2-10-42333 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-42333 Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Kohtla-Järve S

§ 532

sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. 2 TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast. ASJAOLUD Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule A. E.`le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei suuda A. E. toime tulla oma igapäevaeluga, ei suuda kaitsta oma õigusi. A. E.`l on tuvastatud sügav puue, oma tervislikust seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline osalema ühiskonnaelus, tema igapäevane tegutsemine ja toimetulek on raskelt häiritud. A. E. on voodihaige, ta ei ole kõnevõimeline. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ta ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palus määrata N. Z. oma ema A. E. eestkostjaks. Viru Maakohtu

1. novembri 2010 kohtumäärustega määrati A. E.`le esindaja riigi kulul, samuti määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Puudutatud isik N. Z. esitas
2. novembril 2010 kohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Puudutatud isik palub määrata teda oma ema A. E. ajutiseks eestkostjaks. Avalduse kohaselt hoolitseb ta oma ema eest juba 8 aastat, ema on voodihaige, ei reageeri millelegi. Puudutatud isik peab tasuma emale kuuluva korteri ees, ostma ravimeid, jne. A. E. pangakaardi tähtaeg on lõppenud, puudutatud isikul puuduvad rahalised vahendid kõikide emaga soetud kulutuste kandmiseks. N. Z. palub määrata teda oma ema A. E. ajutiseks eestkostjaks kuni kohtumenetluse lõpuni. Viru Maakohtu
3. novembri 2010 määrusega rahuldas kohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja seadis esialgse õiguskaitse korras edasilükkamatute huvide kaitseks A. E. üle ajutise eestkoste kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks, so kuni 03.05.2011 ning määras tema ajutiseks eestkostjaks N..Z. A. E. suhtes teostati
4. detsembril 2010 Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole A. E. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. E. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. A.a E.`l ei esine vaimutegevuse ajutist riket, ta on dementne praktilise psüühilise tegevuse puudumise astmeni, tema seisund on lõplik ning selle paranemist ei ole tee näha. A. E. ei suuda iseseisvalt eksisteerida, ta vajab pidevat kõrvalist abi – alates toitmisest kuni hügieenivajaduste rahuldamiseni. A. E. ei ole võimeline avaldama oma tahet, oma seisundi tõttu ei ole võimeline esinema kohtus ega avaldama oma tahet eestkoste seadmise küsimuses. KOHTUISTUNG
5. märtsi 2011 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palus määrata N. Z. oma ema A. E.a eestkostjaks A. E. vajab igapäevaelus kõrvalise isiku abi, ta ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja esindaja palus avaldus rahuldada ning määrata N.Z. oma ema A. E. eestkostjaks kõikide asjade ajamiseks. Kohtukulud palus avaldaja jätta riigi kanda. Puudutatud isiku A. E.a esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G. toetas avaldust ja palus määrata A.E. eestkostjaks tema tütar N. Z., andes talle volitused kõikide tehingute tegemiseks. 3 Esindaja avamuse kohaselt puudub vajadus esindatava ärakuulamiseks kohtu poolt, kuna temaga ei ole võimalik suhelda, tal puudub kõnevõime. Esindataval on raske tervisepuue, ta ei ole võimeline iseseisvalt toiminguid tegema. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata eestkoste 5 aastaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Puudutatud isik N. Z. palus avaldus rahuldada ja määrata teda oma ema eestkostjaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

§ 520

lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu

1. novembri 2010.a. kohtumäärusega määrati A.E.`le riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.`i. 14.12.
2. koostatud ekspertiisiakti nr 15 kohaselt ei ole A. E. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. E. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. A. E.`l ei esine vaimutegevuse ajutist riket, ta on dementne praktilise psüühilise tegevuse puudumise astmeni, tema seisund on lõplik ning selle paranemist ei ole tee näha. A. E. ei suuda iseseisvalt eksisteerida, ta vajab pidevat kõrvalist abi – alates toitmisest kuni hügieenivajaduste rahuldamiseni. A. E. ei ole võimeline avaldama oma tahet, oma seisundi tõttu ei ole võimeline esinema kohtus ega avaldama oma tahet eestkoste seadmise küsimuses. (tl. 53-54) PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Perekonnaseaduse ( PKS) § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 4 Eksperdi arvamuse kohaselt vajab A. E. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades A. E.seisundi kestvust ja püsivat iseloomu peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. E. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. A.a .l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab A.E. eestkostjaks N.a Z. kuni 5 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. MENETLUSKULUD Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

§ 172lg 3, /---/.

Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda. TEATAVAKSTEGEMINE Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Johannes Külaots Kohtunik 5