KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-0

) § 231 alusel erastatav või kasutus- valdusesse antav kui ka

§ 233

alusel kasutusvaldusesse antav vaba põllumajandusmaa peab koosnema valdavalt haritavast maast või looduslikust rohumaast, mida on võimalik põllumajanduslikul otstarbel kasutada. Lisaks võib maatüki koosseisus olla ka muu maa ja metsamaa kõlvikuid. Moodustatud Suurekraavi katastriüksus ei vasta seetõttu

-s toodud vaba põllumajandusmaa nõuetele ja on sobimatu sätestatud tingimustel erastamiseks. Vastuseks Ü. K. pöördumisele märkis õiguskantsler 24.11.2004 kirjas nr 7-4/1509 muuhulgas, et Maa-ameti maareformibüroo nõunik andis 2003. a Saare Maavalitsusele suulise selgituse, milles väljendati Maa-ameti vastuseisu Ü. K. maaüksuse erastamise suhtes. Samas ei ole Maaamet Saare Maavalitsusele ega Muhu vallale teinud ametlikku ettekirjutust ega soovitust. Kuigi Maa-amet on õigustatud kontrollima erastamise õiguspärasust, on Maa-ameti funktsiooniks aidata kaasa maareformi lõpuleviimisele, mitte aga takistada selle kulgu. Suurekraavi maaüksuse erastamisel Ü. K. on võtmeküsimuseks see, kas see on erastatav vaba põllumajandusmaana. Muhu Vallavalitsuse õiguskantslerile antud selgituste kohaselt on Suurekraavi maaüksus kasutatav karjamaana ja seda on kasutatud lambakasvatuse eesmärgil. Kirja kohaselt edastatakse Ü. K. avaldus Maa-ametile, et viimane võtaks meetmeid erastamismenetluse lõpuleviimiseks kooskõlas kehtiva õigusega või erastamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui erastamistoimikut ei ole võimalik seadusega kooskõlla viia. Saare maavanema 02.09.2008 korraldusega nr 921 lõpetati Suurekraavi maaüksuse (7,37 ha) erastamise menetlus. Korralduse kohaselt kuulub maaüksuse koosseisu 1,01 ha metsamaad ja 6,36 ha muud maad. Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamisel võib katastriüksuse koosseisu kuuluda muu sihtotstarbega maad vaid maakorralduse nõuetest lähtuvalt väga väikeses ulatuses, mistõttu maaüksus ei kuulu erastamisele vaba põllumajandus- ja metsamaana.

§ 20

lg 12 alusel ei kuulu erastamisele ja kasutusvaldusesse andmisele looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud hoiualade maa. Suurekraavi maaüksus asub Väinamere hoiualal. 2. Ü. K. esitas halduskohtule kaebuse Saare maavanema 02.09.2008 korralduse nr 921 tühistamiseks ja maavanema kohustamiseks jätkata Suurekraavi maaüksuse erastamismenetlust, sh vaadata uuesti läbi tema avaldus vaba põllumajandusmaa erastamiseks. Põhjendused: Korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 nõuetele. Korraldusest ei nähtu, millisel õigusaktil põhineb väide, et põllumajandusmaa erastamisel võib katastriüksuse koosseisu kuuluda muu sihtotstarbega maad vaid maakorralduse nõuetest lähtuvalt väga väikeses ulatusest. Korraldusest ei tulene, kui suur on nn „muu sihtotstarbega maa väga väike ulatus“. Korraldusest ei nähtu õiguslikku ega faktilist põhistust, miks Suurekraavi maaüksus ei ole käsitletav põllumajandusmaana

§ 231tähenduses.

Samuti puudub õiguslik põhistus väitele, et Suurekraavi maaüksus asub Väinamere hoiualal. Maavanem ei andnud kaebajale võimalust arvamuse andmiseks ja vastuväidete esitamiseks, mistõttu haldusakti andmisel on rikutud HMS § 40 lg 1 nõuet. Riigikohtu 19.06.2008 otsuse nr 3-3-1-25-08 kohaselt on selline rikkumine oluline menetlusnõuete rikkumine. Haldusakti andmisel rikuti põhiseaduse (PS) §-st 10 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teistele kaebajaga samaväärsetele isikutele on juba 2003. a Suurekraavi maaüksusega sihtotstarbelt identsed ja selle vahetus läheduses asuvad maaüksused erastatud. 2

§ 231lg 1 alusel välja selgitanud erastamisele kuuluvad maatükid.

Korraldusest ei nähtu kaalukat põhjust otsustada maa sihtotstarbe küsimus uuesti ja seda vastuolus kohaliku omavalitsuse otsustusega. Kaebajal tekkis õiguspärane ootus kõnealuse maaüksuse erastamiseks seetõttu, et Muhu Vallavalitsus väljendas õiguskantslerile selge seisukoha, et Suurekraavi maaüksus on kasutatav karjamaana ja seda on kasutatud lambakasvatuse eesmärgil; õiguskantsler esitas Maa-ametile selge seisukoha, mille kohaselt ei tohiks seda käsitleda muu maana, millel puudub tulutootlikkus, kui seal saab jätkuvalt lambaid karjatada; ning erastamismenetlus kestis maavalitsuses jätkuvalt. Olukorras, kus erastamise nimekirjad kinnitati 17.08.2000 ja maavanem tegi korralduse erastamismenetluse lõpetamiseks rohkem kui 8 aastat hiljem, on rikutud kaebaja õigust asja otsustamisele mõistliku aja jooksul, samuti õigust heale haldusele. Tulenevalt

§ 231

lg-st 1 otsustab erastamisele kuuluva vaba põllumajandusmaa ja vastavate maatükkide piiritlemise üle kohalik omavalitsus. Maavalitsusel ja Maa-ametil puudub pädevus otsustada erastamisele kuuluva maa, samuti selle sihtotstarbe üle. Muhu Vallavalitsus on väljendanud seisukoha, et Suurekraavi maaüksuse puhul on tegemist põllumajandusmaaga, mistõttu korralduses väljendatud seisukoht, et kõnealuse maaüksuse osas ei ole tegemist erastamisele kuuluva vaba põllumajandusmaaga, on õigusvastane. Kuni 10.05.2004 kehtinud kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt ei olnud hoiuala kaitstavaks loodusobjektiks. Alles alates 10.05.2004 kehtiva LKS § 4 lg 1 p 2 näeb kaitstava loodusobjektina ette hoiuala. Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ lg 1 p 69 kohaselt on kaitse alla võetud Väinamere hoiuala. Määrus jõustus 14.08.

1. Vaba põllumajandusmaa erastajate nimekiri kehtestati 17.08.
2. Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-15-06, et isiku õigust menetluse lõpuleviimisele avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel on rõhutanud senine kohtupraktika ja seetõttu ka vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine tuleb lõpule viia erastajate nimekirja kinnitamise ajal kehtinud õiguse alusel. Seega on korralduse järeldus, mille kohaselt Suurekraavi maaüksuse erastamine ei ole võimalik selle asumise tõttu Väinamere hoiualal, õigusvastane. Kaebaja märkis 18.03.2009 täiendavalt, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks territoriaalse planeerimise korraldamine, millega on seotud ka sihtotstarbe määramine. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg 2 kohaselt määratakse maa sihtotstarve volikogu otsuse alusel ja seejuures on maa sihtostarve määramine reguleeritud kui küsimus, milles kohalik omavalitsus ei ole allutatud riigi järelevalvele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-78-05). Muhu Vallavolikogu 17.08.2000 otsusega nr 39 on sisuliselt määratletud vaidlusaluse objekti sihtotstarve lammaste karjamaana. Seisukohale, et Suurekraavi maaüksus on põllumajandusmaaks sobilik, jäi vallavalitsus kindlaks ka pärast maavanema vaidlusalust korraldust, mida tõendab vallavalitsuse 23.10.2008 kiri nr 5.1-1.5/1109 kaebajale.
3. Vastuseks kohtunõudele teatas Muhu Vallavalitsus 19.01.2009 kirjaga nr 20-3.6/12-1, et kirjavahetus õiguskantsleriga ei ole säilinud. Vaidlusaluse maatüki puhul on tegemist Muhu saarele iseloomuliku rannamaastikuga, ala on kaetud kadakate ja üksikute mändidega. Ca 27% ehk ca 2 ha katastriüksusest moodustab looduslik rohumaa, mets moodustab kinnistust ca 1 ha. Suure tõenäosusega on Suurekraavi maaüksust ajalooliselt kasutatud rannaäärse karjamaana.
4. Saare maavanem palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 3

§ 231sätestatud korras.

Nii

§ 22

lg 2 kui vaba põllumajandusmaa erastamise korra § 3 lg 2 kohaselt võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda maatüki koosseisu lisaks põllumajandusmaale ka metsamaa ja sihtotstarbeta maad, kuid kumbki viidatud sätetest ei näe ette, et vaba põllumajandusmaana erastatava maatüki koosseisu ei kuuluks üldse põllumajandusliku otstarbega maad (so maatüki koosseisus ei ole põllumaad või looduslikku rohumaad). Korralduses on toodud selle andmise põhjendused. Korralduse andmise aluseks on

§ 22

lg 2 ja lg 12 ning Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määruse nr 115 ““Maareformi seaduse” paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord” § 3 lg

1. Kuigi lisamata on jäetud viited vaba põllumajandusmaa erastamise korrale, ei ole selline vormistusviga mõjutanud asja otsustamist haldusorgani poolt ja HMS § 58 kohaldamiseks ei ole alust. Kaebajal oli võimalik esitada oma seisukohad 18.08.2008 toimunud kohtumisel maavanemaga, kus ta edastas vastustajale osaliselt kirjavahetuse keskkonnaministri ja õiguskantsleriga. Kaebuses ei ole esitatud ka selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis oleks andnud haldusorganile põhjuse kaalutleda teistsuguse otsuse tegemist. Vabade põllumajandus- ja metsamaade väljaselgitamise ja erastamise menetlus algas
2. a ja eeltoimingud vastavalt erastamise korrale teostas kohalik omavalitsus. Muhu Vallavolikogu 17.08.2000 otsuse nr 39 alusel kanti erastatavate maade nimekirja üle 100 maaüksuse, maakonnas tervikuna üle 5000 maaüksuse, mistõttu jõuti suures osas erastamisotsuste vastuvõtmiseni alles 2004.–
3. a. Vabade põllumajandus- ja metsamaade väljamõõtmist ja katastriüksuse moodustamist korraldas Maa-amet ja alles nende tööde käigus selgus maa tegelik koosseis. Maaüksused, mis ei vastanud vaba põllumajandus- ja metsamaadele seatud tingimustele, eraldas Maa-amet erastatavate maade hulgast eesmärgiga arvata need riigimaade reservi hulka, informeerides kavatsusest kohalikku omavalitsust. Maavanemal ei olnud sisuliselt võimalik teha nende maaüksuste osas mingeid otsuseid. Ka kogu kaebaja kirjavahetus Suurekraavi maaüksuse asjas käis Maa-ameti ja õiguskantsleriga ning alles 18.08.2008 pöördus ta maavanema poole Suurekraavi maaüksuse erastamise küsimuses, mille tulemusena antigi vaidlustatud haldusakt. 4

§ 20

lg 1 sätestab üldnormina, et erastamisele kuulub maa, mida

alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. 22.03.1999 kuni 01.01.2003 kehtinud

§ 22

lg 2 sätestas, et erastamisele kuuluv vaba põllumajandusmaa erastatakse vastavalt

§-le 23¹. Põllumajandusmaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka metsamaa ja sihtotstarbeta maa.

§ 23

¹ lg-s 1 sätestati, et vallavalitsus selgitab välja

§ 22

lg-s 2 nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Vallavalitsusel tuli välja selgitada, kas erastamiseks väljapakutav vaba põllumajandusmaa vastab seaduses sätestatud tunnustele. Vaba põllumajandusmaana sai erastamiseks välja pakkuda vaid sellist maad, mille kõlvikulises koosseisus oli põllumajandusmaa, st haritav maa ja/või looduslik rohumaa ning metsamaa ja sihtotstarbeta maa (muu maa) võisid põllumajandusmaast moodustatava katastriüksuse koosseisu kuuluda üldjuhul vaid erandina, kui see oli otstarbekas maakorralduse nõuetest tulenevalt. Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määruse nr 115 ““Maareformi seaduse” paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korra” § 3 lg 1 ja 2 sätestasid, et vaba maa tuli välja selgitada ja maatükkide piirid plaanil määrata, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid. Vaba põllumajandusmaa puhul võis maatüki koosseisu lisaks põllumajandusmaale kuuluda ka metsamaa ja sihtotstarbeta maa. Suurekraavi maaüksuse koosseisus ei ole maad, mis oleks määratletud põllumajandusmaana, mille esinemine maaüksuse koosseisus oli oluliseks tingimuseks maa vaba põllumajandusmaana erastamisel. Tegemist on vahetult mere ääres asuva maaga, mis looduslikult olemuselt ei saa olla vaba põllumajandusmaa erastamise objektiks, sest domineeriv on muu maa kõlvik, millel pole võimalik efektiivselt korraldada põllumajanduslikku tootmist. Seadusandja mõtte järgi oli vaba põllumajandusmaa erastamise põhieesmärgiks võimaldada erastada seda põllumajandusliku tootmisega tegelejatele põllumajandusliku tootmise otstarbel. Õigusaktides tehakse vahet põllumajandusmaa (haritav maa ja looduslik rohumaa) ja muu maa kõlvikute vahel. Seda vahet on teinud ka Muhu Vallavalitsus, kui pärast katastriüksuse moo5

§ 22lg-s 2 ja korra § 3 lg-s 2 sätestatud vaba põllumajandusmaa tunnustele.

Korra § 15 lg 1 järgi on erastamise korraldaja kohuseks kontrollida talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Seda, et Suurekraavi katastriüksus ei vasta seaduses vabale põllumajandusmaale kehtestatud tingimustele, kontrollis Saare Maavalitsuse maaosakond kohapeal ja leidis, et maaüksus ei ole põllumajandusliku tootmise seisukohalt kasutatav. Vastavalt

§ 38

lg-le 3 võib Maa-amet

§-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ja §-s 3 sätestatud ülesannete täitmiseks korraldada erastatava, munitsipaalomandisse antava ja riigi omandisse jäetava maa väljaselgitamist. Seega, kui ilmneb või on alust arvata, et maareformi käigus läbiviidud toimingud või vastuvõetud üksikaktid ei vasta seadusele või alamalseisvatele õigusaktidele, peab Maa-amet teatavaks saanud asjaoludele reageerima, informeerides sellest asjassepuutuvaid isikuid või edastades materjalid teisele pädevale ametiisikule (nt maavanemale), kelle pädevuses on järelevalve teostamine või algatades ise seaduses sätestatud alustel järelevalvemenetluse. Maa-amet ei kasutanud

§ 38

lg-ga 3 antud õigust korraldada erastatava maa väljaselgitamist, vaid korraldas vähempakkumise Muhu Vallavalitsuse poolt väidetavalt vabade maadena väljaselgitatud maadest katastriüksuste moodustamise tööde teostamiseks. Vähempakkumise võitnud AS K&H teostas maadest katastriüksuste moodustamise tööd. Maamõõtja sai teostada katastriüksuste moodustamise tööd üksnes kohaliku omavalitsuse poolt koostatud vaba maa plaani(de) alusel. Saare maavanem ega Maa-amet ei ole sekkunud kohaliku omavalitsuse pädevusse määrata maale sihtotstarve. Väidetavalt on kohalik omavalitsus määranud Suurekraavi katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa. Saare maavanem ja Maa-amet on hinnangutes Suurekraavi maaüksuse vastavusest vaba põllumajandusmaa tunnustele lähtunud maamõõtja poolt katastriüksuse moodustamise käigus määratud maaüksuse kõlvikulisest koosseisust ja kõlvikute suurusest. Nagu märgitud, on maaüksusele määratud kõlvikulist koosseisu ja kõlvikute suurust aktsepteerinud ka Muhu Vallavalitsus. 16.07.2000 jõustunud teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega kehtestati

§ 20

lg 1², mis on erinormiks

§ 20

lg 1 suhtes, mille kohaselt ei kuulu erastamisele kaitstavate loodusobjektide seaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. 10.05.2004 jõustunud LKS-ga täiendati

§ 20lg-t 1², millega välistati hoiualade maa erastamine.

LKS § 10 lg 1 alusel ja lähtudes LKS § 11 lg-s 1 sätestatust kehtestas Vabariigi Valitsus 27.07.2006 määruse nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”, mille § 1 lg 1 p 69 kohaselt on Saare maakonnas kaitse alla võetud ka Väinamere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas märgitud liikide elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. LKS ja Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määruse nr 176 sätete põhjal on asjaolude hindamine, kas Suurekraavi maaüksus on kasutatav põllumajanduslikuks tegevuseks ja kasutatav rannakarjamaana, hoiuala valitseja Keskkonnaameti pädevuses, kelle ülesandeks on hinnata, kas hoiualal kavandatav tegevus – lammaste karjatamine – on lubatav ja kas see avaldab elupaikadele, kasvukohtadele ja kaitstavatele liikidele soodsat või ebasoodsat mõju. Kuna

§ 20

lg 1² kohaselt ei kuulu hoiualade maa erastamisele ja seda isegi mitte erandina (vaba põllumajandusmaana), siis looduse kaitsmine kui ülekaalukas avalik huvi kaalub üles kaitsealuse maa vaba põllumajandus- 6

§ 20

lg-st 1² ja LKS §-st 32 tulenevalt erastamisele.

§ 23

¹ lg 4 kohaselt loetakse isik küll vaba põllumajandusmaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid

§ 22

² lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Seega otsustab maa erastamise maavanem ja kuni erastamisotsuse tegemiseni ei saa keegi väita, et ta on vaba põllumajandusmaa erastaja. Isiku erastajate nimekirja kinnitamine on üks erastamise eeltoimingutest, mis ei anna erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et maa ostu-müügileping kohaliku omavalitsuse lubatud ulatuses temaga erastamise korraldaja poolt ka tõepoolest sõlmitakse. Õiguspärane ootus ei teki isikul menetluse käigus ka mitte juhul, kui menetluses on tehtud isiku jaoks soodsaid menetluslikke otsustusi. Õiguspärane ootus tekib isikul haldusakti kehtima jäämise suhtes. Isik ei saa loota ega tugineda usalduse kaitse ja õiguspärase ootuse põhimõtete rakendamisele, kui kohalik omavalitsus on otsustanud sellise maa erastamise, mida seadusest tulenevalt ei saa erastada või mille erastamine on seadusega keelatud. 27.08.2009 seisukohas märgib Maa-amet, et kui erastamist lubav materiaalõigusnorm muutub menetluse kestel erastamist keelavaks materiaalõigusnormiks ja kui menetlus tuleb läbi viia senise menetluskorra alusel, tuleb erastamismenetluses lähtuda seadustes sätestatud üldisest mõttest ja eesmärgist, milleks antud juhul on LKS-s ja

§ 20

lg-s 12 sätestatud mõte ja eesmärk kaitsta hoiualasid ja välistada hoiualade maa erastamine. Poolte poolt teostatav paikvaatlus ja nende poolt teatatav tulemus ei saa omada õiguslikku tähendust, sest see subjektiivne arvamus ei saa asendada hoiuala valitseja Keskkonnaameti seaduse alusel antavat hinnangut, mistõttu taotleb Maa-amet Keskkonnaameti esindaja kaasamist paikvaatlusesse.

1. Saare Maavalitsuse 16.10.2009 kirja kohaselt toimus 15.09.2009 Suurekraavi maaüksusel paikvaatlus, kus uuriti maaüksuse vastavust vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korra nõuetele. Paikvaatluse protokolli kohaselt asub maaüksus looduskaunis kohas, kuid sellele ligipääs on raskendatud ka kuival ajal. Maapind on liigniiske ka kuival ajal ja maaüksusel asub mitu väikest kinni kasvanud järve. Osaliselt on maaüksus kaetud tiheda kadastikuga, osalt metsaga. Valdav osa ehk 6,36 ha maaüksusest on klassifitseeritud sihtotstarbeta maa kõlvikute hulka. Liigniiskel rohumaal on võimalik loodusliku koosluse hooldamise eesmärgil karjatada mingit hulka vähenõudlikke loomi, kuid põllumajanduslikuks tootmiseks maaüksus ei sobi. Keskkonnaamet edastas 21.10.2009 kohtule oma aruande Suurekraavi maaüksuse paikvaatluse kohta, märkides, et LKS § 17 lg 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiualadel kaitsekorralduskavaga. Keskkonnaministri 15.05.2008 käskkirjaga nr 535 kinnitati 171 hoiuala kaitsekorralduskavad aastateks 2008-
2. Väinamere hoiualal oli käskkirja kinnitamise hetkel inventeeritud poollooduslikke kooslusi 4134 hektaril. Suurekraavi maaüksusel ei olnud inventuure tehtud ja poollooduslike koosluste esinemine oli piiritlemata, mistõttu Suurekraavi maaüksusel puuduvad nii nimetatud käskkirjas kui Keskkonnaregistris viited poollooduslike koosluste olemasolule. Samas 15.09.2009 paikvaatluse tulemusel tuvastas Keskkonnaamet poollooduslike koosluste olemasolu kinnistul ja planeerib
3. a Väinamere hoiuala Muhu piirkonnas poollooduslike koosluste üldpinnalise täpsustava inventuuri tellimist, mille alusel muudetakse ka nimetatud käskkirja ja Keskkonnaregistri andmeid. Esialgsetel andmetel paiknevad maaüksusel ligikaudu 0,25 ha esmased rannavallid ja 1 ha noorendik, mis ei ole poollooduslikud kooslused. Ligikaudu 0,7 ha hõlmab kadastik, ligikaudu 3,3 ha alvar ja ülejäänud maaüksusel asub liigirikas madalsoo. Kinnistu pindala on 7,37 ha, seda läbib pinnastee. 7

MS) §-ga 13 sätestati, et vaba põllumajandusja metsamaa erastamine viiakse lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne selle seaduse jõustumist. Kuna asjas käsitletavad erastamistoimingud on algatatud

§-des 231 ja 232 sätestatud alustel, saab toimingute õiguspärasuse analüüsil tugineda ainult erastamistoimingute tegemise ajal kehtinud

-st tulenenud õigusaktidele, mitte nende käesoleval ajal kehtivatele redaktsioonidele. Sellest reeglist ei tulene siiski, et välistatud oleks teiste maa erastamist mõjutavate seaduste või seadusmuudatuste rakendamine siis, kui nende kehtivus algas pärast kaebaja vaba põllumajandusmaa erastajate nimekirjas olijaks kinnitamist.

§ 231

lg 2 kehtestamisega pidas seadusandja vaba põllumajandusmaa erastamisel oluliseks, et erastava maa sihtotstarve säiliks – et seda kasutataks põllumajanduslikuks tootmiseks. Seega peab erastatav maa vastama vaba põllumajandusmaa tunnustele. Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused“ alusel on põllumajandusmaaks haritav maa ja looduslik rohumaa. Muhu Vallavalitsuse poolt 08.05.2001 koostatud Suurekraavi maaüksuse maksustamishinna määramise akti kohaselt koosneb maaüksus 6,36 ha ulatuses muust maast ja 1.01 ha metsamaast. Vabariigi Valitsuse 08.03.1995 määruse nr 101 „Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord” kohaselt kuuluvad loodusliku rohumaa alla karjatamiseks ja niitmiseks sobivad kuni 30 % ulatuses (niidetavatel puisniitudel kuni 50 % ulatuses) puude või kuni 50 % ulatuses põõsastaimedega kaetud looduslike rohttaimede kasvualad, samuti saagikuse tõstmiseks pealtparandatud rohumaad ning loodusliku rohukamaraga söödistunud või ebarahuldava kuivendusega endised haritavad maad, mille põllumaana kasutuselevõtmine on ilma kultuurtehniliste võteteta võimatu. Muhu Vallavalitsuse 19.01.2009 kirjeldus, Saare Maavalitsuse osakonnajuhataja M. Toose vaatluse kohta kohtuistungil antud ütlused (ja fotod) ja Keskkonnameti 16.10.2009 aruanne võimaldavad järeldada, et Suurekraavi maaüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr 115 kehtestatud „“Maareformi seaduse“ paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korra“ § 3 lg-s 2 toodud vaba põllumajandusmaa määratlusele. Suurekraavi maaüksuse koosseisu ei kuulu põllumajandusmaad. Põhjendatud ei ole spekulatsioonid, et valesti on teostatud nii maa hindamine kui kõlvikute määramine. Kadastikud, alvarid ja madalsood, olles Suurekraavi maaüksusel valdavad, looduslikuks rohumaaks ei kvalifitseeru. On üldteada, et madalsood on enamasti väheproduktiivsed ja raskesti läbitavad ning alvarid ehk lood (looniidud) õhukese paepealse mullakihiga, millised maakategooriad ei ole sobivad karjatamiseks ja niitmiseks põllumajandusliku tootmise eesmärgil. Asjaolust, et maaüksusel on soovitatav mõõdukas lammaste karjatamine pärandkoosluse hoiu eesmärgil, mis on vastavalt mullateadlase arvamusele 75% territooriumist üksnes lühikesel suveperioodil teostatav, ei ole võimalik järeldada taolise karjatamise kui põllumajandusliku tootmise tulukust, mida arvutatakse saadud ärikasumi suhtena investeeritud kapitali. Seetõttu on 8

§ 20lg-st 12 ja LKS §-st 32 tulenevalt erastamisele.

Saare maavanema kaebaja ärakuulamata jätmine vaidlustatud akti andmist ei saanud mõjutada asja otsustamist, kuna kaebaja on saanud esitada oma arvamuse ja vastuväited kohtumenetluses ning see ei ole põhjustanud vastustaja arvamuse muutumist, mistõttu ei saa vaidlustatud haldusakti HMS § 58 järgi üksnes toodud menetlusnõude rikkumise põhjal tühistada. Vaidlustatud korraldus ei sisalda kõiki selle andmise õiguslikke ja faktilisi aluseid, kuid tuvastatud vormivead ei ole niivõrd olulised, et tooksid kaasa haldusakti tühistamise. Kaebajal on olnud võimalus haldusakti vaidlustamiseks veendumaks selle sisulises õiguspärasuses. Menetlus- ja vorminõuete rikkumine haldusorgani poolt ei ole kaasa toonud asja ebaõiget otsustamist. 9

§ 20

lg-st 1² ja LKS §-st 32 tulenevalt erastamisele, kuna avalik huvi on looduskaitseliste piirangutega maad mitte erastada. Avalik huvi on eelkõige kaitstavate poollooduslike koosluse säilitamine, mis on Keskkonnaameti hinnangul võimalik üksnes karjatamise või niitmise kaasabil. Keskkonnaamet leidis, et plaanitaval karjatamisel on maaüksusele üksnes tugevalt soodustav mõju. Seetõttu ei ole põhjendatud seadusele tagasiulatuva mõju andmine, kuna erastamise alguse ajal kehtinud seaduse rakendamine ei ole avalike huvidega vastuolus. Avalik huvi on eelkõige nimetatud maaüksusel karjatamine. Kohus ei ole kaalunud erinevaid otsusevariante (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-01). Erastamisprotsessi lõpetamine on avaliku huviga otseselt vastuolus. Lisaks ei ole kohus andnud hinnangut sellele, miks ta lähtus otsuse tegemisel 01.01.2003 jõustunud

MS §-st

2. Saare maavanem palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväited: Suurekraavi maaüksuse puhul ei ole tegu põllumajandusmaaga ja selle maa erastamine ei ole

§ 231sätestatud korras lubatav.

Kaebaja väited maa tulutootlikkuse osas ei saa olla maa erastamise lubatavuse hindamisel määravad. Asjaolu, et Suurekraavi maaüksusel on mingil perioodil võimalik lammaste karjatamine, ei muuda maaüksuse sihtotstarvet. Sellest ei tulene ka, et maaüksus vastaks loodusliku rohumaa tunnustele. Suurekraavi maaüksusel võib lammaste karjatamine olla mingil lühikesel perioodil võimalik, kuid see täidab eeskätt pärandkoosluste säilitamise eesmärki ega ole käsitletav põllumajandusliku tootmisena

tähenduses. Loo10

§ 23¹ alusel lubatav.

Maa-amet nõustub vastustajaga ka selles, et apellatsioonkaebuse väited maa tulutootlikkuse kohta ei saa olla määravad maa erastamise lubatavuse hindamisel. Väide, et antud juhul seisneb avalik huvi eeskätt poollooduslike pärandkoosluste säilitamises, mistõttu Suurekraavi maaüksuse erastamine võiks olla lubatav, ei ole tõsiseltvõetav. Selleks, et korraldada kaitsealusel maal loodushoidu ja vajalikke tegevusi, ei ole maa erastamine ainuvõimalik lahendus, vaid maa kasutamine võib toimuda ka lepingulisel alusel, mis võimaldaks kasutada maad muu hulgas karjatamiseks ja saada selleks ka loodushoiutoetusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud kaevatava kohtuotsusega õigesti kaebuse rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.
2. Halduskohus ei ole eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis õigesti ja tuginedes maa erastamise eeltoimingute tegemise ajal kehtinud asjakohastele õigusaktidele järeldanud põhjendatult, et vaidlusalune Suurekraavi maaüksus koosneb 1,01 ha ulatuses metsamaast (kõlviku numberkood 120) ja 6,36 ha ulatuses muust maast (kõlviku numberkood 113), kuid maaüksuse koosseisu ei kuulu põllumajandusmaad (haritavat maad ega looduslikku rohumaad). Seetõttu ei vastanud Suurekraavi maaüksuse kõlvikuline koosseis maa erastamise eeltoimingute tegemise ajal vabale põllumajandusmaale kehtestatud tingimustele ja selle erastamine

§ 231alusel ei ole lubatav.

Nõustudes kohtuotsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning ei pea võimalikuks hinnata tõendeid kogumis teisiti, kui seda tegi halduskohus. Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on Suurekraavi maaüksuse vastavus vaba põllumajandusmaana erastatavale maale kehtestatud tingimustele ja asjaolu, et maaüksusel on mingil perioodil võimalik karjatada lambaid ja seeläbi saada tulu, ei ole määrav. Apellatsioonkaebuses viidatud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialisti arvamuses (tl 115-116) on keskendutud sellele, millised võiksid olla edasised soovitatavad tegevused Suurekraavi maaüksusel ja milliseid toetusi on võimalik saada. Seetõttu halduskohtu poolt nimetatud arvamuse põhjalikum analüüsimata jätmine ei saanud viia ega ole viinud asjas ebaõige otsuse tege11

tähenduses ja Suurekraavi maaüksust põllumajandusmaana (loodusliku rohumaana), mida oleks võimalik kaebajale erastada vaba põllumajandusmaana

§ 231alusel.

Seadusandja mõtte järgi oli vaba põllumajandusmaa erastamise põhieesmärgiks võimaldada erastada põllumajandusmaad põllumajandusliku tootmisega tegelejatele põllumajandusliku tootmise otstarbel. Suurekraavi katastriüksuse koosseisus põllumajandusmaa puudumine välistab selle maa eesmärgipärase ja efektiivse kasutamise, milleks seaduse mõtte kohaselt on põllumajandusliku tootmise edasiarendamine ja laiendamine kohases majandustegevuses.

1. Kuna Suurekraavi maaüksuse näol ei olnud tegemist vaba põllumajandusmaaga, siis ei olnud vastustajal seda maad võimalik kaebajale erastada ja kaevatav korraldus maaüksuse erastamise menetluse lõpetamise kohta on sisuliselt õiguspärane. Arvestades seda, et kaevatav korraldus ei ole kaalutlusotsus, mille puhul oleks selle andjal olnud võimalik valida erinevate otsustuste vahel, ja vaidlusalune maa ei kuulunud kaebajale erastamisele ainuüksi põhjusel, et see ei olnud juba maa erastamise eeltoimingute tegemise ajal käsitatav põllumajandusmaana, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kas vaidlusaluse maa erastamine on välistatud ka muul alusel selle Väinamere hoiualal asumise tõttu. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida apellatsioonkaebuse sellekohaseid väiteid ja jätab need tähelepanuta.
2. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 12