) § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
järgi varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. Tulenevalt
lg 1 kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.
lg 3 kohaselt kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.
lg 2 sätestab, et isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
lg 1 alusel üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Sünnitunnistus CL 0242068 tõendab, et LI’i ema on JI ja isa kohta andmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et käesolevas hagita asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et JI tarvitab narkootikume ja on mitmel korral võetud vastutusele kriminaalkorras varavastaste süütegude toimepanemise eest. Tõendamist on leidnud, et JI on jätnud täitmata mõjuva põhjuseta vanema kohustused oma alaealise poja LI’i suhtes, kes alates 03.01.2006 elab XXX. JI ei ole last lastekodus külastanud ega lapsega suhelnud peaaegu kaks aastat, vaatamata lubadustele. JI ei ole taganud lapsele vajalikku eakohast hoolitsust ning turvalist kasvukeskkonda, seades sellega ohtu alaealise elu ja tervise. Huvi puudumine poja käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine on selged märgid vastutustundetusest ja hoolimatusest. JI ei ole vormistanud lapsele dokumente ja vormistamata on lapse Eesti kodakondsus, samuti ei maksa JI lapsele elatist ega toeta last muul moel. Samuti ei ole JI näidanud lapse vastu huvi kohtumenetluse käigus, kuigi on kohtumenetlusest teadlik, vaid teatas alaealise lapse määratud korras esindajale ainult, et las olla nii nagu kõik on. 3 Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et JI’lt tuleb ära võtta täielikult isikuhooldus- ja varahooldusõigus tema alaealise lapse LI’i suhtes
lg 3 ja 135 lg 2 alusel, et LI’il oleks võimalus olla lapsendatud ja elada täisväärtuslikku elu peres, kus teda soovitakse ja tema eest hoolitsetakse. Perekonnaseaduse § 176 lg 1 sätestab, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkostja seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel perekonnaseadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Menetluskulude jaotamine. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Taimi Kollom kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.