" § 4 lg 2 annab loetelu sõiduki riketest ja puudustest, mida loetakse eriti ohtlikeks vigadeks. Tegelikkuses O.Manajeva sõidukil selliseid vigu ei olnud. 07.oktoobril 2010.a sõidukit kasutanud Vladimirs Pronko kinnitusel auto kütusepaaki lähemalt ei uuritud, ametnikud piirdusid vaid tankimisluugi avamise, sealt sisse vaatamise ning fotografeerimisega. Järgnevalt pöördus O. Manajeva Volkswageni ametliku esindaja Aasta Auto Pluss AS poole, kus kontrolliti kütusepaagi klappide olemasolu ning tuvastati, et nii rõhutasakaalustusklapp kui ka tuulutustorul olev kaldenurga klapp on olemas ja töökorras. Seega puudus põhjus sõiduki suunamiseks erakorralisele ülevaatusele. Muid klappe kütusepaagis sellisel sõidukil ette nähtud ei ole. Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid oma algatusel. Lõuna Prefektuuri vanemkonstaabel P.Vare ei ole eeltoodud nõuet täitnud ning on ta rajas oma otsustuse puudulikele andmetele ning oletustele. Liiklusseaduse § 13 lg l lubab liikluses kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele. Piirivalveametniku õigusvastase tegevuse tulemusena oli O.Manajeva kohustatud põhjendamatult läbima erakorralise tehnoülevaatuse ning kandma sellega seotud kulutused. Kuni tehnoülevaatuse läbimiseni ei olnud võimalik sõidukit kasutada. Kaebaja arvates ei olnud kontrolli teostanud ametnik ka ise oma tegevuse põhjendatuses veendunud, sest kuigi ta pidas tuvastatuks eriti ohtliku rikke olemasolu, lubas ta sõidukil liigelda lähimasse remonditöökotta. Taoline tegevus on vastuolus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.novembri 2006.a määrusega nr 95 kinnitatud "Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise
" § 5 lg 4 ja 5 nõuetega. Lõuna Prefektuuri vastuse kohta kaebusele märgib kaebuse esitaja, et talle on arusaamatu vastustaja väide, et Aasta Auto Pluss AS akt ei ole asjakohane, kuna see on koostatud 13 päeva pärast seda kui sõidukit kontrolliti Luhamaa piiripunktis. Seadus ei sätesta tähtaega, millise jooksul peab kaebuse esitaja koguma tema väiteid kinnitavad tõendid, määratud on vaid kaebuse esitamise tähtaeg. O.Manajeva on kogu aeg olnud seisukohal, et tema sõiduk vastab tehnilistele nõuetele ning ta ei ole pärast vahejuhtumit piiripunktis muutnud sõiduki tehnilist seisundit. Vastupidise seisukoha tõendamise kohustus on Lõuna Prefektuuril ning tõendi kahtluse alla seadmine ainuüksi dokumendi koostamise aja põhjal, ei ole asjakohane väide. Vastustaja seisukoht põhineb ainult vanemkonstaabel P.Vare arvamusel, mida ei kinnita ükski teine asjas kogutud tõend. Vastustaja on lisanud oma vastusele Aasta Auto Pluss AS õiendi, millest nähtub, kuidas on võimalik kontrollida rõhutasakaalustusklapi olemasolu või puudumist. Nimetatud õiendi kohaselt on klapi olemasolu võimalik kontrollida, kui eemaldada täiteava ümber olev kummist kate koos ülevoolutoruga. P.Vare seda ei teinud ning piirdus ainuüksi visuaalse vaatlusega. Vaatluse käigus tegi P.Vare ka fotod, millelt peaks olema võimalik tuvastada, et katet ning ülevoolutoru vaatluse käigus ei eemaldatud. Seega ei 2 veendunud Lõuna Prefektuuri töötaja tegelikult selles, kas klapid on olemas või mitte ning piirdus vaid tolliametnike arvamusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on tõlgendanud toitesüsteemi ja kütusepaagi mõistet laiendavalt. Isegi kui eeldada, et sõidukil ei olnud korras tankimistorus asuv klapp, ei saa seda käsitelda toitesüsteemi või kütusepaagi osana, kuna nimetatud klapid asuvad tankimistorus ning ei mõjuta mingil viisil kütuse mootorisse toimetamise ning küttesegu moodustamise süsteemi (toitesüsteemi) ja kütusepaagi toimimist. Seega ei kujuta nimetatud puudus endast mingit ohtu liiklusele ning seda ei saa käsitleda eriti ohtliku rikkena. Vastasel juhul võiks kütte süsteemi omavolilise ümberehitamisena käsitleda ka kütusepaagi korgi asendamist. Erakoralise tehnoülevaatusel tunnistati O.Manajeva sõiduk tehnilistele nõuetele vastavaks ning lubati liiklusse. Vastustaja vastuväited Lõuna Prefektuur vanemkonstaabel palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et piirivalvebüroo Luhamaa maanteepiiripunkti politseiametnik Piret Vare tegevus oli põhjendatud ja õiguspärane järgnevatel põhjustel: 1. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 46 lõike 1 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud ja abipolitseinikud nendele seadusega antud volituste piires. Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 34 lõike 1 kohaselt on politseiametnik politseiasutuses politseiametniku teenistuskohal teenistuses olev isik. Sama seaduse § 119 lg 1 kohaselt on prefektuur politseiasutus. Lõuna Prefektuuri prefekti 01.01.2010 käskkirjaga nr 2-P on Piret Vare määratud Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo Luhamaa maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. Seega on Piret Vare PPVS ja LS mõttes liiklusjärelvalvet teostama õigustatud politseiametnik. 2. LS § 46 lõike 2 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus oma 20.02.2001 määrusega nr 67 liiklusjärelevalve teostamise korra (edaspidi Kord). Nimetatud Korra § 3 punkti 3 kohaselt on liiklusjärelvalve objektiks sõiduki tehnoseisund. Korra § 6 lõige 1 sätestab, et sõiduki tehnoseisundit kontrollitakse välise vaatlusega ja kontrollvahendite abil. LS § 13 lõike 3 alusel kehtestas majandus-ja kommunikatsiooniminister oma 17.11.2006 määrusega nr 95 "Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise
" (edaspidi Eeskiri).
lõike 1 teise lause kohaselt peab kontrollimine olema võimalikult lühiajaline ja see võib hõlmata sõiduki tehnoseisundi visuaalset hindamist, sõiduki tehnoseisundit tõendavate dokumentide kontrollimist ja/või sõiduki kontrollitaval osal või sõlmel esineva rikke või puuduse avastamist. Seega on väline vaatlus ja visuaalne hindamine nii Korra kui
kohaselt aktsepteeritav kontrollimeetod.
Peale vea avastamist täitis vanemkonstaabel Piret Vare
lõike 3 kohaselt sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi, tehes selle esiküljele lahtrisse 12. Märkused (täiendav järeldus) kande " Kütusepaagil on eemaldatud õhutusklapid" ja tagaküljele märkuse "Lubatud liigelda lähimasse remonditöökotta".
"Tegutsemine kontrollimisel rikke või puuduse avastamise korral" lõige 1 sätestab: Kontrollija peab andma sõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal. Kui rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata, on kontrollijal õigus: 1)….ohtliku vea korral suunata Eesti riiklikku liiklusregistrisse kantud sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele…… ; 2)….. eriti ohtliku vea korral keelata sõiduki omal jõul liikumine. Kuivõrd käsitletaval juhul asus vanemkonstaabel Vare seisukohale, et tegemist oli piiripealse juhtumiga (formaalselt eriti ohtlik viga -kütusepaagi ehituse omavoliline muutmine, sisuliselt ohtlik viga, mille tagajärg võis saabuda vaid sõiduki tankimisel), lahendas politseiametnik kaalutlusõigust kasutades juhtumi isiku kasuks, lubades kontrollitud sõidukil samaselt ohtliku veaga sõidukile sõita rikke kõrvaldamiseks mõõda lühimat teed remondikohani ja suunas sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele, mitte ei keelanud sõiduki omal jõul liiklemist vastava kandega "Liiklemise keeld" sõiduki registreerimistunnistuse osas "Tehnoülevaatused". Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitaja palub tunnistada politseiametnik Piret Vare tegevuse sõiduki kasutamise keelamisel ja erakorralisele tehnoülevaatusele saatmisel õigusvastaseks põhjusel, et sõidukil ametniku poolt tuvastatud vigu tegelikult ei esinenud. Politseiametniku tegevus põhjustas kaebajale kui sõiduki omanikule põhjendamatuid lisakulutusi, kuna ta pidi erakorraliselt läbima tehnoülevaatuse ning tal ei olnud kuni tehnoülevaatuse läbimiseni võimalik sõidukit kasutada. Liiklusseaduse § 46 lg 2 kohaselt kehtestab liikluse reguleerimise ja liiklusjärelevalve teostamise korra Vabariigi Valitsus. Liiklusjärelevalve teostamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a. määrusega nr 67. Määruse § 6 lg 1 kohaselt kontrollitakse sõiduki tehnoseisundit välise vaatlusega ja kontrollvahendite abil. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundit ning varustust kontrollitakse «Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 alusel kehtestatud korras. 4 Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.11.2006.a. määrusega nr 95 kehtestatud “Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri”.
lg 1 sätestab, et sõiduki kontrollimine tuleb läbi viia kohas ja viisil, mis ei häiri liiklust ega ohusta teisi liiklejaid. Kontrollimine peab olema võimalikult lühiajaline ja see võib hõlmata sõiduki tehnoseisundi visuaalset hindamist, sõiduki tehnoseisundit tõendavate dokumentide kontrollimist ja/või sõiduki kontrollitaval osal või sõlmel esineva rikke või puuduse avastamist. Esmajärjekorras peab kontrollimise käigus pöörama tähelepanu sõiduki sellistele riketele ja puudustele, mille olemasolu korral on sõiduki edasine liiklemine ohtlik.
kohaselt teostatakse kontrollimine vastavalt lisades 1 ja 2 toodud teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi (edaspidi kontrollkaart) vormile. Kontrollija võib teostada ühe, mitme või kõigi kontrollkaardile kantud sõiduki osade või sõlmede kontrollimist. Sõiduki osa või sõlme kontrollimise, mittekontrollimise ja nõuetele mittevastavuse ning sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele suunamise, liiklemise keelu rakendamise ja muude sõiduki ja selle juhi/vedaja andmete ning märkuste korral tehakse vastav märge või sissekanne lisas 1 toodud kontrollkaardi selleks ettenähtud ruutu või lahtrisse. Sõiduki osa või sõlme kontrollimisel avastatud ohtliku või eriti ohtliku vea korral tehakse vastav märge lisas 2 toodud vormi selleks ettenähtud lahtrisse ja vajalikud märkused kantakse ettenähtud reale. Kontrollkaardi allkirjastatavad kontrollija ja sõidukijuht. Antud juhtumil on 07.10.2010 teostanud Luhamaa piiripunktis sõiduauto VW Passat Variant registreerimismärgiga 021ATI läbivaatuse kaks Lõuna maksu- ja tollikeskuse ametnikku. Veoki läbivaatuse akti nr 10-12.1-5/13/3464 kohaselt avastasid ametnikud kontrollimise käigus, et sõiduki kütusepaagi tankimisavast on eemaldatud klapid. Aktis märgitakse, et edasise menetlusega tegeleb Politsei ja Piirivalveamet (PPA) (tl 21). Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Piret Vare poolt täidetud teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardile (tl 6) on kantud märkus “Kütusepaagil on eemaldatud õhutusluugid” (p12) ning sõiduk on suunatud erakorralisele tehnoülevaatusele (p15). Õige on vastustaja seisukoht, et teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise
st lähtuvalt võib pädev ametnik kontrollida ja hinnata sõiduki tehnoseisundit visuaalse vaatluse teel. Asjaolu, et Aasta Auto Pluss AS-s 20.10.2010 koostatud akti kohaselt on autol VW Passat Variant numbrimärgiga 021 ATI nii kütusepaagi täiteava juures asuv rõhutasakaalustusklapp kui tuulutustorustikul olev kaldenurga klapp olemas ja töökorras, ei tõenda kohtu arvates seda, et auto kontrollimisel Luhamaa piiripunktis kaks nädalat varem 07.10.2010 oli auto tehniliselt korras, st et kütusepaagil olid klapid olemas. Sõiduauto VW Passat Variant reg nr 021 ATI suunati tolliametnike poolt tehnoseisundi kontrollimisele politseiametniku juurde pärast seda, kui tollikontrolli käigus tekkis kahtlus, et nimetatud sõidukil on teostatud toitesüsteemi omavoliline ümberehitus. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et Aasta Auto Pluss AS 19.11.2010 vastus Lõuna Prefektuuri päringule ei kinnita kaebaja väidet, et politseiametnik ei saanud üksnes visuaalse vaatluse teel tuvastada kappide olemasolu või puudumist. Aasta Auto Pluss AS 19.11.2010 vastus kinnitab, et rõhutasakaalustusklapi nupu olemasolu või puudumise kindlakstegemise on visuaalse vaatluse teel peale tankimisluugi avamist ja täiteava korgi eemaldamist võimalik (tl 22). 5 Vastavalt
lg 2 p-le 10 loetakse sõiduki kontrollimisel avastatud eriti ohtlikeks vigadeks (kontrollkaardil EOV) toitesüsteemi või kütusepaakide ehituse omavolilist muutmist.
lg 1 sätestab, et kontrollija peab andma sõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal. Kui rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata, on kontrollijal õigus: 1) paragrahvi 4 lõikes 1 või kontrollija otsusel lõikes 3 nimetatud ohtliku vea korral suunata Eesti riiklikku liiklusregistrisse (edaspidi register) kantud sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele ja välisriigis registreeritud sõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse tehnoülevaatuspunkti; 2) paragrahvi 4 lõikes 2 või kontrollija otsusel lõikes 3 nimetatud eriti ohtliku vea korral keelata sõiduki omal jõul liiklemine. Pärast vea avastamist täitis vanemkonstaabel Piret Vare
lõike 3 kohaselt sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi, tehes selle esiküljele lahtrisse 12. Märkused (täiendav järeldus) kande " Kütusepaagil on eemaldatud õhutusklapid" ja tagaküljele märkuse "Lubatud liigelda lähimasse remonditöökotta". Kohtu arvates ei kinnita asjaolu, et politseiametnik lubas autol omal jõul sõita lähimasse remonditöökotta seda, et kontrolli teostanud ametnik ka ise ei olnud oma tegevuse põhjendatuses veendunud. Lähimasse remonditöökotta liiklemise lubamine ole vastuolus teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise
lg-tega 4 ja 5.
lg 1 p 2 kohaselt on sõiduki omal jõul liiklemise kohene ja täielik keelamine kontrollija kaalutlusotsus, mille ta teeb lähtudes vea iseloomust. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud tema enda kanda. Mai Saunanen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.