2-10-39308 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-10-393
§ 2
lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vaidlust ei ole, et majas, kus kuulub kostjale mitteeluruum, on korteriomanike poolt loodud korteriühistu Puškini 45a on selle korteriühistu liige (t.l. 8-15). Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
§ 13
lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
§ 15-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu 2
(3)2-10-39308 vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Pooled ei vaidle, et majandmiskulude eest on kostjal tasumata 1 631.70 eurot. Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 1 631.70 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Lihtmenetluse otsuses võib kohus TsMS § 405 alusel kindlaks määrata ka menetluskulude suuruse. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et tema menetluskulud on õigusabikulud 1 200 krooni s.o. 76.69 eurot ja riigilõiv hagiavalduse esitamisel 6 000 krooni s.o. 383.47 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud seoses asja menetlemisega kohtus ja nimetatud kulud tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
(3)