) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla –või linnavalitsuse 3 avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohtule esitas avalduse A. S.p, kes nimetab, et eestkostet vajav A. I. on tema vanaema õde ja ta on lähim sugulane. Kohus selgitas, et avaldaja ei ole
lg 1 toodud loetelus olevaks isikuks, kellel on õigus esitada avaldus eestkoste seadmiseks teise isiku üle. Samuti ei vasta ka avalduse esitanud A. K., kes on A. I.i sugulane( avaldaja isa tädi) isikute loetelule, kes võiks esitada avalduse eestkoste seadmiseks. Seega lõpetab kohus menetluse A. S.`i ja A. K. avalduses vastavalt TsMS § 428 ja 431 .
lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohus ei ole nõus määrama A. I.i eestkostjaks A. S.it ja A. K.. A. S. on ka ise kohtuistungil leidnud, et kõige sobivam eestkostja oleks vallavalitsus, kuna ta ei soovi olla eestkostja ja A. K. ei oleks samuti sobiv isik eestkostjaks, kuna tema kohta on alustatud kriminaalmenetlus A. I.`i kontolt raha väljavõtmise kohta. Avalduses on ka Jõhvi linn kinnitanud, et A. S. ja A. K. ei ole sobivad eestkoste kandidaadid. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 07.12.2010. a aktist nr KP-85-10/2532 nähtub, et A. I. põeb „ hilise algusega dementsust Alzheimeri tõvest“ . Isiku vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, mistõttu ta vajab eestkostet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. I. on piiratud teovõimega. ja tema üle tuleb seada eestkoste. A. I.i esindaja arvamuse kohaselt arvestades puudutatud isiku huvidega siis oleks kõige sobivam kui Jõhvi vallavalitsus määratakse A. I.i eestkostjaks. Esindaja leiab, et A. I. vajab eestkostet ning eestkostjaks tuleks määrata Jõhvi Vallavalitsus.
lg 1 sätestab, et kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut eestkostjaks, võib eestkostjaks määrata füüsilise isiku viimase nõusolekul. Kuna Jõhvi Vallavalitsus on andnud nõusoleku, määrab kohus eestkostet vajava isiku A. I.`i eestkostjaks A. I.i elukohajärgse linnavalitsuse tulenevalt
MS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. I. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus Jõhvi Vallavalitsuse avalduse. 4 Evi Kool Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.