) § 116 lg-te 1, 2 ja 5 alusel intressi enammakstud maksusummalt perioodi 30.03.2007-17.06.2009 eest ja arvestatud intressisummalt intressi tagastusnõude täitmisega hilinemise tõttu perioodi 11.07.2009-15.07.2009 eest. 14.08.2009 esitas E. E. vaide 15.07.2009 otsuse muutmise nõudes. MTA jättis oma 01.10.2009 vaideotsusega nr 6-1/399-4 (edaspidi vaideotsus) E. E. vaide rahuldamata. 2. E. E. esitas 02.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes MTA 15.07.2009 otsuse nr 8-3/13033-1 õigusvastaseks tunnistamist, MTA 01.10.2009 vaideotsuse tühistamist ning MTA kohustamist intressi täiendavaks arvestamiseks ja tasumiseks taotletud ulatuses. Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja kohtu loal nõuet (tl 66) ja taotles 15.07.2009 otsuse tühistamist ja kohustamisnõude rahuldamist osas, milles taotlus intresside arvutamiseks ja tasumiseks perioodi 18.06.2009-29.06.2009 eest jäeti rahuldamata (summas 149 792 krooni) ning millega jäeti arvestamata ja tasumata intressisummalt lähtuv intress perioodil 08.07.2009–15.07.2009, kusjuures perioodil 08.07.2009-10.07.2009 ei ole vastavat intressi üldse arvestatud ning perioodi 11.07.2009-15.07.2009 on summa eeldatust väiksem, kuna baassumma on vale. Kaebust põhjendati järgmiselt. Kuna kaebaja suhtes toimuv haldusmenetlus lõppes 11.09.2007, kui Tartu Halduskohus võttis E. E. kaebuse maksuotsuse tühistamiseks menetlusse, kuulub antud asjas kohaldamisele
Seaduse varasema redaktsiooni kehtivuse ajal polnud kohtule maksuotsuse tühistamistaotluse esitamise korral vaja esitada täiendavaid taotlusi. Viidatud normi kohaselt pidanuks intressi arvestama kuni maksusumma tegeliku tagastamiseni 29.06.2009. Arvestuspõhimõtete muutmine alates 01.01.2009 ning sellega seoses nende maksukohustuslaste soodsam menetluslik olukord, kes esitavad maksuhaldurile taotluse enammakstud maksusumma tagastamiseks koos pangakonto numbriga, on sisuliselt ehtne õigusnormi tagasiulatuv mõju (tagantjärele muutus seaduse jõustumisele eelnenud perioodil maksukohustuslasel tekkinud õiguslik olukord) ja seetõttu lubamatu, mistõttu tuleks kaebaja suhtes kohaldada haldusmenetluse lõppemisel kehtinud menetlusreegleid intressi arvestamise kohta. Isegi eeldusel, et antud juhul tuleb kohaldada
lg 1 15.07.2009 kehtinud redaktsiooni, on MTA arvestanud intressi kaebaja kasuks ebaõigesti. Kuna maksuotsus tühistati kohtu poolt, ei kohaldu mitte 1. lõike teine lause (kohalduks maksuotsuse haldusorgani poolse kehtetuks tunnistamise või muutmise korral), vaid viimane lause, sest kaebaja taotles enammakse tagastamist igal juhul enne maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist, mida pole faktiliselt toimunud. Samuti saab sellise taotlusena käsitleda maksuotsuse tühistamiseks kohtusse kaebuse esitamist või, alternatiivselt kaebaja ja tema abikaasa poolt ühiselt esitatud tuludeklaratsioone. 2
Kaebaja väide haldusmenetluse lõppemisest 11.09.2007 seisuga on laialivalguv ja konkretiseerimata. Kaebuse esitaja väide
lg 1 (01.01.2009 jõustunud redaktsioonis) ehtsast tagasiulatuvast jõust on antud juhul utreeritud. Õiguskirjanduse kohaselt tähendab varasemaid õigussuhteid puudutavate ülemineku- ja rakendussätete puudumine seda, et uus õigusakt jõustub seaduses ettenähtud üldises korras, mõjutades ka õigusakti jõustumise hetkel kestvaid õigussuhteid. Kaebajal olnuks võimalik esitada tagastusnõude täitmise taotlus maksuhaldurile alates 01.01.2009. Enammakse tekkimine alates 17.06.2009 ei tähenda, et enne enammakse tekkimist selle tagastamist taotleda pole lubatud. Vastupidi,
lg-st 3 tulenevalt on võimalik esitada maksusumma tagastamise taotlus ka näiteks enne maksu tasumise tähtpäeva. Sellisel juhul ei arvestata vastava taotluse menetlemisel tähtaegu mitte taotluse esitamise, vaid tasumise tähtpäeva silmas pidades. Kohaldamisele kuulub
lg 1 (01.01.2009 jõustunud redaktsioonis) teine lause, sest termin “kehtetuks tunnistamine” ja termin “tühistamine” tähendavad mõlemad haldusakti kehtivuse kõrvaldamist. Seega puudus
lg 1 sõnastuses vajadus nende terminite dubleerivaks kasutamiseks, seda muuhulgas ka
Vastasel korral jääks juhud, mil kohus haldusakti tühistab,
Juhul, kui asuda seisukohale, et maksuotsust pole antud juhul kehtetuks tunnistatud, puuduks alus ka
lg 1 kolmanda lause kohaldamiseks.
lg 1 rakendamisel on oluline, et maksukohustuslase poolt seaduses sätestatud toimingute tegemiseks kuluva aja eest tema kasuks intressi ei arvestata.
lg 5 kohaselt tuleb tagastusnõudest maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis. Käesoleval juhul ei ole enammakse summas 20 804 492 krooni arvutatud välja E. E. tuludeklaratsioonis. Seega tuli E. E. esitada maksuhaldurile enammakse tagastamiseks täiendav taotlus, mida ta 22.06.2009 tegigi. 3
lg 5 kohaselt on maksuhaldur kohustatud tasuma intressi 15 päeva jooksul, alates sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamise päevast. HMS § 35 lg 4 järgi toimub menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. Eeltoodust tulenevalt ei alga intressi maksmiseks esitatud taotluse läbivaatamiseks määratud tähtaja kulgemine mitte taotluse esitamise päevast, vaid sellekohase taotluse maksuhalduri poolt kättesaamise, s.t. maksuhalduri teenistujate poolt registreerimise päevast. MTA dokumendihaldussüsteemi kohaselt on E. E. 22.06.2009 taotlus registreeritud saabunud saadetisena 25.06.
Viidatud lahendis on selgitatud, et maksukorralduse seaduse §-d 33 ja 106 ei välista tagastusnõude esitamist enne tagastusnõude tekkimist ja maksukohustuslane võib esitada (näiteks) maksuotsuse alusel tasutud maksusumma tagastamise nõude kohe maksuotsuse vaidlustamisel (p 11). Need põhimõtted on arvestatavad ja kohaldatavad ka pärast 01.01.2009 kehtiva maksukorralduse seaduse redaktsiooni jõustumist. Antud juhul pidi maksuhaldur tõlgendama
lõiget 1 ja selle kolmandat lauset varasemalt vaidlustatud maksuotsuse ning sellel ajal kehtinud maksukorralduse seaduse redaktsiooni taustal taoliselt, et E. E. soovib summasid maksimaalses ulatuses tagasi saada. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et tagastamise soovi nimetati (ka) varasemates maksudeklaratsioonides. Kontod, kuhu summad üle kanda, olid maksuhaldurile teada (kohtuistungi protokoll, tl 69). Kui tõlgendada asjassepuutuvaid regulatsioone selliselt, et tagastusnõuet ei olnud (siiski) võimalik enne maksuotsuse tühistamise kohta tehtud lahendi jõustumist 17.06.2009 esitada, siis muutuks sisutuks
lg 1 kolmas lause, mis loob eelduse ja võimaldab saada teatud juhtudel intresse kuni summa tegeliku tagastamiseni. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kaebuse esitaja oleks pidanud vaatamata 22.02.2007 maksuotsuse vaidlustamisele ja hilisematele maksudeklaratsioonidele pärast 01.01.2009 veel tagastusnõude formaalselt üle kordama, sest maksuotsuse tühistamine ei olnud selleks ajaks jõustunud ning selles mõttes vaidlus alles kestis. Olukorras, kus asjassepuutuv maksuotsus ja selles nimetatud kohustuse täitmise ning vastavate summade tagastamisega seonduv jääb ajaliselt maksukorralduse seaduse kahe erineva redaktsiooni mõjusfääri, ei ole kõigi vaieldavate küsimuste maksukohustuslase kahjuks tõlgendamine põhjendatud.
lg 2 kohaselt on maksuhaldur kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi, kui ta ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul. Vaidlus on selles, millisest kuupäevast lugeda kaebuse esitaja poolt 22.06.2009 kell 15.24 maksuhaldurile saadetud e-kiri kättesaaduks. Töö- ja puhkeaja seaduse § 25 kohaselt lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. HMS § 35 lg 4 sätestab: „Menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses toimub saabunud dokumendi registreerimise 4
ebaõigesti, sest on jätnud tähelepanuta
lg 1 muutmise eesmärgi, mis selgub Maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE I) seletuskirjast. Muudatuse eesmärk oli kohandada
Rahandusministri 19.12.2008 määrusega nr 51 kehtestatud „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra“ § 13 lg 1 alusel kantakse sama määruse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud tagastusnõudest tekkinud enammakse isiku ettemaksukontole pärast seda, kui maksuhaldur on tagastusnõude aktsepteerinud. Sama määruse § 14 lg 1 kohaselt tuleb tagastusnõude täitmiseks esitada maksuhaldurile taotlus, milles on märgitud taotluse esitaja andmed, tagastatava summa saaja andmed ja tagastatava summa suurus. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-63-04 väljendatud seisukohti ei saa rakendada, sest muidu kaotaks ettemaksukonto tagastusnõuete menetlemise seisukohalt oma mõtte. Maksuotsuse vaidlustamine ei oma kehtiva korra kohaselt tähendust, mistõttu ei oma tähtsust ka küsimus, kas E. E. võis maksuotsuse vaidlustamisel soovida kogu summa tagastamist. Ekslik ja põhjendamata on ka kohtu seisukoht, et E. E. esitas tagastusnõude tuludeklaratsioonides. E. E. ei olnud tuludeklaratsioonis enammakse summat välja arvutanud, samuti pole maksuhaldur teinud sellekohase tuludeklaratsiooni alusel enammakse kohta kannet E. E. maksuarvestusse (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-45-07, p 15). Kohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel näidanud, millises summas ta kulusid vähendab ja millises osas osaliselt rahuldatud nõude tõttu kulud välja mõistab. Samuti pole selge, millises summas hüvitatakse riigilõiv. Tegemist on õigusvastase kohustusega, mille sisu on määratlemata. Väljamõistetud menetluskulud on ülemäära suured, arvestades asja keerukust ja mahtu. 6. E. E. vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et see on põhjendamatu. Kaebaja oli vaidlustanud maksuotsuse ning esitanud enammakstud maksusumma tagastusnõude 5
lg 1 teine lause tuleb kohaldamisele üksnes juhul, kui maksuhaldur ise oma akti kehtetuks tunnistab või muudab. Selliselt tõlgendades ei piiraks see maksuhalduri enesekontrolli, sest väldiks intressi maksmise kohustuse tekkimist juhul, kui maksuhaldur ise akti kehtetuks tunnistab. Menetluskulude suurus on põhjendatud, muuhulgas ka seetõttu, et maksuhaldur soovis asja arutamist kohtuistungil, mis tingis õigusabiteenuse mahu kasvu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lausest ja maksis intressi kuni maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseni. Kohus pidas õigeks praegu kehtiva
lausest lähtumist ning kohustas maksuhaldurit täiendavad intressid välja maksma. 8. Ringkonnakohus leiab, et
lause kohaldamise eeldused ei ole täidetud ning seega on halduskohus eksinud, kui kohustas maksuhaldurit intresse tasuma kuni rahasumma tegeliku tagastamise päevani. Norm kuuluks kohaldamisele juhul, kui kaebaja oleks esitanud 6
-s sätestatud korras. 9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja
lausele antud tõlgendusega – nii maksuotsuse kehtetuks tunnistamine kui ka tühistamine tähendavad maksuotsuse kehtivuse kõrvaldamist, mis on
Seepärast pole võimalik asuda seisukohale, et
lause kohaldub üksnes juhul, kui maksuhaldur ise maksuotsuse kehtetuks tunnistab. Juhul, kui maksukohustuslane on taotlenud maksuotsuse kehtivuse kõrvaldamist kas haldusorganilt või kohtult, kuid ei ole enne tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud alusetult maksuhaldurile tasutud summa ning sellelt arvutatud intressi tagastamist oma pangakontole, loetakse tekkinud enammakse makseks
lg 2 tähenduses (
Selline olukord oli tekkinud ka käesoleval juhul. 9. Arvestades seda, et halduskohtu otsus kaebuse rahuldamise kohta tuleb tühistada õigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu, peatub ringkonnakohus kaebuse väitel, et intresse tuleb tasuda rahasumma tegeliku tagastamise päevani, sest nii sätestas kaebaja suhtes soodsam
Kaebaja eksib, kui leiab, et
lg 1 varasema redaktsiooni kehtivuse ajal oleks piisanud tühistamiskaebuse rahuldamisest, et maksuhalduril oleks tekkinud kohustus tagastada õigusliku aluseta tasutud maksusumma kaebaja pangakontole. Kaebaja pangakontole ülekande tegemiseks oli ikkagi vajalik kaebaja taotlus, mille oleks võinud esitada kas maksuhaldurile või teatud juhtudel menetlusökonoomikast tulenevalt ka kohtule (vt eelpool käsitletud Riigikohtu otsus nr 3-3-1-63-04). Maksuhaldur, isegi teades kaebaja pangakonto rekvisiite, ei saa omal algatusel ning konkreetse taotluseta kaebaja enammakset käsutada ega tagastusnõuet täita.
Nagu eelpool viidatud Riigikohtu lahendist, samuti Riigikohtu 05.02.2007 otsusest nr 3-3-1-89-06 tuleneb, tehti
lg 1 varasema redaktsiooni kehtivuse ajal vahet tagastusnõudel ja tagastusnõude täitmise nõudel. Tagastusnõude kontrollimise järel tehti enammakse kohta kanne maksukohustuslase maksuarvestusse (
Seega oleks ka seaduse enne 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni kohaldamisel olnud vajalik tagastusnõude täitmise taotluse esitamine. 10. Nagu eelnevast lõigust selgus, ei muutunud regulatsioon kaebaja suhtes koormavamaks kui see oli varem. Regulatsiooni muutus tõi kaasa küll selle, et maksukohustuslane, kelle suhtes tehtud maksuotsus tühistati, ei saa uue regulatsiooni kehtivuse ajal enam viivitada tagastusnõude täitmise taotluse esitamisega ning seeläbi teenida riigilt intresse pikema perioodi eest. Selline muudatus on mõistlik ja avalike huvidega kooskõlas – riigi intressi maksmise kohustuse ulatus ei 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.