lg 1 kohaselt on taolise nõude aegumistähtaeg 3 aastat, seega on kostjate hinnangul nõuded aegunud 01.07.2005. Maakohtu otsuse põhjendused 29.03.2010 otsusega jättis Harju Maakohus V. M. hagi V. M. ja M. A. vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks rahuldamata seoses nõude aegumisega ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Kostjad esitasid kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, leides, et nõue kostjate vastu on aegunud, kuivõrd
2
lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus leidis, et kuivõrd tehingute tegemine toimus 16.05.1997 ja 17.09.1999, siis käesoleval juhul tuleb lähtuda võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse §-st 2, mille kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Sama seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.
Kuni 30.06.2002 kehtinud
lg 1 p 1 kohaselt võib tehingu tühistada ähvarduse, vägivalla /…/ korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Seega VÕS RS § 9 lg 2 alusel aegusid hageja nõuded hiljemalt 01.07.
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Apellant on põhjendanud hagiavalduses, et vastustajad rikkusid oma kohustusi apellandi suhtes tahtlikult, mistõttu kohus on ebaõigesti lähtunud
Kohus oleks pidanud lähtuma
Vaidlus puudub selles, et apellant esitas kohtusse hagi kümne aasta jooksul arvates vaidlustatud tehingute tegemisest.
lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seega peatas apellandi poolt hagi esitamine nõude aegumise ning apellandi nõue ei olnud aegunud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et
lg 2 lause 2 kohaselt pikeneb tehingu tühistamise tähtaeg 10 aastani, kui tehingu tühistamise aluseks oli ähvardus või vägivald. Seega ei olnud 3 apellandi hagi, mis esitati tehingutest enne kümne aasta möödumist, aegunud. Igal juhul ei olnud aegunud apellandi nõue seoses 17.09.1999 tehinguga, kuna
uus redaktsioon võeti vastu enne kohtu poolt viidatud 5 aasta möödumist enne 01.07.2002 kehtinud
lg 3 alusel ning hagi aegumistähtaeg pikenes vastuvõetud
Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, nende esindajad, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. 16.02.2011 saabus Tallinna Ringkonnakohtule apellant V. M. taotlus dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Apellandi taotluse osas on juba kolleegium võtnud seisukohta kohtuistungil ning jätnud selle rahuldamata. Tõendite vastuvõtmiseks ajal, mil kohus on tsiviilasja arutamise lõpetanud ning läinud nõu pidama, puudub seaduslik alus. Seega tuleb ringkonnakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid tagastada apellandile. Hageja esitas tuvastushagi, milles taotles 16.05.1997 V. M. ja M. M. vahel sõlmitud kinkelepingu tühisuse tuvastamist ning teises nõudes palus tühistada 17.09.1999 V. M. ja M. M. vahel sõlmitud vahetuslepingu. Maakohus asus seisukohale, et mõlemad nõuded aegusid 01.07.2002. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu seisukoht on ekslik. Vaidlusaluste tehingute sõlmimise ajal kehtinud
lg 2 ja 3 järgi on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Hageja on esitatud nõudes tuginenud asjaolule, et võõrandamistehingute esemeks olev vara kuulus abikaasade ühisomandisse ning tema ei ole 16.05.1997 nõusolekut andnud ühisvara võõrandamiseks. Hageja on tuginenud asjaolule, et tegemist on seadusega vastuolus oleva tehinguga, mis on tehingu tegemise ajal kehtinud
Sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva
§-s 87.
lg 1 kohaselt alluvad aegumisele materiaalõiguslikud nõuded, mitte protsessuaalne hagemisõigus. Sellest tulenevalt ei saa tuvastushagide korral rääkida aegumisest ega jätta need aegumisele tuginedes rahuldamata. Tuvastushagide korral peab hagejal olema tuvastamise vastu õiguslik huvi ning tehingu tühisuse tuvastamise hagi puhul õiguskaitsevajadus. Kui tühisusel tuginevad tagasitäitmisnõuded on aegunud ning kostja tugineb aegumisele, siis tuleks tuvastushagi jätta õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata või rahuldamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.10.2006 otsust nr 3-2-1-84-06 p 16). Maakohus ei ole välja selgitanud, milles seisneb hageja õiguslik huvi tehingute tühisuse tuvastamiseks ning kas esineb alus selle rahuldamiseks. Jättes hagi rahuldamata aegumise tõttu ei ole kohus analüüsinud poolte väited, vastuväited ega tõendeid. Apellatsioonikohtul ei ole võimalik täita esimese astme kohtu ülesannet, millest tulenevalt tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuivõrd kolleegium leiab, et 16.05.1997 tehingu osas esitatud tuvastushagi ei ole aegunud, siis tuleb maakohtul, hinnates tõendeid, võtta seisukoht. Ringkonnakohtule on esitatud uus tõend, so V. M. avaldus notarile 16.05.1997, milles ta nõustus kinkelepingu sõlmimisega V. 4 M. ja V. M. ühise tütrel kasuks. Maakohtul tuleb esitatud tõendit hinnata. 17.09.1999 V. M. ja M. M. vahel sõlmitud vahetuslepingu osas on hageja väitnud, et ta andis nõusoleku tehingu tegemiseks ähvarduse ja vägivalla tõttu. Tehingu tegemise ajal kehtinud
lg 3 kohaselt sunni mõjul tehtud tehingu tunnistab kohus kehtetuks kannatanud poole nõudel. Tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg on viis aastat sunni lõppemisest. Apellant on põhjendatult märkinud, et
lg 2 lause 2 kohaselt pikeneb tehingu tühistamise tähtaeg 10 aastani, kui tehingu tühistamise aluseks oli ähvardus või vägivald. Seega tulnuks maakohtul välja selgitada, milles seisnes konkreetne vägivald ja ähvardus ning millal see lõppes. Maakohus ei ole nimetatud asjaolu käsitlenud ning eeltoodut tulenevalt on aegumist puudutavaid sätteid kohaldanud ebaõigesti. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu, et esitatud väidete tõendamise kohustus lasub hagejal. Seega tuleb hagejal tõendada, et tehing sõlmiti ähvarduse ja vägivalla sunnil ning milles see konkreetselt seisnes ja millal lõppes. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul võtta seisukoht ka ülejäänud nõuete osas. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Mare Merimaa Ulvi Loonurm Ande Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.