KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2010. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-41870 Tsiviilasi osaühingu R

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 2 2-10-41870

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ R seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 30.08.2010 Harju Maakohtule avalduse OÜ R pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandusliku olukorra tinginud 2009.a majanduslangus. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 2 297.15 krooni (146.18 eurot), mis koosneb pangakontol olevast rAt. Kohustusi on võlgnikul kokku 409 517.08 krooni (26 172.91 eurot). Suurimaks kohustuseks on maksuvõlgnevus kokku 186 200 krooni (11 900.35 eurot). Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2010. a jaanuaris. Võlgniku pangakontodel ei ole toimunud liikumisi alates 14.01.2010. Töölepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust. Võlgniku puuduvad vahendid ja võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja saneerimiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on vara 2 297.15 krooni (146.18 eurot) ja kohustusi kokku 409 517.08 krooni (26 172.91 eurot), siis ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara ca 178 korda ja seetõttu on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja töölepingud töötajatega lõpetatud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus 3 2-10-41870 ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

1. a üldine majanduslangus, mis mõjutas ka
2. a algust. Võlgniku juhatuse liige ja äriühingu omanik K. Tran selgitab, et töötas ettevõttes mitme inimese eest, kuid tulutult ja
3. a tuli restoran sulgeda igasuguse rahapuuduse tõttu. Ajutine pankrotihaldur nõustub osaliselt võlgniku põhjendustega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liikmel oli teadmine ja kavatsus lõpetada võlgniku tegevus juba
4. a veebruaris. Kohus leiab, et üldine majanduslangus ei saa olla äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Juhul, kui äriühingu juhatuse liige täidab oma kohustusi nõuetekohaselt ei too majandustingimuste muutus kaasa äriühingu maksejõuetust. Osaühingu juhatuse liikme kohustuseks on muu hulgas äriühingu tegevust planeerida ja seega pidi võlgniku juhatuse liige äriühingu äriplaani koostades ette nägema võimaliku majanduslanguse, kuna üldteada asjaolu on, et majandus toimub tsüklite kaupa, kus majandustõusule järgneb langus. Seega ei ole äriühingu juhatuse liige, kes äriühingu äriplaani on ülese ehitanud pidevalt kestva majandustõusuga arvestades, olnud piisavalt hoolas äriplaani koostamisel ega ole arvestanud võimaliku majanduslangusega kaasnevaid asjaolusid. Äriühingu juhatuse liikme põhiliste kohustuste hulka kuulub ka kontrollikohustus, mille täitmine võimaldab kontrollida, kas äriplaanid realiseeruvad nõuetekohaselt. Seega pidi võlgniku juhatuse liige kontrollikohtust täites saama õigeaegselt tagasisidet, et äriühingu äriplaan ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksevõime põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme hoolsus-, planeerimis- ja kontrollikohustuse rikkumine ning kuna need juhtimisvead tõid kaasa äriühingu maksevõimetuks muutumise, siis on tegemist raskete juhtimisvigadega. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 4 p 1 ja 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane, kelleks on iga Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik äriühing, kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud. Võlgniku
5. a majandusaasta aruannet ei ole äriregistrile esitatud. Nimetatuga on võlgniku juhatuse liige rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna ÄS § 32 tuleneb kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige taganud kassadokumentide, s.h kassaraamatu säilimist. RpS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Nimetatud nõuet võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole. Tulenevalt RpS § 4 p 3 on raamatupidamiskohuslane kohustatud kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole taganud kassadokumentide säilimist, siis ei ole võimalik kontrollida, kas võlgniku raamatupidamisaruannetes kajastatud andmed vastavad tegelikkusele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik ei ole säilitanud raamatupidamise algdokumente ja äriregistrile on esitamata võlgniku
6. a majandusaasta aruanne, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust ning kuna ei ole võimalik tuvastada, kas võlgniku raamatupidamisaruanded kajastavad võlgniku majandustegevust realistlikult või on seda moonutatud ja raamatupidamise korraldamise 4 2-10-41870 kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku
7. a bilansi kohaselt on võlgniku omakapital seisuga 31.12.2010 – 110 371.80 krooni (7 054.04 eurot). Seega ei ole võlgniku omakapital vastanud ÄS § 136 nõuetele. Täpsemad andmed selle kohta, millal võlgnik muutus maksejõuetuks, kohtul puuduvad. Võlgniku püsiv maksejõuetus võis välja kujuneda oluliselt varem, sest raamatupidamise algdokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik kontrollida võlgniku 1 raamatupidamisandmete tegelikkusele vastavust. Tulenevalt ÄS § 180 lg 5 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vastanud olemasolevatel andmetel ÄS § 136 nõuetele juba
8. a, millest tulenevalt võlgniku juhatuse liikmel tekkis
9. a pankrotiavalduse esitamise kohustus. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse kohtule alles 30.08.
10. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Vaatamata tekkinud pankrotiavalduse esitamise kohtusele jätkas võlgniku juhatuse liige äriühingu majandustegevust, mille tõttu oluliselt süvenes võlgniku maksejõuetus. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse oluline vähendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise ja sellega kaasneva maksevõime olulise vähendamisega toime pannud raske juhtimisvea. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. 14.10.2010 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta OÜ R pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 30 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud isikud käesoleva ajani avaldanud soovi kõnealuse summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l R ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ R pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik 5