← Eesti

2-11-3287/8

Obsah (8)§ 102§ 1§ 31§ 109§ 86§ 90§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2011.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kell 15.00 Tsiviilasja number 2-11-3287 Tsiviilasi Osaühingu

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Kohustada Osaühingu R juhatuse liiget JMM’t kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 05.04.
  2. a kell 15.
  3. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
  4. Kohustada Osaühingu R juhatuse liiget JMM’t esitama hiljemalt 21.03.2011.a pankrotihaldurile Kalev Mägi Osaühingu R täpsustatud varade ja võlgade nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
  5. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Kalev Mägi tasuks 1275 eurot Kalev Mägi kasuks pankrotivara arvelt.
  6. Määrata pankrotimenetluse kulude katteks 111,45 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid kasuks.
  7. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Võlgnik Osaühing R esitas 26.01.2011 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 31.01.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on OÜ R põhitegevusaladeks võlgnikule kuuluval kinnistul XXX, Tartu asuva korterelamu projekti arendus ja korterite müük. OÜ R äriregistrisse kandmisest on äriühingul olnud erinevad juhatuse liikmed ning käesoleval hetkel on juhatuse liikmeks JMM. Võlgnikul poolt esitati ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamisbilanss seisuga 01.02.2011 ja 31.12.
  8. Seisuga 31.detsember 2010 omas võlgnik lühiajalisi kohustusi kokku summas 3 701 292 eurot ning pikaajalisi kohustusi summas 23 008 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi summas 3 724 300 eurot. Seisuga 01.02.2011 on kohustuste jäägiks 3 633 478,90 eurot. Kuna enamus bilansis kajastatud kohustustest (99,4 % kohustustest) olid lühiajalise iseloomuga kohustused siis seetõttu mõjutavad need otseselt võlgniku maksevõimet ja maksevõime näitajaid. Suuremad kohustused on võlgnikul Nordea Bank Plc Finland Eesti filiaali ees summas 1 192 395,22 eurot ning äriühingu osanike ees kokku summas 2 311 223,84 eurot. Maksu - ja Tolliameti andmeil on võlgnikul seisuga 22.02.2011.a. maksuvõlg käibemaksu osas summas 18 888,46 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestusliku intressi võlg summas 11,33 eurot. Kokku on maksuvõlad koos intressiga 18 899,79 eurot. Nimetatud summale lisanduvad veel ettemaksed summas 127503,56 eurot ning erinevad intressid ja viivised, mille arvestus peatub pankroti väljakuulutamisega. Kokku on seega võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas ca 3, 65 miljonit eurot (1192395,22+2311223,84+18899,79+126503,66) 2 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et OÜ R suhtes täitemenetluse registris andmed puuduvad. Kokku rahalised vahendid pankades 0 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmeil on kassa jääk 0 eurot, kuna eraldi kassat ei peetud ja sularahas tehinguid ei toimunud. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmeil kuulub võlgnikule Tartus aadressil XXX hoonestamata kinnistu registriosa nr. XXX, elamumaa suurusega 2737 m2, millele on seatud
  9. järjekoha hüpoteek summas 100 milj. krooni SEAS kasuks. Lisaks eeltoodule kuulub võlgnikule XXX XXXkinnisasja (15 korteriomandit ja 4 mitteeluruumi), millele on seatud 1.järjekoha hüpoteek summas 70 390 000 krooni Nordea Bank Finland Plc kasuks. Võlgniku poolt on nimetatud varad kajastud bilansis summas 2 349 169 eurot. Võlgniku hinnangul on kõikide kinnistute reaalne müügihind hetke turusituatsiooni arvestades ca 1,7 miljonit eurot. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ R nimele ega vastutavasse kasutusse sõidukeid/väikelaevu registreeritu ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik mingit majanduslikku ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates jaanuari 2011 teisest poolest rahaliste vahendite liikumist pangakontodel ei ole toimunud. Juba 2009 majandusaasta lõppedes selgus, et äriühingu omakapital oli väiksem seadusega kehtestatust ning osanikel oli plaanis teha mitterahalisi sissemaksed ettevõtte omakapitali, et see vastavusse viia äriseadustikus sätestatuga. Samas ületas käibevara lühiajalisi kohustusi 6,058 krooni võrra. Läbirääkimised teise osanikuga ebaõnnestusid ning võlgniku omakapital on negatiivne. Kuigi 2010 aastal õnnestus võlgnikul müüa XXX Tartu korteriomandeid 15,9 miljoni krooni eest, ei olnud see piisav lühiajaliste kohustuste täitmise tagamiseks ning võlgnik otsustas esitada pankrotiavalduse kohtule. Haldur leiab, et võlgniku juhatuse poolt pankrotiavalduse esitamine kohtule on igati põhjendatud. Haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab haldur olulist kinnisvara müügihindade langust ning turusituatsiooni halvenemist kinnisvarasektoris, samuti käibekapitali puudujääki. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühingu R pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab haldur olulist kinnisvara müügihindade langust ning turusituatsiooni halvenemist kinnisvarasektoris, samuti käibekapitali puudujääki. Kokku on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas umbes 3, 65 miljonit eurot. Võlgniku hinnangul on kõikide kinnistute reaalne müügihind hetke turusituatsiooni arvestades umbes 1,7 miljonit eurot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

3 Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige Jarek Särgava. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 1275 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks nõude 111,45 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1275 eurot Kalev Mägi kasuks ja tehtud kulutuste katteks 111,45 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid kasuks.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Liili Lauri Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.