Obsah (4)

§ 40§ 57§ 8§ 96

KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-7 Haldusasi J. S´i

§ 40lg 1 ei saa kaebaja suhtes antud juhul kohaldada.

Vastutusotsuse kohaselt on mõlemad äriühingu juhatuse liikmed võtnud ettevõtte arveldusarvelt sularaha. Kaebaja hinnangul ei ole ta juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud. Kuna raamatupidamise dokumente ei ole tõenäoiliselt säilinud, võib kaebaja puhul tulla kõne alla solidaarne maksustamine summade osas, mis kaebaja ettevõtte kontolt välja on võtnud. R. H tegevuse eest ei saa kaebaja olla kuidagi vastutav. Kaebaja tegevuses ei esine KarS § 16 lg 3 otsese tahtluse tunnuseid. 09.06.2008 vastuses vastustaja vastusele märgib kaebaja, et kassa ja raamatupidamisega tegeles R. H ning ka raamatupidamise dokumendid andis tema uuele omanikule üle. Kaebaja valduses ei ole kunagi raamatupidamisdokumente olnud (II kd tl 178). 2 Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitatud kaebust ei tunnista. Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ F jättis deklareeritud maksusummad tasumata ja maksuvõla tasumise korralduse täitmata ning alustatud täitemenetluse tulemusel ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda. Tulenevalt seadustest lasus kaebajal kohustus tagada maksuseadustest ja

tulenevate rahaliste kohustuste täitmine. Kohtupraktika kohaselt on seadustest tuleneva kohustuse rikkumine äriühingu liikme poolt õigusvastane tegevus. Juhatuse liikme vastutuse eelduseks on süüliselt tahtluse või raske hooletuse vormis oma kohustuste täitmata jätmine, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Isiku käitumise ja maksusumma tasumata jätmise vahel peab olema põhjuslik seos. Põhjuslik seos ei pea olema alati vahetu. Põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Põhjuslik seos võib esineda põhjusahelas, mille isik oma kohustuste rikkumisega loob. Kaebaja juhatuse liikmena võttis osaühingu arvelduskontolt välja 1 770 950 krooni sularaha, mida kandis taskus ning ei mäleta raha kasutamist. Kaebaja ei tea kes esitas maksudeklaratsioone, kuidas maksti palkasid ja tekkis käibemaksuvõlg. Sularaha kasutamise kohta äriühingu huvides ei ole kaebaja raamatupidamisele ega maksuhaldurile esitanud ühtegi dokumenti. OÜ F raamatupidamises ei ole dokumenteeritud ja kajastatud tehinguid mõistliku aja jooksul. Sularaha liikumised, lähetuskulud on kajastatud üldsummas. Osaühingu poolt tehingute kajastamine ei võimalda saada ülevaadet äriühingu majandustegevusest ning sellega on rikutud

§ 57sätteid.

Maksumenetluses kogutud seletuste kohaselt viisid raamatupidamisele dokumente mõlemad juhatuse liikmed. Sularaha kassa oli samuti nende käes ning raamatupidajale kassaordereid ei esitatud ning tema neid ka ei vormistanud. Raamatupidaja on juhtinud mõlema juhatuse liikme tähelepanu puudustele. Kuivõrd kaebaja võttis ise sularaha osaühingu kontolt, omas ta ülevaadet osaühingu tehingute põhjustest ja mahust, kuid ei teinud midagi maksuvõla tasumiseks. Kaebaja poolt R. H süüdistamine on mõistetav, kuid ei ole arvestatav, sest kaebaja omas ülevaadet sularaha tehingutest, viis ise dokumente raamatupidamisele ning vaatamata raamatupidaja märkustele, ei võtnud midagi ette puuduste kõrvaldamiseks. Kui on rikutud raamatupidamise korraldamise solidaarkohustust, siis eeldatakse kõigi liikmete solidaarset vastutust ning tegelik vastutuse jagamine toimub regressnõuete esitamisega. Kui juhatuse liige ei huvitu äriühingu tegevusest ja jätab ühele juhatuse liikmele piiramatu tegutsemisvabaduse ning sellega võimaluse ka õigusvastaselt tegutseda, ei täitnud see juhatuse liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Seetõttu ei vabane kaebaja vastutusest ka kohustuste delegeerimisel. Kaebaja oli ka teadlik osaühingule tehtud maksuvõla tasumise korraldusest, kuid ei teinud midagi organisatoorsete puuduste kõrvaldamiseks. Juhatuse liikme kohustus on korraldada ettevõtte töö selliselt, et selle tegevus vastaks seadusega kehtestatud nõuetele. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja väiteid selle kohta, et ta ei teadnud Eesti õigusakte. Õigusaktide mittetundmine ei vabasta isikut kohustusest esitada õiged andmed. Samuti peab ettevõtja oma tegevusala reguleerivaid eeskirju tundma. Kaebaja ei ole korraldanud, juhtinud, kontrollinud osaühingu tegevuse vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning selliste elementaarsete nõuete tahtlik rikkumine on toonud kaasa maksuvõlgade tasumata jätmise. Kui kaebaja oleks sularaha väljavõtmise dokumenteerinud nõuetekohaselt ja kasutanud raha ettevõtluses ning ei oleks osaühingul makseraskuseid põhjustanud, ei oleks tekkinud maksuvõlga. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega selle kohta, et maksumenetluses ei tuvastatud osaühingu raamatupidamisdokumentide asukohta. Osaühingu dokumendid esitati maksuhaldurile

1. aasta jaanuaris. Täiendavas vastuses viitab maksuhaldur asjaolule, et R. H ei ole vastutusotsust vaidlustanud. Samuti ei ole R. H esitanud tõendeid, mis täpsustaksid tema poolt esitatud arvamuses toodud väited maksumenetluses antud seletuse väära tõlgendamise kohta ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid R. H arvamuses toodud väited. Maksuhaldur on teadlik kaebaja ja OÜ F tehingutest OÜ-ga P ja maksuhaldur saaks ettevõtte ülemineku koosseisu ilmnemisel nõuda maksuvõlga ettevõtte omandajalt. Kuid käesoleval juhul määrab vaidluse eseme vastutusotsus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et raamatupidamisega seotud kohustused olid pandud üksnes R. H´ile. Kuivõrd kaebaja võttis ise sularaha osaühingu arvelt, omas ta 3 ülevaadet osaühingu tehingutest ja nende mahust, kuid ei teinud midagi selleks, et maksuvõlga tasuda. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist ning juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt hoolikas ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Asjaolu, et juhatuse liige ei hoia enda kursis raamatupidamisega ning äriühingule tekivad kahjulikud tagajärjed, toob kaasa juhatuse liikme vastutuse. Äriühingu juhtorgani liige ei vabane vastutusest talle seadusega pandud kohustuste täitmisel ka juhul, kui ta vastava ülesande delegeeris teisele isikule. Asjaolu, et kaebaja on Soome Vabariigi kodanik ei vabasta teda vastutusest. Kaebaja maksumenetluses antud seletuse kohaselt ta teadis, et tehingud kajastati nii nagu seadus ette nägi. Ei ole eluliselt usutav olukord, kus isik on äriühingu juhatuse liige, kuid ei ole teadlik Eestis õigusaktidega kehtestatud kohustustest seoses vastava äritegevusega. Kolmanda isiku R. H hinnangul sisaldava mõlema poole seisukohad faktivigu ja väärtõlgendusi. Kolmanda isiku hinnangul on kaebaja kindlasti teadlik sellest, et Eestis registreeritud äriühingu juhtimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ning seaduse rikkumine ei ole vabandatav selle mittetundmisega. Kaebaja kuulus osaühingu juhatusse alates 2004 aastast ning seega oli tal piisavalt aega tutvuda äriühingu juhtimiseks oluliste õigusaktidega. Kui kaebaja väidab, et tal puudus ülevaade äriühingu raamatupidamisest, siis näitab see tema hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste täitmise osas. Raamatupidaja informeeris alati kaebajat võimalikest puudustest, kuid kaebajal puudus tahe neid lahendada. Kolmas isik on nõus kaebaja väidetega selle kohta, et vastustaja on teinud oma tööd pealiskaudselt ning otsene süü või tahtlik rikkumine on jäänud tuvastamata. Samas ei ole kolmas isik nõus sellega, et juhatuse liikmetest lasub vastustus üksnes temal. Kui käesoleval juhul esineb juhatuse liikmete süü, tuleb kohaldada solidaarvastutuse põhimõtet. Maksuhaldur ei ole pööranud tähelepanu sellele, et probleemide ilmnemisel asus kaebaja peitma osaühingu vara, äriühingu kliendid võeti üle kaebajale kuuluvate äriühingute poolt. Seetõttu on jäänud tähelepanuta ÄS § 5 lg
2. Kolmanda isiku hinnangul oleks olnud võimalik kaebajaga seotud äriühingutelt nõuda OÜ-l F lasuvate maksukohustuste täitmist. Kaebajal on probleeme ka Soomes, kus tal väidetavalt lasub ärikeeld äriühingu juhtimisel tehtud raskete juhtimisvigade tõttu. Kolmas isik on seisukohal juhul, et juhul, kui tuvastatakse maksuvõla tekkimises juhatuse liikmete süü, peavad liikmed kahju eest vastutama solidaarselt. Kaebajal lasus seaduse kohaselt kohustus korraldada osaühingu raamatupidamist. Kaebaja puutus kokku raamatupidamisega ning oli teadlik esinenud puudustest. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
3. Kaebus on esitatud 03.01.2008 vastustaja 18.09.2007 haldusaktile. Asjas esitatud tõendite kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 03.12.2007 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 29-35). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kui kaebaja tuli Eestisse äri tegema, pidi ta kohtu hinnangul üles näitama äris vajalikku hoolsust ning ise välja selgitama Eestis kehtivad maksuseadused, maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse. Vajalikku teavet oli/on võimalik saada avalikest andmebaasidest ( MTA koduleheküljel on maksustamist käsitlev teave kättesaadav nii eesti, vene kui ka inglise keeles). Maksustamisalast nõustamist pakuvad ka erinevad firmad. Samuti on võimalik pöörduda vastava nõudega maksuhalduri poole. Ühtegi tõendit ega väidet selle kohta, et kaebaja on pöördunud küsimustega/järelepärmistega/ teabenõudega maksustamise/äriühingu raamatupidamisele seatud nõuete osas maksuhalduri poole, asjas esitatud ei ole. 4 Lähtudes eeltoodust on alusetud kaebaja väited selle kohta, et maksuhaldur pidi kaevatava otsuse koostamisel arvestama seda, et ta ei tunne Eesti Vabariigi maksuseadusandlust võrdselt Eesti Vabariigi kodanikega. Maksuhaldur on 17.10.2006 maksuvõla tasumise korralduses fikseerinud äriühingu maksuvõla seisuga 16.10.
4. Maksuhaldur on maksumenetluse raames analüüsinud äriühingu majandustegevust ja toimunud tehinguid perioodil 01.01.2006 kuni 31.12.
5. Maksumenetluse käigus tuvastati, et äriühingu arvelduskontolt võeti sularahas välja 5 307 493 krooni. Sularaha võeti pangakaartidega ja pangakontorist mõlema juhatuse liikme poolt. Kassa algdokumente esitatud ei ole (tl 14). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja oli OÜ F juhatuse liige ajavahemikul 13.05.2004 kuni 06.02.
6. Kaebuses esitatud väidetes tugineb kaebaja enda, R. H ja A. P´i poolt antud ütlustele. Maksumenetluses antud seletuses märgib kaebaja, et ei mäleta, miks ta raha välja võttis ning mida ta sellega tegi. Kaebaja seletuse kohaselt hoidis ta raha peale selle väljavõtmist taskus, tema kassa sissetuleku ja väljamineku ordereid ei vormistanud. Samuti ei teadnud kaebaja anda selgitusi äriühingu kassa jäägi üle 6 miljoni krooni ega äriühingu poolt makstud lähetuskulude, palkade ning nende osas vormistatud dokumentide kohta (II kd tl 40, 43). Kaebaja selgituste kohaselt andis ta kõik kviitungid R. H´le, kes pidi vormistama raamatupidamise dokumendid. Arvelduskontolt väljavõetud sularaha on kaebaja oma seletuse kohaselt kasutatud äriühingu huvides. Raamatupidamisdokumente hoidis ja koostas R. H ning edastas need raamatupidajale ja suhtles raamatupidajaga. Kaebaja seletuse kohaselt leppisid juhatuse liikmed omavahel kokku, et kõik äriühingu Eestis toimuv tegevus sh maksustamise ja raamatupidamisega seotud küsimused, on R. H korraldada ja juhtida. Kaebaja selgituste kohaselt oli tema ülesanne juhatuse liikmena korraldada välismaal ettevõtte tööd objektidel ning otsida uusi kliente. Kaebaja kinnitusel oli tema töö välismaal ning ta ei ole teinud või sõlminud muid tehinguid kui üksnes tööjõu vahendamist välismaale. Eesti Vabariigis ei teinud ta juhatuse liikmena mitte midagi, ei sõlminud ühtegi tehingut. Kaebaja seletuse kohaselt kasutas ta sularaha välismaal. Kaebajale raamatupidaja midagi selgitanud ei ole. Kaebaja ei teadnud midagi äriühingu maksuvõlast ega selle tekkimise asjaoludest ning kaebaja väidetel tema teadlikult oma tegevusega mingit maksuvõlga ei tekitanud. Mingil hetkel tundus kaebajale, et R. H äriühingu juhtimisega ei tegelenud ning lõpptulemusena lepiti kokku äriühingu müügis (II kd tl 65, 66). R. H poolt maksumenetluses antud seletuse kohaselt korraldas äriühingu raamatupidamist raamatupidaja. Panga volitatud isikuteks olid mõlemad juhatuse liikmed ning mõlemal olid pangakaardid ja koodid. Osaühingu rahade liikumist, arvete eest maksmist korraldas R. H seletuse kohaselt nii tema kui ka kaebaja. R. H kinnitusel oli ka talle üllatus, et äriühingul võlad tekkisid, sest ettevõttel läks hästi. Ka R. H oma seletuse kohaselt ei mäleta, mida nad väljavõetud sularahaga tegid. Sularaha läks käibesse või kaebaja taskusse. Kassadokumendid pidid R. H arvates raamatupidamises olema ning need vormistas raamatupidaja. Raamatupidamisele viisid dokumente ja andsid korraldusi mõlemad juhatuse liikmed. Raamatupidaja juhtis puudustele tähelepanu. Deklaratsioonid esitas raamatupidaja, andmeid andsid raamatupidajale mõlemad juhatuse liikmed. R. H seletuse alusel teab äriühingu kassa jäägi 6 miljoni krooni ja lähetuskulude osas selgitusi anda kaebaja. R. H kinnitusel ei saanud ta kaebajalt mingeid sularaha summasid ning kaebaja talle mingit teavet kasutatud sularaha kohta ei edastanud. Kaebaja seletust selle kohta, et tema juhtis osaühingut tööd välismaal ning R. H Eestis, kinnitas R. H oma maksumenetluses antud seletuses (II kd tl 22, 23, 29, 31, 32, 36). Tulenevalt juhatuse liikmete poolt maksumenetluses antud seletustest ei ole vaidlust selles, et äriühingu raamatupidamist korraldas raamatupidaja. Panga volitatud isikuteks olid mõlemad juhatuse liikmed ning mõlemal olid pangakaardid ja koodid. Mõlemale juhatuse liikmele oli üllatuseks äriühingul maksuvõla tekkimine ning kumbki ei mäleta mida nad väljavõetud sularahaga tegid - sularaha läks käibesse või kaebaja taskusse. Samuti ei oska kumbki 5 juhatuse liige anda selgitusi äriühingu kassa jäägi 6 miljoni krooni ja lähetuskulude osas, vaid on vastastiku arvamusel, et teine juhatuse liige saab antud küsimuses selgitusi anda. OÜ F raamatupidamist korraldas A. P, kelle maksumenetluses antud seletuse kohaselt tõi põhiliselt raamatupidamisdokumendid R. H, kellega raamatupidaja põhiliselt suhtles. Puudustele dokumentide esitamisel juhtis raamatupidaja tähelepanu ning mõnikord puudused kõrvaldati. Raamatupidaja selgitusel oli sularaha kassa juhatuse liikmete käes. Raamatupidamisele kassaordereid ei esitatud ning raamatupidaja neid ka ei vormistanud, toodi ainult sularaha tśekid. Lähetusdokumendid vormistati Soome lähetatud töötajatele juhatuse liikme korraldusel. Puudusid käskkirjad lähetusse saatmise kohta, lähetuskulude aruanded ja muud dokumendid, olid ainult kulutused laevapiletitele ja muud kulud. Raamatupidaja seletuse kohaselt juhtis ta tähelepanu puudustele ning juhatuse liikmed võtsid need teadmiseks, kuid midagi ei muutunud (tl II kd 46, 47). Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud kirjalikke tõendeid juhatuse liikmete vahel kohustuste jagamise kohta. Tulenevalt eeltoodust ei kinnita asjas esitatud tõendid, R. H ja A. P oma seletusega kaebaja väiteid selle kohta, et osaühingu juhatuse töö oli jaotatud selliselt, et üksnes R. H korraldas raamatupidamist. R. H ja A. P´i seletustega on tõendamist leidnud maksuotsuse tuvastatud asjaolud selle kohta, et kaebaja esitas samuti raamatupidajale raamatupidamisdokumente ning puudustele raamatupidamises juhtis raamatupidaja mõlema juhatuse liikme tähelepanu, kes võtsid puudused teadmiseks, kuid asjas esitatud tõendite kohaselt osaühingu majandustegevuse korraldamises midagi ei muutunud. Hinnates eeltoodut ei tuvastanud kohus asjaolusid, mille alusel saab väita, et konkreetsele juhatuse liikmele oli pandud ülesandeks äriühingu esindamine teatud tegutsemisvaldkonnas. Lähtudes eeltoodust ei ole asjas tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et tema ei pidanud tulenevalt juhatuse liikmete vahelisest kokkuleppest ennast raamatupidamisega kursis hoidma. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja oli pangas äriühingu volitatud isikuks ja kasutas äriühingu pangakaarte ning korraldas välismaal asuvatel objektidel ettevõtte tööd ning otsis uusi kliente. Arvestades raamatupidaja ja teise juhatuse liikme poolt maksumenetluses antud seletust äriühingu asjaajamise kohta, pidi kaebajal olema ülevaade osaühingu raamatupidamisest. Asjaolu, et kaebajal oli ülevaade osaühingu tehingutest ja majanduslikust olukorrast kinnitab kaebaja tegevus osaühingu töö korraldamisel välismaal. Kohtu hinnangul ei ole võimalik korraldada majandustegevust, seda planeerida ning sõlmida tehinguid ja kanda kulutusi juhul, kui puudub igasugune ülevaade ettevõttel olemasolevatest võimalustest ning rahalisest olukorrast/rahalistest vahenditest. Ka välismaal äriühingu töö korraldamisel tuli kaebajal sularaha kasutamiseks/väljavõtmiseks arvestada äriühingu rahalist seisu, sest vastasel juhul oleks võinud tekkida olukord, kus vajalikku rahasummat ei oleks pruukinud pangaarvel olla. Hinnates kaebaja maksumenetluses antud seletusi selle kohta, et ta kasutas väljavõetud sularaha äriühingu huvides, kandes väljavõetud summasid oma taskus omamata väidetavalt mingit ettekujutus, mis taskus olevast rahast edasi sai, pidi kohtu hinnangul ka ettevõtlusest kaugel seisev isik arusaama, et ilma kulutusi tõendavate dokumentideta ei ole võimalik sularahas tehtud väljaminekuid siduda äriühingu majandustegevusega. Lähtudes eeltoodust ning hinnates maksuotsuses tuvastatud asjaolusid kaebaja poolt pangakontoritest võetud sularaha osas (tl 14) pidi kaebaja olema teadlik puudustes raamatupidamises. Mõlema juhatuse liikme maksumenetluses antud seletuste kohaselt ei olnud juhatuse liikmete omavahelised erimeelsused maksuvõlaga seotud. Hinnates juhatuse liikmete poolt maksumenetluses antud seletusi viitavad juhatuse liikmed teineteisele seoses äriühingu kassa jäägi, lähetuskulude, sularaha kasutamise osas ning väidavad, et nemad isiklikult ei teadnud 6 antud asjaoludest midagi. Raamatupidaja seletusest selgub, et puudusid käskkirjad lähetusse saatmise kohta, lähetuskulude aruanded ja muud dokumendid, olid ainult kulutused laevapiletidele ja muud kulud. Puudustele juhtis raamatupidaja juhatuse liikmete tähelepanu ja juhatuse liikmed võtsid need teadmiseks, kuid midagi ei muutunud. Juhatuse liikmed kinnitavad oma seletustes, et äriühingu maksuvõlg tuli üllatusena, kuna äriühingu majandustegevus toimis ning kumbki juhatuse liige ei oska arvata/hinnata kuidas võlad tekkisid. Juhatuse liikmete seletuse kohaselt ei ole kummagi juhatuse liikme käes kassa jäägina kajastatud summat 6 010 125.08 krooni ning nad kumbki ei tea sellisest summast midagi. Ühtegi tõendit ega asjaolu, mille tõttu saaks eeldada ja/või väita, et juhatuse liikmete seadustest tulenevad õigused ja/või kohustused äriühingu esindamisel olid omavahel erinevas mahus jaotatud, kohus asjas ei tuvastanud. Hinnates eelpool käsitletud seletusi saab järeldada, et kumbki juhatuse liige ei olnud huvitatud äriühingu majanduslikust olukorras ega tundnud huvi kas ja mil moel on täidetud äriühingu lepingutest ja/või seadustest tulenevad kohustused.

§ 8

lg 1 alusel on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta lähtudes

§ 40

lg 1 selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 annab maksuhaldurile õiguse teha vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

§ 96

lg 5 järgi võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Asjas ei ole vaidlus selle üle, et maksuhaldur alustas OÜ F maksuvõla sissenõudmist täitetoimingutega 14.11.2006 ja tuvastas, et osaühingul puudub registervara ning maksuvõla sissenõudmine ei ole andnud tulemusi. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et vastutusotsus on tehtud tähtaegselt. Lähtudes eeltoodust saab maksuvõla sisse nõuda juhatuse liikmelt ning vastutuse eelduseks on juhatuse liikme poolt süüliselt tahtluse või raske hooletuse vormis oma kohustuste täitmata jätmine, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg.

§ 96

lg 3 kohaselt tuleb vastutusotsuses näidata vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määrata maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg. Seega tuleb vastutusotsuses motiveerida, millistest asjaoludest tulenevalt asus maksuhaldur seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Kuna maksuvõla sisse nõudmise eelduseks on juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmine süüliselt tahtluse või raske hooletuse vormis, tuleb tuvastada ja motiveerida juhatuse liikme süü ja süü vorm. Käesoleval juhul on vastutusotsus koostatud kahele OÜ F juhatuse liikmele. Maksuotsuse p 3.2 on antud hinnang juhatuse liikmete süülisele tegevusele OÜ F maksuvõla tekkimisel (tl 22). Alap 3.2.1 all on hinnang R. H tegevusele ja alap. 3.2.2 all on hinnang kaebaja tegevusele (tl 24-26). Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et kaebaja rikkus tahtlikult

§ 8

lg 1 sätestatud kohustust tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täieliku täitmine. Seega heidetakse kaebajale maksuotsuses ette talle seadusega pandud kohustuse rikkumist. 7 Äriseadustiku § 183 alusel korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus ning lähtudes käsitletud seaduse § 187 lg 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kaebaja käitumise kohta kogutud tõenditest selgub, et ta võttis äriühingu arvelt sularaha suurtes summades ning selle kulutamise kohta äriühingu tarbeks on kaebaja esitanud vaid paljasõnalisi väiteid. Esitatud tõendite kohaselt ei viinud kaebaja ennast kurssi Eestis ettevõtluse kohta kehtiva seadusandlusega ega korraldanud mingil moel äriühingu raamatupidamist ning ei reageerinud äriühingu raamatupidaja poolt esile tõstetud puudustele. Kaebaja ei dokumenteerinud ka enda poolt väljavõetud sularaha kasutamist ega osanud anda mingeid seletusi kassa jäägina kajastatud summa osas. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja oma käitumisega jätnud ilmselgelt täitmata talle seadusega pandud kohustused, mis on tahtlik ja õigusvastane tegevus äriühingu juhatuse liikme poolt. Kaebaja tegevus suurte sularahasummade kasutamisel ja huvi/kontrolli puudumine äriühingule olulises suuruses kassa jäägi kasutamise/olemasolu kohta ning äriühingul tekkinud maksekohustuste täitmata jätmise vahel on kausaalne seos, sest kogutud tõendite alusel tekitas kaebaja oma käitumisega olukorra, mille tagajärjeks võib pidada äriühingul maksuvõla tekkimist. Antud järeldust kinnitab kohtu hinnangul ka juhatuse liikmete poolt äriühingu arvelt võetud sularahasummade ning kassajäägina kajastatud summa suurus (tl 14), millega võrreldes moodustab äriühingu maksuvõlg (tl 27) vaid väikese osa.

§ 40

lg 1 sätestab, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Käesoleva juhul on vastutusotsusega loetud vastustavateks isikuteks mõlemad juhatuse liikmed. Kui maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 alusel on mitu vastutavat isikut, siis lähtudes käsitletud paragrahvi lg-st 3 vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud kaebaja nõue tema suhtes proportsionaalse vastustuse kohaldamiseks. Vastustaja selgituste kohaselt on osaühingu dokumendid esitatud maksuhaldurile 2007. aasta jaanuaris. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheitetud selle kohta, et maksumenetluses ei tuvastatud osaühingu raamatupidamisdokumentide asukohta. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja ja kolmas isik taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole. Vastustaja taotleb jätta menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 93 lg 1 nõutud dokumente vastustaja esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Annika Vendik Kohtunik 8