2-11-6230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2011.a. Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-11-6230 Tsiviilasja hind 1 251.09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja alaealine B Õ (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja Alla Yunapuu (isikukood XXX) Kostja A Õ (isikukood XXX) Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
- veebruar 2011.a. B Õ hagi A Õ vastu elatise nõudes
- Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Välja mõista A Õ B Õ (sündinud XXX.) kasuks elatis B Õ ülalpidamiseks igakuuliselt summas 139.01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot alates
- juulist 2010.a. kuni B Õ täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.
- Lugeda, et 22.07.2010.a. Viru Maakohtu määrusega, millega hagi tagamiseks on kostjat A Õ kohustatud maksma tsiviilasja nr 2-10-35042 menetluse ajal A Y arveldusarvele nr XXX Swedbank AS lapse B Õ ülalpidamiseks elatist 2 175 krooni kuus, on tagatud sama nõue, millele on antud uus tsiviilasja number 2-11-
- Menetluskulud jätta A Õ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1
(3)2-11-6230 Asjaolud 21.07.2010.a esitas B Õ seaduslik esindaja A Y hagi A Õ vastu elatise nõudes B Õ ülalpidamiseks 2 632 krooni.
- veebruari kohtuistungil hageja vähendas elatise nõuet ja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on kohtule teatanud, et on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. 22.07.2010.a. Viru Maakohtu määrusega hagi tagamiseks on kostjat A Õ kohustatud maksma tsiviilasja nr 2-10-35042 menetluse ajal A Y arveldusarvele nr XXX Swedbank AS lapse B Õ ülalpidamiseks elatist 2 175 krooni kuus. 15.02.1011.a. Viru Maakohtu määrusega on tsiviilasjast nr 2-10-35042 eraldatud iseseisvasse menetlusse B Õ hagi A Õ vastu elatise nõudes ja uueks tsiviilasja numbriks on 2-11-
- Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus tuvastas, et hageja B Õ, kes on sündinud 25.02.2009.a. elab koos ema A Y ja on ema ülalpidamisel. Vaidlust ei ole, et kostja on kohustatud hagejat ülalpidama. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139.01 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja B Õ ülalpidamiseks igakuuliselt 139.01 eurot alates hagiavalduse esitamisest kohtule s.o. 21.07.2010.a. kuni B Õ täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 2
(3)2-11-6230 Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3
(3)