← Eesti

2-10-61839/14

Obsah (5)§ 96§ 97§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.jaanuar 2011.a. kell 9.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva T

) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt

§ 101

ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. 2011.a kehtib kuupalga alammäär 278,02 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sünnitunnistusega (tl.5) on tõendatud, et A. K. on sündinud xx.xxxxxxx xxxx.., ning tema vanemad on K. K. ja A. K. . Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse kohaselt tuleb elatise nõuet menetleda kui alaealise lapse nõuet vanema vastu, sest tulenevalt

§ 97

p 1 on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps (mitte vanem lapse ülalpidamiseks). Seetõttu on menetluses hagejaks A. K. , keda menetluses esindab vanem, kelle juures laps käesoleval ajal elab – A. H. . Vastuhagi nõudes tuleb kostjana käsitleda siiski A. H. , kuna nõue hõlmab ajavahemikku, kui kehtis varasem perekonnaseadus, mille § 61 lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudelt temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. A. H. kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt (tl.24-25) on ta ostnud perioodil, kui tütar elas isa juures lapsele kõik riided ja jalanõud, milleks kulus keskmiselt 1000 krooni kuus ning andnud sularaha 500 – 1000 krooni kuus. Kohtuti igal nädalavahetusel – kas A. H. sõitis Räpinasse või tuli A. , nädalavahetustel ostis A. H. ka toitu. Ka koolivaheaegadel oli tütar A. H. juures. AH. on 8500 krooni kuus, sellest elamispinna kulud moodustavad keskmiselt 2400 krooni, tema enda toidule kulub ca 1500 krooni, riietele ca 500 krooni, internetile, telefonile 800 – 900 krooni kuus, transpordile, sealhulgas sõiduks Räpinasse ja tagasi ca 780 krooni kuus. K. K. on selgitanud, et kui laps elas tema juures, ostis tema lapsele süüa, kütust lapse kooli ja treeningutele viimiseks ja toomiseks. Kostja nõustub, et viimase aasta jooksul, s.o. peale abielulahutust kandis lapse ülalpidamiskohustused osaliselt lapse ema. Kostja sissetulek alates 2010.a. kevadest on 8000 krooni kuus, 4600 krooni sellest kulub autoliisingu maksmiseks ja 2300 krooni on pangalaenu kuumakse, autokütusele kulub 2000 krooni ja elektrile 1000 krooni, telefonile 500 krooni (sealhulgas A. K. makse 100 krooni). Riideid ja jalanõusid saab 3

(4)kostja endale lubada siis, kui õnnestub teha lisatööd – kas osutada transporditeenust või suvel aiandusega seotud tööd (muruniitmine). Hinnates esitatud tõendeid, poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja seletusi, on kohus seisukohal, et esinevad alused K. K. elatise väljamõistmiseks A. K. alates 01.jaanuarist 2011 159,78 eurot kuus, sest tõendatud on ülalpidamiskohustuse mittetäitmine alates 01.juunist 2010. Kohtupraktikas loetakse ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. On ilmne, et poole aasta jooksul antud 1500 krooni ei võimalda rahuldada lapse kõige elementaarsemaidki vajadusi. Kuigi kostja on esitanud vastuväite, et ta ei andnud viimase poole aasta jooksul lapse ülalpidamiseks elatist seetõttu, et hageja ei võtnud lapse ülalpidamisest osa sellele eelneva poole aasta jooksul, on kohtu hinnangul nimetatud vastuväide alusetu. Hageja on kohtus vande all kinnitanud, et ta ostis lapsele rõivaid ja jalanõusid, milleks kulus keskmiselt 1000 krooni kuus. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka A. K. ja K. K. ise, öeldes kohtuistungil, et viimase aasta (peale lahutust) kulutused kandis ema. Tagasiulatuvalt esitatud elatise nõuetega seoses leiab kohus, et põhjendatud on A. H. elatise väljamõistmine K. K. perioodi eest detsember 2009 – mai 2010 summas 6000 krooni (igakuuliselt 1000 krooni), arvestades, et AH. kohaselt on ta nimetatud ajavahemiku jooksul võtnud osa lapse ülalpidamisest vähemalt 1500 krooni ulatuses kuus (1000 krooni ulatuses riiete ja jalanõude ostmise ja minimaalselt 500 krooni sularaha andmise näol A. K. ). A. H. tagasiulatuvalt (juuni – detsember 2010) esitatud elatise nõudest tuleb omakorda maha arvata K. K. makstud elatis – 1500 krooni ning väljamõistmisele kuulub seega 16 000 (17 5001500). Seega vastastikku esitatud nõuete tasaarveldamise järgselt (16000 - 6000) tuleb K. K. välja mõista A. H. 10 000 krooni, s.o. 639,12 eurot. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Kohus leiab, et põhjendatud on otsuse viivitamatu täitmisele pööramine elatise väljamõistmise osas alates 01.jaanuarist 2011, et tagada A. K. vahendid tema vajaduste igapäevaseks rahuldamiseks. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise osas kuulub kohtuotsus täitmisele pärast jõustumist. Kuna kohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.