3-09-2128/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2128 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Andrus Mäenurme kaebus Tallinna Vangla poolt (vanglaametniku keeldumisega võimaldamast kaebuse esitajal kaitsjaga kohtuda ning Tallinna Vangla direktori 28.11.2008 käskkirjaga nr 1020-d kaebuse esitajale distsiplinaarkaristusena noomituse määramisega) tekitatud mittevaralise kahju hüvitise 50 000 krooni nõudes Kaebuse esitaja – Andrus Mäenurm Vastustaja – Tallinna Vangla Tallinna Halduskohtu
2. oktoobri
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrus Mäenurme apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine Menetlusosalised RESOLUTSIOON Tagastada Andrus Mäernurme apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 14.10.2010 otsuse peale haldusasjas nr 3-09-2128 läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
4. Tallinna Halduskohtu 14.10.2010 otsusega haldusasjas nr 3-09-2128 jäeti rahuldamata Andrus Mäenurme kaebus Tallinna Vangla poolt hüvitise 50 000 krooni väljamõistmiseks mittevaralise kahju eest, mis tekitati vanglaametniku 29.10.2008 keeldumisega võimaldamast kaebuse esitajal kaitsjaga kohtuda ning Tallinna Vangla direktori 28.11.2008 käskkirjaga nr 1020-d kaebuse esitajale distsiplinaarkaristusena noomituse määramisega.
5. 10.11.2010 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Andrus Mäenurme taotlus apellatsioonitähtaja pikendamiseks kuni 03.01.2011, sest kahju hüvitamise nõude sisu ja kohtuotsusest arusaamine on keeruline, kaebuse esitajal puudub juriidiline haridus ja vahendid juristi palkamiseks. Samuti 3-09-2128 palus kaebuse esitaja selgitada, kui palju peab ta apellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilõivu, et ta teaks, kas hakata taotlema riigilõivu tasumisest vabastamist või tasuda riigilõiv.
6. Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2010 määrusega jäeti Andrus Mäenurme taotlus apellatsioonitähtaja pikendamiseks rahuldamata, märkides järgmist: 1) Kui halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, siis tulenevalt asjaolust, et kaebuse esitaja on kinnipeetav, Riigikohtu 02.12.2009 määruses haldusasjas nr 3-3-1-78-09 avaldatud seisukohtadest, ja sellest, et kaebuse esitaja on saanud halduskohtu otsuse kätte 19.10.2010, on apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 18.11.2010; 2) HKMS ja halduskohtumenetluses kohaldatavad tsiviilkohtumenetluse sätted ei näe ette apellatsioonitähtaja pikendamise võimalust. Kui kaebuse esitaja esitab apellatsioonkaebuse apellatsioonitähtaega ületades, tuleb tal vastavalt HKMS § 32 lg-le 31 koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused; 3) Kohus otsustab tähtaja ennistamise või ennistamata jätmise üle sõltuvalt sellest, kas tähtaja möödalaskmiseks olid mõjuvad põhjused. Tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed põhjused. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 leitud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Seega ei oleks A. Mäenurme apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks alust põhjusel, et tal puuduvad õigusalased teadmised. Kui tal tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset õigusabi, vajadusel pöördudes koheselt kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist; 4) Riigilõivuseaduse § 56 lg-test 11 ja 18 tulenevalt tuleb A. Mäenurmel juhul, kui ta taotleb halduskohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist, tasuda ringkonnakohtule riigilõiv 2500 krooni ehk 5 % summast, mille väljamõistmist taotletakse (50 000 krooni).
7. 29.11.2010 esitas Andrus Mäenurm apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega talle mõistetakse välja kahjuhüvitis 50 000 krooni. Apellatsioonkaebuses esitas A. Mäenurm ka apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse, mida põhjendas järgmiselt: 1) Apellant taotles oma teadmatusest apellatsioonitähtaja pikendamist, kuna olles kokku puutunud olukorraga, kus on võimalik pikendada riigilõivu tasumise tähtaega, eeldas ta, et on võimalik samamoodi taotleda ka tähtaja pikendamist apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kuna selle taotluse esitas ta apellatsioonitähtaja kestel, mil tal oli tähtaja lõpuni veel 9 päeva, jäi ta eeldades, et apellatsioonitähtaega pikendatakse, ootama kohtumäärust. Tuleks arvesse võtta, et 22.11.2010, mil ta sai kätte ringkonnakohtu 18.11.2010 määruse kätte, oli tal veel aega esitada õigeaegselt apellatsioonkaebus; 2) Põhiline tähtaja ennistamise taotlemise põhjus on aga see, et apellandil oli arutlusel apellatsioonkaebus tema vastu esitatud süüdistuses kriminaalasjas, mis oli väga mahukas. See raske kriminaalasi hõivas kogu apellandi aja ja mõtted, sest ta pidi koos kaitsjaga arutama kassatsiooni esitamise asjaolusid ning kaitsjaga kohtumiseks oli vaja ette valmistada. Kriminaalasjas tehtud otsuse sai apellant kätte samal päeval, kui otsuse käesolevas haldusasjas. 2