← Eesti

2-10-51525/27

Obsah (7)§ 150§ 168§ 661§ 428§ 4§ 432§ 430

2-10-51525 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011.a Pärnu Tsiviilasja number 2-10-51525 Tsiviilasi A.U.e hagi P.V.’i vastu le

§ 150lg.

2 p.1, § 168 lg.3, § 428 lg.1 p 4, § 430, § 432, § 463-466, § 661 lg.1 ja 2 Lõpetada menetlus Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-10-51525, A.U.e hagis P.V.’i vastu lepingu lõppemise tuvastamise nõudes ning kinnistu ja selle mistahes osade vabastamise nõudes. P.V.’i vastuhagi osas menetlus jätkub. Kinnitada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-10-51525 hageja A.U. ja kostja P.V.’i vahel 14.03.2011.a. sõlmitud kirjalik kompromissleping alljärgnevalt:

  1. Pooled lõpetavad Pärnu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-10-51525 esemeks oleva Kinnistu kasutamise õigust puudutava vaidluse (A.U.e hagi P.V.i vastu) Kompromissiga.
  2. Kostja kohustub vabastama Kinnistu ning andma omapoolse Kinnistu valduse hagejale üle hiljemalt 01.07.
  3. a. Kostja kohustub muuhulgas hiljemalt 01.07.
  4. a andma hagejale üle kõik tema valduses olevad Kinnistu võtmed ning eemaldama Kinnistult kõik tema omandis olevad vallasasjad, millisteks on magamistoa mööbel (v.a. voodi madrats 180 cm ja vaibad), suure toa pehme mööbel (nurgadiivan), terrassi mööbel (laud ja 4 korvtooli), mikrolaineahi, õmblusmasin, isiklikud riideesemed, kööginõud (potid, pannid ja köögi tarvikud (v.a tehnika), 1

(3)2-10-51525 mis on juba kastidesse pakitud ja asuvad magamistoas), magamistoa kardinad ja kardinapuu, elutoa ja A.U. toa kardinad ning seintel asuvad maalid/pildid. Soovi korral on kostjal õigus Kinnistult eemaldada A.U., sündinud xx xx xxxx. a, kuuluv lastetoa mööbel ja isiklikud esemed. Kinnistul paiknevad eespool nimetamata vallasasjad kuuluvad vastuvaidlematult hagejale. Kinnistu kostja poolt vabastamise seisuga fikseerivad Pooled vee- ja kanalisatsiooniarvestite ning elektriarvesti näidud.
  1. Kostja kohustub lisaks Kompromissi punktis 2 sätestatule tagama, et tema poolt Kinnistu vabastamise päeva seisuga, kuid igal juhul hiljemalt 01.07.
  2. a, on Kinnistu vaba mistahes kolmandate isikute õigustest ja piirangutest ega ole kolmandate isikute valduses v.a ainsa isikuna A.U., sündinud xx xx xxxx a, kelle poolt Kinnistu vabastamist hageja ei nõua. Kostja ei vastuta kolmandate isikute eest, kelle õigused Kinnistule on tekkinud hageja otsesel tahtel.
  3. Kostja kohustub alates 01.03.
  4. a kuni Kinnistu tema poolt vabastamise päevani tasuma hagejale igakuiselt 7 (seitsme) päeva jooksul vastavasisulise hageja nõude saamisest, millele lisatakse kostja nõudmisel teenuse eest teenuse osutajate poolt esitatud arved, hageja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx Swedbank’is pool Kinnistu kasutamisega seonduvatest kõrvalkuludest (elekter, vesi, kanalisatsioon, digi-tv teenused).
  5. Kompromissist tulenevate varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,2% päevas viivitatud summalt kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Kompromissist tuleneva Kinnistu vabastamise kohustuse ja/või Kompromissi punktis 3 sätestatud kohustuse mittetäitmisel kohustub kostja tasuma hagejale hüvitist 15 € iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest, mis ei vabasta kostjat eelnimetatud hüvitist ületavas summas kahjude hüvitamisest ja kohustuse täitmisest.
  6. Kostja kinnitab, et on teadlik ja nõustub, et juhul, kui ta ei täida Kompromissist tulenevat Kinnistu vabastamise ja väljaandmise kohustust, on hagejal õigus koheselt nõuda kostja ja temale kuuluva vara Kinnistult väljatõstmist kohtutäituri kaudu (viia läbi sundtäitmine). Eelnimetatud juhul on Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmise viisiks kostja ja temale kuuluva vara väljatõstmine Kinnistult.
  7. Pooled kinnitavad, et Kompromissi sõlmimisega ja kostja poolt täitmisega on lahendatud ja täidetud üksnes hageja nõue kostja poolt Kinnistu vabastamiseks. Käesoleva Kompromissi sõlmimine ja täitmine ei ole ühelgi juhul käsitletav hageja poolt ühestki muust kostja vastu omatavast nõudest loobumisena (sh ei ole hageja loobunud kostja vastuhagile mistahes vastuväidete ja tasaarvestuste esitamise õigusest), mistahes kostja väidete hageja poolt omaksvõtuna (muuhulgas omab hageja kostja vastu nõudeid tulenevalt sellest, et hageja ei võta omaks, et kostja omas õigust Kinnistut kasutada), hageja varasematest seisukohtadest taganemisena jms.
  8. Kummagi Poole menetluskulud A.U.e hagis P.V.i vastu jäävad vastava Poole enda kanda.
  9. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad Kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega selliselt, et kummalgi Poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus
  10. Menetluskulud on jaotatud poolte kompromissiga –

§ 168lg.

  2. Tagastada A.U.’e volitatud isiku T.J. poolt 14.10.2010.a maksekorraldusega nr. 625 Rahandusministeeriumi riigilõivude kontole Pärnu MK viitenumbriga 2900072369, hagilt tasutud 543.24-eurosest (8500 kr) riigilõivust pool, s.o. (271.62 EUR) kakssada 2

(3)2-10-51525 seitsekümmend üks eurot ja 62 senti A.U.’e arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx Swdbank’is, selgitus: pool riigilõivu, ts.asi nr 2-10-51525, V.. Käesolev määrus saata peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 5 (viie) päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu – alus:

§ 661lg.

2 ja 4. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on A.U. hagi P.V.´i vastu xxxxxxxx põik x kinnistu tasuta kasutamise lepingu lõppemise tuvastamise nõudes ning kinnistu ja selle mistahes osade vabastamise nõudes. P.V. on esitanud kohtule 03.02.2011.a hagi A.U.’e vastu eluruumide vabastamise eest hüvitise summas 31 955 EUR nõudes, arvestades kinnistule vastuhageja poolt tehtud rahalisi ja mitterahalisi kulutusi. Pooled esitasid 15.03.2011.a. kohtule poolte vahel 14.03.2011.a. kuupäevaga kirjalikult sõlmitud, digitaalallkirjastatud kompromisslepingu, taotlusega lõpetada asjas menetlus osaliselt, so A.U.’e hagis P.V.’i vastu

§ 428lg.1 p 4 alusel kompromissi kinnitamisega.

Kompromissi teksti kohaselt on pooled pidanud kohtuväliseid läbirääkimisi ja jõudnud kompromissini, millega soovivad

§ 4

lg-st 2 ja 3 lähtuvalt lahendada ammendavalt ja lõplikult vaidlusalused küsimused tsiviilasja nr 2-10-51525 raames menetletava hageja hagi osas kostja vastu. Poolte kinnitusel käesolev kompromiss ei käsitle vastuhagiga seonduvat ning pooled ei ole jõudnud kokkuleppele nimetatud nõude osas kompromissi sõlmimises, mistõttu nimetatud hagi osas kohtumenetlus jätkub. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et poolte taotlus on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb poolte sõlmitud kompromiss esitatud kujul kinnitada ning lõpetada käesolevas asjas menetlus. Pooled kinnitavad kompromisslepingus, et on teadlikud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432

alusel, mille kohaselt ei või menetluse lõpetamisel pöörduda kohtusse hagiga samade isikute vastu sama hagi eseme üle samal alusel. Vastavalt

§ 430

lg.5 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 430

lg.8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskuludest.

§ 168

lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas on pooled jaganud oma menetluskulud kompromisslepinguga.

§ 150

lg.2 p.1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagimenetluse asja läbivaatamise taotluselt tasuti hageja eest riigituludesse riigilõivu 8500 EEK (543.24 EUR). Seega hageja taotlusel kuulub kompromissi jõustumisel pool riigilõivust, s.o. 271.62 eurot tagastamisele hageja poolt soovitud arvele. Ingrid Hallas Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.