3-10-1042/45

3-10-1042 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-1042 Haldusasi M. T´i kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine metsaväljaveo autojuhina H Tööstuslikus Metsamajandis järgmistel ajavahemikel: - 01.12.1975-06.11.1980; - 30.09.1982-29.11.1982; - 07.05.1984-15.09.
2. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: M. T, esindaja Helge Salusoo Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4: Rahuldada M. T´i kaebus. Tuvastada M. T´i (isikukood .., elukoht ..) töötamine metsaväljaveo autojuhina H Tööstuslikus Metsamajandis järgmistel ajavahemikel: - 01.12.1975-06.11.1980; - 30.09.1982-29.11.1982; - 07.05.1984-15.09.
3. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama M. T´i töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest, s.o 11.05.2010 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. märtsist
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. 1 3-10-1042 ASJAOLUD 23.04.2010 saabus kohtusse M. T´i kaebus. Samas nõustus kaebaja asja arutama kirjalikus menetluses (tl 5-6). 06.05.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 26-27). 20.05.2010 kaebaja täiendas kaebust ning esitas taotluse tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine metsaväljaveo autojuhina H Tööstuslikus Metsamajandis järgmistel ajavahemikel: 01.12.1975-06.11.1980; 30.09.1982-29.11.1982; 07.05.1984-15.09.1984 (tl 30-32). 30.07.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ning saadeti seisukohtade esitamiseks Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole (tl 35). 18.08.2010 esitas Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo seisukohad ning koopia kaebaja pensionitoimikust. Samas teatas, et on nõus asja arutama kirjalikus menetluses (tl 39-61). 20.10.2010 kohtunõudega kohustati menetlusosalisi esitama tunnistajatele esitatavad küsimused (tl 63). 31.08.2010 täiendas kaebaja kaebust vastavalt Sotsiaalkindlustusameti seisukohtadele (tl 63). 02.09.2010 esitas Sotsiaalkindlustusameti vastulause kaebuse täiendusele (tl 67-68). 20.10.2010 kohtunõudega kohustati menetlusosalisi esitama tunnistajatele esitatavad küsimused (tl 70). 21.10.2010 esitas Sotsiaalkindlustusamet tunnistajatele esitatavad küsimused (tl 73). 26.10.2010 esitas kaebaja tunnistajatele esitatavad küsimused (tl 76). 29.10.2010 määrusega otsustati tunnistajad üle kuulata kirjalikus menetluses (tl 78-85). 11.11.2010 edastas tunnistuse V.R (tl 89-90). 11.11.2010 edastas tunnistuse G.R (tl 93-94). 18.11.2010 saabus kohtusse kaebuse täiendus (tl 98). 26.11.2010 kohtunõudega paluti arvamuse andjal teatada, kas taotletud soodustaaži tuvastamine on võimalik (tl 100). 08.12.2010 arvamuse andja vastas kohtunõudele (tl 105). 04.02.2011 arvamuse andja oli nõus kaebuse rahuldamisega (tl 108). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja esitas 11.05.2010 Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2 osa XII punkti 1 metsavarumine, eriala koodi 11442 alusel metsaväljaveo autojuhina. Tööraamatu kannete nr 12,15,17 kohaselt töötas M. T H Tööstuslikus Metsamajandis metsaveoautojuhina perioodidel 01.12.1975-06.11.1980; 30.09.1982-29.11.1982; 07.05.1984-15.09.1984, seega 5 aastat 5 kuud ja 12 päeva. Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo leidis, et ametinimetus on ebatäpne, mis ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. M. T´i töötamise kohta täiendavaid dokumente peale tööraamatu säilinud ei ole H Metsamajandis toimunud tulekahju tõttu, kus hävinesid muuhulgas kõik kaadridokumendid, samuti ei ole tulekahju järgselt koostatud dokumente üle antud õigusjärglasele RAS H. Kaebaja töö seisnes metsamaterjali raielankidel olevatelt laoplatsidelt veos metsatöötlemispunkti, mis asus Kärdlas. Mõnikord tuli vedada Heltermaa ja Lehtma sadamatesse. Sama tööd tuli teha ka mandril komandeeringus olles. Tööautoks oli täistüveauto, mis oli varustatud spetsiaalsete vintsidega, mille abil veeti puutüved autole. 2 3-10-1042 Hiljem oli kasutusel spetsiaalne metsaveoauto, millel oli tõstuk. Töötamine toimus täistööajaga, s.o 8 tundi päevas, kuid tihti tuli teha ületunde. Oli ka selliseid päevi, kus kaebaja töötas ööpäev läbi. Kui puitu oli vaja vedada laevale, siis tuli teha tööd kuni laeva täis lastimiseni. Puidu peale ja mahalaadimine toimus olenevalt autost, kas vastava vintsiga või hiljem autole paigaldatud spetsiaalse tõstukiga. Eeltoodu tõttu soovib kaebaja tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine metsaväljaveo autojuhina H Tööstuslikus Metsamajandis perioodidel 01.12.197506.11.1980; 30.09.1982-29.11.1982; 07.05.1984-15.09.
6. Arvamuse andja oma lõplikes seisukohtades leidis, et ei vaidle vastu kaebaja avalduse rahuldamisele, kui kohus leiab, et võib lugeda tõendatuks tema töötamise sooduspensionile õigustandval ametikohal perioodidel 01.12.1975-06.11.1980; 30.09.1982-29.11.1982; 07.05.1984-15.09.
7. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimustel töötanud isikul on õigus pensionile viis aastat enne pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 8). Tööraamatust nähtub, et kaebaja on perioodidel 01.12.1975-06.11.1980; 30.09.1982-29.11.1982; 07.05.198415.09.
8. töötanud H Tööstuslikus Metsamajandis metsaveoautojuhina. Lääne Maa-arhiivi 12.05.2010 teatise nr 18-7-5.6/3151 kohaselt H Metsamajandi kaadridokumente ei ole Lääne Maa-arhiivi üle antud (tl 33). AS H (likvideeritud) 17.05.2010 teatise nr KV5 kohaselt hävines kogu H Metsamajandi arhiiv täielikult 16.
9. 1985.a. tulekahjus (tl 34). Seega eeltoodud tõenditest nähtub kaebaja töötamine metsaveo autojuhina, kuid see ei vasta nimekirjas 2 toodud ametinimetustele, muid kaadrialaseid dokumente säilinud ei ole. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine metsaväljaveo autojuhina H Tööstuslikus Metsamajandis perioodidel 01.12.1975-06.11.1980; 30.09.1982-29.11.1982; 07.05.1984-15.09.1984., kokku 5 aastat 5 kuud ja 12 päeva ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 XII osa punkti 1 metsavarumine, eriala koodi 11442 märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja metsaväljaveo autojuhina H Tööstuslikus Metsamajandis perioodidel 01.12.1975-06.11.1980; 30.09.1982-29.11.1982; 07.05.1984-15.09.
10. 3 3-10-1042 Kaebaja töö seisnes metsamaterjali veos raielankidel olevatelt laoplatsidelt metsatöötlemispunkti, mis asus Kärdlas. Mõnikord tuli vedada Heltermaa ja Lehtma sadamatesse. Sama tööd tuli teha ka mandril komandeeringus olles. Tööautoks oli täistüveauto, mis oli varustatud spetsiaalsete vintsidega, mille abil veeti puutüved autole. Hiljem oli kasutusel spetsiaalne metsaveoauto, millel oli tõstuk. Töötamine toimus täistööajaga, s.o 8 tundi päevas, kuid tihti tuli teha ületunde. Oli ka selliseid päevi, kus kaebaja töötas ööpäev läbi. Kui puitu oli vaja vedada laevale, siis tuli teha tööd kuni laeva täis lastimiseni. Puidu peale ja mahalaadimine toimus olenevalt autost, kas vastava vintsiga või hiljem autole paigaldatud spetsiaalse tõstukiga. Kaebaja tööiseloomu tõendavad tunnistajad V. R ja G. H, kes kinnitavad kaebaja töötamist metsaväljaveo autojuhina. Tunnistuste juurde on lisatud eelnimetatud tunnistajate väljavõtted tööraamatutest ning isikut tõendavatest dokumentidest. V. R töötas H Tööstuslikus Metsamajandis peametsaülema ametikohal 07.05.1966-04.08.1985 ning direktorina 04.08.1985-29.02.
11. Kaebajaga puutus tunnistaja kokku tööülesannete tõttu. Perioodidel, kui M. T töötas metsaväljaveo autojuhina, tuli tunnistajal koordineerida puidu väljavedu metskondadest ja sellega seoses kontrollida ka metsaveo autode tööd. Peametsaülemana tuli direktori äraolekul juhtida kogu metsamajandi tööd, sealhulgas ka metsa väljavedu, mille tõttu puutus tunnistaja tihedalt kokku metsaväljaveo autojuhtidega. M. T´i tööülesanneteks oli raielankide äärest metsamaterjali peale laadimine ning väljavedu kas Kärdlasse ümbertöötlemiseks, H sadamatesse või müügiks teistele tarbijatele. M. T kasutas metsaveoks kohaldatud veoautot ZIL 130 ja ZIL
12. Reeglina kasutati kehvas seisus metsateid. Metsaväljaveo autojuhina tegi M. T tööd kogu tööpäeva ulatuses ning muid töid samal ajal ei teinud. Samuti tunnistaja selgitab, et metsaväljaveo autojuhi tööd peeti tervistkahjustavaks. Selle ametiga kaasnes lisapuhkus ja eririietus. G. H töötas H Tööstuslikus Metsamajandis novembrist 1977-veebruarini 1992, algul laomeistrina, hiljem metsavarumismeistrina. Tunnistaja tööülesandeks oli metsast välja veetud metsamaterjali mõõdistamine ja vastava arvestuse pidamine (veoselehtede koostamine), mis olid aluseks töötasustamisel. Tunnistaja tööülesandeks oli metsavarumise-metsaväljaveo korraldamine. M. T´i tööülesanneteks oli raielankidelt metsateede äärde laoplatsidele koondatud metsamaterjali peale laadimine autole monteeritud tõstukiga ning väljavedu kas Kärdlasse ümbertöötlemiseks, H sadamatesse või müügiks teistele tarbijatele. Reeglina kasutati kehvas seisus metsateid. M. T kasutas metsaveoks kohaldatud veoautot ZIL 130 ja ZIL
13. Metsaväljaveo autojuhina tegi M. T tööd kogu tööpäeva ulatuses ning muid töid samal ajal ei teinud. Samuti tunnistaja selgitab, et metsaväljaveo autojuhi tööd peeti tervistkahjustavaks, kuna selle ametiga kaasnes lisapuhkus ja eririietus arvestades välitingimustes tehtavat tööd. Sotsiaalkindlustusameti esindaja võttis õigeks, et eeltoodud tõenditega saab tuvastada kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži ning ei vaielnud kaebaja avalduse rahuldamise vastu. Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega kaebaja töötamise kohta metsaväljaveo autojuhina, leiab eeltoodut kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 4