2-10-35042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2011.a. Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-35042 Tsiviilasja hind 1 610.57 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A Y (isikukood XXX) Kostja A Õ (isikukood XXX) Alaealine B Õ (isikukood XXX) Bogdan Õunapuu määratud esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm Asjast puudutatud isik Narva linn Sotsiaalabiameti kaudu, lepinguline esindaja Leili Korp Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
- veebruar 2011.a. A Y hagi A Õ vastu abielulahutuse ning lapse suhtes ainuhooldusõiguse määramiseks
- Rahuldada hagi.
- Lahutada A Y ja A Õ abielu, mis on sõlmitud 07.11.2008.a Ida-Viru Maavalitsuses (Narva) ja mille kohta on koostatud abieluakt nr
- Lõpetada menetlus A Y hagis A Õ vastu lapse suhtes ainuhooldusõiguse määramiseks
- Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1
(3)2-10-35042 Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 07.11.2008.a. Ida-Viru Maavalitsuses (Narva). Abielust on pooltel sündinud poeg B Õ XXX. Hageja ja kostja elavad eraldi ning kooselu ei soovi jätkata. Hageja palub lahutada poolte abielu. Kostja on kohtule teatanud, et abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea ja soovib samuti abielu lahutada. Kohtuotsuse põhjendused Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus tuvastas, et A Y ja A Õ on abiellunud 07.11.2008.a. Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), mille kohta on koostatud abieluakt nr 433 (abielutunnistus AL 0152543). Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (PKS) 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on lõppenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele. PKS § 137 lg 1 alusel kui ühist hoodlusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna A Y on hagist A Õ vastu lapse suhtes ainuhooldusõiguse määramise nõudes loobunud ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud avaldusest loobumine vastu võtta ja selles nõudes menetlus lõpetada vastavalt TsSM § 428 lg 1 p 3. Nii Narva linn kui lapsele riigi õigusabi korras määratud advokaat, kes on andnud arvamuse lapse hooldusõiguse küsimuses, leiavad, et ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse suhtes, ei ole lapse huvides. Seega on lapse huvides, et mõlemad vanemad jätkuvalt soovivad lapse suhtes teostada ühist hooldusõigust. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja on kinnitanud, et talle on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. Seega kohus lõpetab menetluse A Y on hagis A Õ vastu lapse suhtes ainuhooldusõiguse määramise nõudes. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma 2
(3)2-10-35042 menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. Hageja vabastati Viru Maakohtu
- augusti 2010.a. määrusega riigilõivu 5 200 krooni tasumisest hagi esitamisel. Seega kui hagejat ei oleks vabastatud riigilõivu tasumisest, oli hagejal kohustus hagi esitamisel tasuda 5 200 krooni, mis menetluskulude jaotuse alusel jääks hageja kanda. Kohus leiab, et on õiglane ja arvestades asjaolu, et kostja on kohe hagi õigeks võtnud ja arvestades hageja majanduslikku seisundit, mis tuvastati
- augusti 2010.a. määruses, kohus TsMS § 190 lg 7 kohaselt vabastab hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.. Ka muud menetluskulud (riigi õigusabi) tuleb jätta riigi kanda Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3
(3)