) § 1046 alusel õigusvastane. Hageja veendumus on, et ta pole kurjategija sugulane ning et õiend teotab langenud isiku ja tema sugulase au. Eelpoolnimetatud toimingutega rikkus kostja Aleksei Brjantsevi sugulase õigust tema mälestuste austamisele ning ebaõigete andmete avaldamisega viis eksitusse maailma üldsuse ja hukkunu sugulase, mis tuleb vastavalt
§le 1047 tunnistada õigusvastaseks. Kostja poolt levitatud ebaõiged andmed tekitasid sügavaid moraalseid kannatusi, hingepiina ja hingelist valu hagejale, teravdasid hageja teisi haigusi, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista mittevaraline kahju. Eeltoodust lähtudes palub hageja tunnistada õiendis avaldatud valeandmed kapten Aleksei Brjantsevi osalemisest 22.septembril 1944.a. Eesti ja Tallinna vallutamises ja okupeerimises endise Nõukogude Liidu Punaarmee koosseisus ja hageja langenud sugulase suhtes väljendite „hõivamine/vallutamine“, „vabastamine“, „nõukogude okupatsioon“ kasutamine õigusvastaseks. Ka nõuab hageja ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil kui neid andmeid on levitatud ning 1000.00 krooni mittevaralise kahju väljamõistmist kostjalt. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus pöörduda kohtusse Aleksei Brjantsevi isiklike õiguste, sealhulgas au ja väärikuse, kaitseks.
§-dest 1043-1047 nähtuvalt saab isiklike õiguste väidetava rikkumise korral nende kaitseks ja/või väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks hagi esitada väidetav kannatanu ise, mitte aga tema sugulane. Hageja ei ole viidanud ühelegi seadusele, mis annaks antud juhul hagejale õiguse pöörduda kohtusse oma sugulase au ja väärikuse kaitseks.
lg-st 4 tulenevalt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda üksnes kannatanu ehk isik, kelle õigusi andmete avaldamisega rikuti. Seega leiab kostja, et hageja poolt teise isiku, Aleksei Brjantsevi, au ja väärikuse kaitseks esitatud osas tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata või hagi läbivaatamisel jätta see ainuüksi eeltoodust tulenevalt rahuldamata. Ajaloolises õiendis ei ole kostja 1944.a. sündmustega seoses kasutanud väljendeid „okupatsioon“, „okupeerimine“, „nõukogude okupatsioon“. Ka ei ole kostja antud õiendis esitanud andmeid või hinnangut, et Aleksei Brjantsev hõivas/vallutas või vabastas jutumärkides või okupeeris Eesti (sh Tallinna) või osales õigusvastases tegevuses. Ajaloolises õiendis ei ole esitatud andmeid või hinnangut, et hageja on hõivaja/vallutaja, vabastaja jutumärkides või okupandi poeg. TsMS § 1 alusel vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju, s.t. eraõigussuhtest tulenevalt kohtuasju, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut sellele, kas Eesti, sealhulgas Tallinn, 1944.a. NSV Liidu poolt okupeeriti või mitte. Kostja leiab, et ta ei ole esitanud või levitanud või avaldanud ebaõigeid andmeid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja on koostanud ajaloolise õiendi „Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk“. Hinnangud või andmed Punaarmee tegevuse kohta ei saa kuidagi hageja isa ja/või hageja enda isiklikke õigusi rikkuda. Kui väärtushinnang on omistatud Punaarmeele, siis pole see ühegi õigusnormi alusel ülekantav Punaarmees teeninud isikule ega selle isiku sugulasele. Lisaks kõnealuses õiendis ei ole kostja kasutanud väljendeid „okupatsioon“, „okupeerimine“, „nõukogude okupatsioon“, okupatsiooniväed“, „õigusvastane“ ja/või „kuritegelik“. Ka ei ole kostja esitanud andmeid või hinnangut, et hageja isa on teostanud Tallinna ja Eesti vallutamise ja okupatsiooni. Kostja ei ole ajaloolises 3 õiendis süüdistanud Aleksei Brjantsevit õigusvastases tegevuses osalemises või kuriteo toimepanemises või okupatsioonivägede esindajaks olemises. Kostja ei ole Aleksei Brjantsevi suhtes kasutanud väljendeid „hõuivamine/vallutamine“, „vabastamine“, „okupeerimine“, „nõukogude okupatsioon“,“õigusavstane“ ja/või „kuritegelik“. Ajaloolises õiendis ei ole esitatud andmeid või hinnangut, et hageja on hõivaja/vallutaja, vabastaja jutumärkides või okupandi poeg. Ajaloolises õiendis ei olegi 1944.a. sündmustega seoses kasutatud väljendit „okupeerimine“ või „nõukogude okupatsioon“. Siiski märgib kostja viitega Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali pädevusele, rahvusvaheliste kohtuotsustele, Eesti NSV Ülemnõukogu 29.märtsi 1990.a. otsusele, Riigikogu 18.veebruari 2002.a. avaldusele, et ei ole õigusvastane, ebaõige või ebakohane kasutada väljendeid hõivamine, vallutamine, okupeerimine või vabastamine jutumärkides seonduvalt Punaarmee tegevusega Eestis 1944.a. Ajaloolise õiendi koostamisel on põhjalikult kontrollitud ja analüüsitud kõikvõimalikes asjakohastes allikates sisalduvat informatsiooni ning isegi kui mõni ajaloolises õiendis sisalduv väärtushinnang või faktiväide osutuks vaatamata kostja poolt põhjalikule kontrollimisele ja analüüsile ebaõigeks, siis välistaks
lg 3 kohaselt kostja poolt teostatud põhjalik kontroll ja analüüs nende andmete või asjaolude avaldamise õigusvastasuse, sest kostjal aga ka kostja tööandjal Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutusel ning õiendi tellijal Välisministeeriumil oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid ja asjaolusid maksimaalse võimaliku põhjalikkuse ja hoolikusega, mis välistab ka kostja süü väidetava kahju tekitamises. Kostja on seisukohal, et ta ei ole ei Aleksei Brjantsevi ega tema poja au ja väärikust teotanud ega ole väitnud, et Aleksei Brjantsev oleks toime pannud kuriteo ja olnud kurjategija, kostja ei ole avaldanud nagu oleks Aleksei Brjantsevi poeg kurjategija sugulane. Õiendis sisalduv ei saa takistada hagejal tundmast uhkust sugulusest Aleksei Brjantseviga ega saa takistada hageja naabreid, töökaaslasi ja sugulasi austamast hagejat kui vapra ja ausa inimesi sugulast. Pealegi ei kujuta „surnu sugulaste õigus nende mälestuse austamisele“ kostja arvates
Veel juhib kostja tähelepanu, et hageja poolt esitatud nõue kostja poolt ebaõigete andmete kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks on tuvastusnõue, mida saab TsMs § 368 lg 1 kohaselt hageja esitada üksnes siis, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslikuks huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda teo õigusvastasuses, mis on iseenesest aluseks selle rahuldamata jätmisel. Ka märgib kostja, et ta ei omanud ega oma kontrolli õiendi teksti Vabariigi Valitsuse pressitalituse kodulehel avaldamise üle, olles vaid õiendi koostaja ega saa olla seega ka vastutav isik
Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas leiab kostja, et hageja väited tema sügavate moraalsete kannatuste, hingepiinade ja hingelise valu ning tervise halvenemise kohta on täielikult paljasõnalised ja tõendamata ning nõutav kahjuhüvitise suurus on täielikult põhjendamata. Menetluse käik Kohus leiab, et asja võib lahendada seda kohtuistungil arutamata. Mõlemad pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks seda kohtuistungil arutamata. Kohus on TsMS § 403 lg 1 kohaselt andnud pooltele võimaluse esitada avaldusi ja dokumente ning teatanud otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 4 Hageja Viktor Brjantsev on esitanud tõendi selle kohta, et ta on Aleksei Brjantsevi poeg (tl 22-24), kes on esitanud hagi nii enda kui ka oma surnud isa Aleksei Brjantsevi au ja väärikuse kaitseks. Kostja on leidnud, et
§-dest 1043-1047 nähtuvalt saab isiklike õiguste väidetava rikkumise korral nende kaitseks ja/või väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks hagi esitada väidetav kannatanu ise, mitte aga tema sugulased. Kuigi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, on hageja lähtunud oma isa Aleksei Brjantsevi kaitseks nõude esitamisel asjaolust, et informatsioon Aleksei Brjantsevi kohta on väär ning see teotab langenu Aleksei Brjantsevi au. Hagiavaldusest ei ole võimalik järeldada, et hageja subjektiivseid õigusi, mille kaitseks kohtusse on pöördutud, ei ole rikutud. Hageja isa kohta esitatud informatsiooni levitamise korral ei saa väita, et see ei käi hageja kohta. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast (EIÕK artikkel 8) nähtub, et era- ja perekonnaeluna on kaitstavad väga erinevad suhted ning välistada ei saa hageja õiguste rikkumist, seega on kohtu arvates põhjendatud asja sisuline läbivaatamine. Hageja esitatud nõue kostja poolt ebaõigete andmete kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks on tuvastusnõue, mille esitamiseks on vajalik TsMS § 368 lg 1 kohaselt hagejate õiguslik huvi sellise tuvastamise vastu. Õige on, et õiguslikuks huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda teo õigusvastasuses, kuid vanemate ja laste suhted ja nende vastastikune emotsionaalne ja õiguslik side on lahutamatu ka surma puhul, mistõttu leiab kohus, et puudub alus väita nagu poleks hagejal tuvastushagi esitamiseks õiguslikku huvi. Hageja leiab, et kostja on õiendi autorina kasutanud õiendis Punaarmee tegutsemise kohta Tallinna ja Eesti vabastamisel 1944.a. termineid selle õigusvastasusest ja kuritegelikkusest – hõivamine/vallutamine, vabastamine, nõukogude okupatsioon jutumärkides, mis on lubamatu, kuna selline hinnang on vastuolus Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsuste, seisukohtade ja järeldustega. Hageja leiab, et sellist hinnangut Punaarmee tegutsemise kohta andes on kostja esitanud teadlikult valeandmeid ning andnud kohatuid hinnanguid. Hageja on lisanud hagiavaldusele Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Keskarhiivi tõendi koopia (tl 15) ja eestikeelse ajaloolise õiendi „Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk“ (tl 5-14). Viimatinimetatud õiendist nähtub, et õiendi tekstis on lauseid, milles sisalduvad väljendid Tallinna vallutamise/hõivamise, vabastamise, Tallinna ja Eesti okupatsiooni kohta, kuid hageja ei ole viidanud konkreetselt, millises õiendi osas, lõigus ja lauses vastav väljend asub. Kohus on tuvastanud eelpoolnimetatud väljendeid õiendis (tl 8, 9, 10), kuid hageja ei ole konkreetselt viidanud ega kohus tuvastanud, et õiendis oleks 1944.a. sündmustega seoses kasutatud väljendeid „nõukogude okupatsioon“, „õigusvastane“ ja/või „kuritegelik“. Kuigi isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, sisaldab antud õiend erinevat informatsiooni ja kohtu arvates on õige kostja seisukoht, et hagejad on õiendit käsitlenud tendentslikult ja ühekülgselt, rebides konteksist välja üksikuid sõnu, millega on moonutanud õiendi mõtet ja sisu. Kui hageja arvates sisaldavad eelpoolnimetatud väljendid hinnanguid ja arvamusi Punaarmee tegevuse kohta, jääb kohtu arvates selgusetuks, milliseid hageja ja hageja isa Aleksei Brjantsevi isiklikke õigusi need rikuvad ning puudub õigusnorm, mis on ülekantav Punaarmees teeninud isikule ja selle sugulastele. Ka ei ole õiendis esitatud andmeid ega hinnangut, et hageja isa Aleksei Brjantsev oleks „hõivanud“, „vallutanud“, „vabastanud“, „okupeerinud“ või osalenud „õigusvastases tegevuses“, rääkimata sellest, et selliseid andmeid oleks esitatud või hinnangut oleks antud Aleksei Brjantsevi sugulase, s.t. hageja kohta. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenevaid asju, mistõttu ei saa tsiiviilkohus anda hinnangut Punaarmee tegevusele Eestis ja Tallinnas 1944.a. 5 Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Peeter Kaasik ei ole Aleksei Brjantsevi ega hageja kui tema poja au ja väärikust teotanud, õiendis ei ole kostja väitnud, et Aleksei Brjantsev on toime pannud kuriteo ning on olnud kurjategija ning avaldanud nagu oleks Aleksei Brjantsevi sugulased kurjategija sugulased. Õiendis sisalduv ei saa kuidagi teotada hageja au ja väärikust ega saa takistada hagejal tundmast uhkust sugulusest Aleksei Brjantseviga ega takistada hageja naabreid, töökaaslasi ja sugulasi austamast hagejat kui vapra ja ausa inimese poega. Väited nagu kostja oleks Aleksei Brjantsevi sugulaste õigusi rikkunud ning üldsust ja hagejat eksitusse viinud, ei ole tõsiseltvõetavad. Ajaloolise õiendi näol on tegemist ajaloolise uurimuse kokkuvõttega, mille eesmärk oli vastata reale küsimustele (tl 5 pöördel). Ka nähtub õiendist, et käsitletud on arhiiviallikaid, suulisi pärimusi, raamatutes ja ajakirjanduses sisalduvat informatsiooni. Isegi juhul, kui vaatamata korduvale kontrollile ja analüüsile sisaldub õiendis mõni ebaõige või ebakohane väärtushinnang või faktiväide, välistab
lg 3 nende andmete või asjaolude avaldamise õigusvastasuse, kuna kostjal ning kostja tööandjal Inimsusevastase Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutusel ning ajaloolise õiendi tellijal Välisministeeriumil oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid ja asjolusid maksimaalse võimaliku põhjalikkuse ja hoolikusega, mis välistab ka kostja süü igasuguse võimaliku väidetava kahju tekitamises. Hageja on esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, põhjendades oma väiteid sügavate moraalsete kannatuste, hingepiinade, hingelise valu ning tervise halvenemisega. Juhindudes
lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid, milleks on varaline kahju või mittevaraline kahju.
lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ning
lg-st 2 tulenevalt isikuõiguste rikkumisel, eelkõige isiku au teotamisest tingitud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole hageja ega Aleksei Brjantsevi au teotanud, ei ole eeltoodust lähtudes põhjendatud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Lisaks mittevaralise kahju nõudele on hageja esitanud nõude kostja poolt õiendis esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et hageja nõue tunnistada kostja poolt koostatud õiendis sisalduvate andmete ja väärtushinnangute kasutamine õigusvastaseks ei ole põhjendatud, tuleb jätta rahuldamata ka nõue nende ümberlükkamise kohta. Lisaks
lg-st 4 nähtuvalt andmete ümberlükkamine või paranduste avaldamine avaldaja kulul ei sõltu andmete avaldamise õigusvastasusest. Peeter Kaasik ei ole avaldaja
lg 4 mõttes, kuna olles Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutuse töötaja (tl 101) ei omanud ta ega oma kontrolli selle ajaloolise õiendi teksti Vabariigi Valitsuse pressitalituse kodulehel avaldamise üle. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulud 6 TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on näidatud kulude koosseis. /allkiri/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Kohtuotsus jõustus 17.03.2011 Tallinna RK 10.02.2011.a. kohtuotsusega 2-07-43917 PMK Paide kohtuotsus muutmata 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.