Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline. AS Nexus on oluline ettevõtja ja saneerimiskava kinnitamise korral ka oluline tööandja. Võlausaldajate vastuväited Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) leiab, et maksuhalduri hinnangul ei ole AS Nexus puhul tegemist ajutiste ja ületatavate makseraskustega ehk saneerimissituatsiooniga, vaid on välja kujunenud ettevõtte püsiv maksejõuetus ehk pankrotisituatsioon. Maksukohustuslaste registri andmetel oli saneerimismenetluse algatamise seisuga AS Nexus maksuvõlg 1 230 417.86 krooni, millest põhivõlg oli 983 237.77 krooni ja intressivõlg 247 180.09 krooni. Seisuga 12.05.2010 moodustab maksuvõlg kokku 1 378 065.56 krooni, sh põhivõlg 1 102 812.96 krooni ja intress 275 252.60 krooni. Seega on võlg saneerimismenetluse algatamisest kuni 12.05.2010 suurenenud 147 647.70 krooni võrra. Võlausaldaja hinnangul on AS Nexus püsivalt maksejõuetu, tema majanduslik olukord ei võimalda täita peale saneerimismenetluse algatamist tekkinud jooksvaid maksukohustusi ja AS Nexus saneerimismenetlus tuleb lõpetada eelduste äralangemise tõttu, kuna AS-l Nexus esinevad mitte ajutised makseraskused, vaid püsivad makseraskused, mis on pankrotimenetluse eelduseks. Võlausaldaja arvamuse kohaselt on AS Nexus saneerimiskavas toodud prognoositavad rahavood planeeritud liiga optimistlikult ning ei põhine reaalsel olukorral ja seega on rikutud üht saneerimiskava punktis 3.1. toodud põhimõtet ning sellest lähtuvalt on ettevõtte saneerimine ebatõenäoline. Ajavahemikul aprill 2009 kuni märts 2010 oli AS Nexus käive kokku 3 653 225 krooni, mis teeb keskmiseks kuu käibeks 302 935 krooni (2010 aastal deklareeritud keskmine kuu käive 239 502 krooni). Rahavoogude prognoosis toodud andmete kohaselt on 2010 aasta prognoositav käive 4 200 000 krooni. Saneerimiskavast ei selgu, millisele analüüsile tugineb nii suur käibekasvu prognoos. Samuti ei selgu saneerimiskavast, milliseid abinõusid on ette võetud või kavatsetakse rakendada AS Nexus majandusliku olukorra parandamiseks ja kuidas on võimalik edukalt saneerimismenetlust läbi viia, seega ei vasta esitatud saneerimiskava nõuetele. Võlausaldaja palus saneerimiskava mitte kinnitada ja lõpetada AS Nexus saneerimismenetlus ennetähtaegselt. Võlausaldaja AS SEB Pank leiab, et esitatus saneerimiskava ei vasta Saneerimisseaduse sättele ja põhimõttele. AS Nexus saneerimisnõustaja poolt esitatud saneerimiskava ei sisalda võlausaldajate nõude ümberkujundamise põhjendust. Võlausaldaja ei saa nõustuda saneerimisnõustaja väitega, et saneerimiskava heakskiitmine on kõikide, sh suurima võlausaldaja, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu), kelle nõue koos AS SEB Pank nõudega on tagatud, huvides. Saneerimiskava alusel koheldakse AS-i SEB Pank oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega (v.a. Eesti Vabariik). AS SEB pank nõue AS Nexus vastu on tagatus I jrk hüpoteegiga summas 1 040 000.00 krooni AS-le Nexus kuuluvale kinnistule asukohaga Ida-Virumaa, Avinurme vald, Maetsma küla, Nexuse. Kuigi AS SEB Pank nõue on tagatud pandiga, kaotab võlausaldaja saneerimiskava kinnitamisel 3 50% laenu põhiosast ja 100% laenuintresse ümberkujundatavalt summalt. Antud asjaolust lähtuvalt on võlausaldaja seisukohal, et AS Nexus saneerimine ei ole AS SEB Pank huvides. Võlausaldaja palus saneerimiskava mitte kinnitada ja lõpetada AS Nexus saneerimismenetlus ennetähtaegselt. AS Nexuse juhatuse liige U.R. esitas 25.05.2010 Viru Maakohtule avalduse kinnitada võlausaldajate poolt kinnitamata AS-i Nexus saneerimiskava (tl 117). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJNEDUSED Kohus, tutvunud ettevõtja avaldusega, saneerimiskavaga ja võlausaldaja vastuväidetega leiab, et ettevõtja avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata ning saneerimismenetlus tuleb lõpetada.
lg.1 p.2 kohaselt kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle kinnitamiseks, kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. AS Nexus saneerimiskava vastuvõtmine toimus kirjalikus menetluses ning võlausaldajatel tuli hääletada hiljemalt 17.mail 2010 kella 15.00. Saneerimiskava hääletamise 17.mai 2010 protokolli kohaselt saadeti
Hääletamisest võttis osa neli võlausaldajat: SEB Pank AS 174 126 häält, Eesti Vabariik Maksu- ja tolliameti kaudu 983 238 häält; Karmis-Iisaku OÜ (pankrotis) 7 424 häält ja Välja Puit OÜ 107 131 häält. Saneerimiskava vastu anti 1 264 495 häält ja poolt 7 424 häält. Saneerimiskava vastu hääletasid SEB Pank AS, Eesti Vabariik Maksu ja tolliameti kaudu ja Välja Puit OÜ. Poolt hääletas Karmis-Iisaku OÜ (pankrotis). Maakohus on seisukohal, et täitmata on antud juhul
lg.1 p.2 eeldus, hääletamisest võttis osa kõigest 4 võlausaldajat 35-st, seejuures hääletasid saneerimiskava kinnitamisele vastu võlausaldajad kellele kuulub võlausaldajate häälte enamus. Kohus leiab, et AS Nexus saneerimiskavas puuduvad abinõude kompleks ja konkreetsed abinõud, mille tulemusel võiks ettevõtte majanduslik olukord paraneda ja kasumlikkus taastuda. Maakohus nõustub AS SEB Pank vastuväitega, et nõuete ümberkujundamine ei saa olla ainsaks saneerimisabinõuks. Saneerimiskava ei sisalda ka võlausaldajate nõude ümberkujundamise põhjendust. Saneerimisnõustaja viitab saneerimiskavas AS-le Nexus kui piirkonna olulisele tööandjale, samas jääb saneerimiskavast selgusetuks mida saneerimisnõustaja on mõelnud ettevõtte jooksvate kulude vähendamiseks pakutud väikesearvulise koondamise puhul, kus käesoleval ajal töötab 22 töötajat sh 4 administratiivtöötajat ja 18 töölist (
lg.1 p.5), so kas peale koondamist võiks ettevõtte olla jätkuvalt piirkonna oluliseks tööandjaks. Vastavalt
lg.5 peab kohus andma hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldaja AS SEB Pank vastuvõite kohaselt ei vasta saneerimiskava
sättele ja põhimõttele. Esitatud saneerimiskavas puuduvad abinõude kompleks ja konkreetsed abinõud, mille tulemusena võiks ettevõtte majanduslik olukord paraneda ja kasumlikkus taastuda. Saneerimiskava ei sisalda võlausaldajate nõude ümberkujundamise põhjendust. Maksu- ja tolliamet leiab, et AS Nexus puhul ei ole tegemist ajutiste ja ületatavate makseraskustega ehk saneerimissituatsiooniga vaid ettevõttel on välja kujunenud ettevõtte püsiv maksejõuetus. Saneerimismenetluse algatamise seisuga 26.03.2010 oli AS Nexuse maksuvõlg 4 1 230 417,86 krooni. Seisuga 12.05.2010 on maksuvõlgnevus 1 378 065,56 krooni, sh põhivõlg 1 102 812,96 krooni ja intress 275 252,60 krooni. Selle ajavahemiku jooksul ei ole võlgnik makseid võla kustutamiseks teinud. Saneerimiskava ei vasta
lg.1 sätestatud nõuetele ja tuleb jätta kinnitamata
Saneerimiskavas märgitud saneerimisabinõu kirjeldus on laialivalguv ning ei sisalda iga konkreetse meetme tulemuslikkuse analüüsi. AS Nexus saneerimiskavas toodud prognoositavad rahavood on planeeritud liiga optimistlikult ning ei põhine reaalsel olukorral. Saneerimiskava koostamisel tuleb kõigepealt kirjeldada olemasolevat olukorda ja analüüsida, millistel põhjustel see niisuguseks on kujunenud. Seejärel tuleb seada eesmärgid , mida soovitakse saavutada ning vastavalt hetke olukorrale ja eesmärkidele valida sobivad vahendid. Saneerimiskava peaks andma nii ettevõtjale endale kui ka võlausaldajale võimalikult ülevaatliku ja selge pildi saneerimise õnnestumise võimalustest. Kohus nõustub mõlema suurema võlausaldaja (Eesti Vabariik Maksu- ja tolliameti kaudu ja AS SEB Pank) vastuväidetega. Saneerimiskavas märgitud abinõud on üldsõnalised, puudub konkreetne analüüs abinõude tulemuslikkuse kohta, puudub võlausaldajate nõuete ümberkujundamise põhjendus. Ettevõtte ümberkorraldamine vajab üldjuhul täiendavaid oma- ja võõrfinantseeringuid, seetõttu tuleb abinõude all silmas pidada nii otseseid ümberkorraldusi ettevõtte tegevuses kui ka finantseeringuid vajalike ümberkorralduste tegemiseks. Saneerimiskava ei vasta
lg.1 sätestatule.
järgi kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest
lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule.
lg.1 p.2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustaja tema kohustustest.
lg.2 järgi saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada om kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Käesolevas menetluses on ettevõtja tasunud kohtu tagatiste kontole saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks 25 000 krooni. Arvestades täidetud ülesannete mahtu ja nõustaja kvalifikatsiooni, peab kohus tasu summas 25 000 krooni mõistlikuks ja põhjendatuks, tasu ei kahjusta võlausaldajate huve. TsMS § 172 lg.1 lause 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud AS Nexus kanda. Olev Mihkelson kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.