, ei saa mõjutada kinnipeetava vererõhku. Ajalehtede lugemise võimaluse piiramiseks kartserikambris annab aluse seadus.

§ 30

lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Sama seaduse § 651 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtub, et vangla direktor leidis, et kaebaja on toime pannud raske distsipliinirikkumise ning sellest tulenevalt piiras direktor kartserikaristuse kandmise ajal täielikult

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Kahju hüvitamine ei saa olla selles asjas kaebaja põhjendatud huviks, sest puuduvad alused kahju hüvitamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus jätab tähelepanuta poolte väited O.P. tervise võimaliku halvenemise kohta kartserikambris nr 75 viibimise tagajärjel, sest kaebuse halduskohtusse saab isik esitada ainult enda, mitte teise isiku väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi – kaebaja soovib hiljem esitada temale õigusvastaste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks nõuet vangla

tu. Kohus jätab tähelepanuta

tustaja arutlused kahju hüvitamise nõude põhjendamatuse üle. Riigikohtu halduskolleegium on 19.03.2002.a. otsuses nr 3-3-1-11-02 sedastanud, et haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise

tu, kuid selle küsimuse raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta; seda saab kontrollida vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Riigikohtu seisukoht kehtib ka toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse läbivaatamisel. Järgnevalt annab kohus hinnangu kaebaja poolt õigusvastaseks arvatud Tallinna Vangla toimingutele. Kaebaja ilmajätmine ajalehtede lugemise võimalusest kartseris viibimise ajal on õiguspärane.

§ 651

lg 4 kohaselt võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata kartserisse paigutatud kinnipeetava

§-s 30 lg 1 sätestatud õigust lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. 12.06.2009.a. Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 390-d, mille alusel kaebaja viibis 15.18.07.2009.a. kartserikambris nr 75, jäeti ta karistuse kandmise ajaks täielikult ilma õigusest ajalehti ja ajakirju lugeda. Kohtul puuduvad andmed, et nimetatud käskkiri oleks tühistatud või kõnealune piirang õigusvastaseks tunnistatud; käsitletavas haldusasjas kaebaja selle käskkirja õiguspärasust vaidlustanud pole. 3 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec

§ 45

lg 1 näeb ette, et kinnipeetava kamber peab

tama EhS-i alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri; kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.

§ 651

lg 1 järgi peab kartser

tama §-s 45 lg 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; võimaluse korral valjuhääldi; riidenagi; pesemiskoht; WC.

tavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 12.2.4 antakse madrats, tekk, padi, padjapüür ja voodilinad kartseris viibijale kasutamiseks öörahu ajaks. Alusetu on kaebaja väide, et tema kinnipidamine kartserikambris kella 6.00-22.00-ni ilma madratsi ja muude magamiseks vajalike tarvikuteta ei

ta Euroopa normidele. Euroopa Vanglareeglistik mingit sellekohast normi ei sisalda. Voodivarustuse päevaajaks kartserikambrist eemaldamine on kooskõlas vangla sisekorraeeskirja §-ga 7 lg 4 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punktiga 12.2.4., vangla tegevus selles osas on õiguspärane. Kaebaja väitel puudus kambris normaalne valgustus, päeval ja öösel põles vaid kaks kummalist lambikest, puudus öine valgus, millega inimene saaks normaalselt magada. Tunnistaja O. P. ütluste kohaselt oli valgustus ebapiisav, kuna pirnid asuvad seina sees olevas augus ja selle ees on tihe metallist võre.

tustaja kinnitab, et valgustus oli normikohane, kartserikambris on olemas aken ja kunstlik valgustus. Kohtu hinnangul oli kartserikambri valgustus kinnipeetava elutegevuseks piisav,

tates seega

§ 45lg 1 nõudele.

Kaebaja ja tunnistaja seletused on omavahel

tuolus – kaebaja väitel segas valgustus tal magamist, seega oli kambris liiga valge; O.P. tunnistuse järgi aga oli valgustus ebapiisav. Arvestades asjaolu, et juuli keskel tõuseb päike Eestis kella 4.30 ja loojub kella 22.20 paiku ning kõnealuses kambris on olemas aken, puudus kaebajal ärkveloleku ajal üldse vajadus kunstliku valgustuse järele. Öösel aga pididki lambid põlema, et oleks tagatud

§-s 651 lg 1 nõutud kinnipeetava pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine.

tustaja ja tunnistaja O.P. väiteil oli kambris ülemäära niiske, nii et seintel olid hallituslaigud ja paberilehed muutusid laua peal niiskeks. Kaebaja arvates põhjustas niiskust kõrvalasuva duśiruumi kasutamine.

tustaja kinnitusel

tas niiskus kartserikambris 15.

1. 2009.a. teostatud mõõtmisel nõuetele, olles samasugune kui inspektor-kontaktisiku kabinetis, ning duśiruum ei saanud niiskust kambrisse tekitada, sest 2009.a maikuus paigaldati sinna sundventilatsioon. Kaebaja väitel ütles inspektor-kontaktisik V.Ilves talle päev pärast 15.07.2009.a. mõõtmist, et mõõtmine kambris näitas samasugust niiskust, nagu tema kabinetis. Tunnistajaütlustes väidab V.Ilves, et kaebaja pöördus tema poole küll kurtmisega, et kambris nr 75 on liiga kõrge õhuniiskus, kuid visuaalsel vaatlusel tunnistaja kambris mingeid puudusi ei tuvastanud; kambris teostatud mõõtmise järgselt kambrit kasutusest maha ei võetud, järelikult pidi õhuniiskus seal olema normi piires. 15.
2. 2009.a. mõõtmise kohta koostatud dokumenti pole vangla kohtule esitanud, esitas aga akti 15.
3. 2009.a. mõõtmise kohta, millest nähtuvalt oli õhuniiskus kambris 39,4 %. Suvel, kui ruumide kütmiseks on liiga soe, oli niiskusesisaldus kõnealuses kambris kahtlemata suurem, mis on tingitud Eesti riigi asetsemisest kliimavöötmes, kus juulikuus tavaliselt sajab palju, mistõttu õhk ongi niiskem kui kütteperioodil, kuid pole tõendatud, et see oli üle lubatud normi. 4 Antisanitaarseks ja inimväärikust alandavaks tingimuseks tuleb aga pidada kartserikambris ebapiisavat ventilatsiooni, mistõttu kambris levis kanalisatsioonihais. Seda kinnitab lisaks kaebajale ka tunnistaja O.P., kelle kirjelduse kohaselt oli tualeti asemel kambri nurgas betoonpõranda sees auk, kust tuli rõvedat haisu. Kaebaja väitel alandas sellistes tingimustes olemine tema väärikust ning tekitas moraalseid ja füüsilisi kannatusi.

tustaja pole ümber lükanud väiteid kartseri ebarahuldava sanitaarseisundi kohta, mis oli tingitud WC-poti puudumisel kambris levivast kanalisatsioonihaisust, mille eemaldamiseks kindlasti ei piisanud ruumi õhutamisest akna küljes asuva väikeste mõõtmetega õhutusava kaudu. Kaebaja paigutamisega sellistesse tingimustesse rikkus

tustaja

§ 41

lg 1, mis sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sel põhjusel on kaebaja kinnipidamine 15.-18.07.2009.a. kartserikambris nr 75 õigusvastane. Sirmi puudumine WC-augu ümber on kooskõlas

§-s 651 lg 1 sätestatud nõudega tagada kartserikambris kinnipeetava pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Kohtunik: D.Maastik 5