KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010, Tallinn Haldusasja nu

) §-dele 25 ja 573, lisades andmed oma avaliku teenistuse staaži kohta. Justiitsministri

1. novembri
2. a käskkirjaga nr 388-k peatati M. H. ja L. J. notarikandidaadi teenistus ja kohustati Notarite Koda maksma kandidaaditeenistuse peatamisel hüvitist vastavalt notariaadiseaduse §-le
3. Notarite Koja
4. detsembri
5. a kirjaga nr 9-3/410 teatati M. H. ja L. J., et Notarite Koda maksab hüvitise pärast tasustamata puhkuse lõppemist kandidaadi 2 kuu tasu ulatuses. Nimetatud summa kanti kaebajate pangakontole.
6. L. J. ja M. H. esitasid
7. jaanuaril
8. a Tallinna Halduskohtule kaebused nõudega kohustada Notarite Koda maksma notari kandidaaditeenistuse peatumisel ettenähtud hüvitist täiendavalt 8 kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas või alternatiivselt kohustada Notarite Koda maksma täiendavalt 1 kuu hüvitist notarikandidaati ametipalga suuruses summas koos vastava ametipalga maksmise nõudega lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 134 lg 3 alusel või siis alternatiivselt viivist tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st
9. Kaebusi põhjendati järgmiselt: 1) vastustaja maksis
10. detsembril
11. a kaebajatele välja hüvitise üksnes kahe kuu tasu ulatuses. Tulenevalt ATS §-st 131 oleks vastustaja pidanud kaebajatele maksma tasu aga kümne kuu tasu ulatuses. Kandidaaditeenistuses oldud aega arvestades oleks vastustaja pidanud maksma hüvitist kolme kuu ulatuses; 2) notarikandidaadi teenistussuhte peatamine on sisuliselt koondamine ning

§ 573alusel makstav hüvitis vastavalt koondamishüvitis.

Seda seisukohta kinnitab ka notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (411 SE) seletuskiri; 3) kui seadusandja ei oleks tahtnud hüvitise suuruse määramist siduda avaliku teenistuse staažiga, oleks olnud võimalik määrata hüvitise konkreetne suurus kindlaks samas normis. Seda ei ole aga tehtud. Järelikult tuleb

§ 573tõlgendada põhiseaduse (PS) §-st 10 2

nägi ette üksnes võimaluse, et kandidaaditeenistuse eduka lõppemise puhul saab kandidaat notariks. Pärast notarieksami sooritamist kaebajate poolt oli selge, et uusi notarikohti niipea välja ei kuulutata ning seega oleks olnud võimalus kohaldada

§ 25lõiget 3.

Reaalselt oleks see tähendanud kandidaaditeenistuse jätkumist mitme aasta jooksul, mis aga ei rahuldanud enamust notarikandidaatidest. Kujunenud olukorras oleks olnud lahenduseks kas kandidaaditeenistusest lahkumine või kandidaaditeenistuse peatamine, mis tähendas, et kandidaadid ei minetanud võimalust saada tulevikus notariks ning said samas vabaduse asuda muule tööle või ametisse, mida kaebajad ka tegid; 2) kaebajate väide, et neil oli vastustajaga ATS-st tulenev õigussuhe, ei ole põhjendatud. ATS § 1 kohaselt on avalikuks teenistuseks töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. ATS § 2 nimetab ametiasutuste loetelu, milles Notarite Koda ei ole nimetatud. Kandidaaditeenistuse sisu määrab

§ 25

ning ka selles ei ole nimetatud, et kandidaaditeenistus on avalik teenistus; 3) Justiitsministeerium on asunud seisukohale, et

§-s 573 tehtud viide ATS §-le 131 ei tähenda, et notarikandidaat on avalikus teenistuses. Viitega sooviti määrata, millises summas tuleks kandidaaditeenistuse lõppemisel hüvitist maksta. Nimetatud normist ei tulene notarikandidaadi olemine avalikus teenistuses, kuna selleks oleks vajalik vastav otsene seaduse säte, mida aga ei ole kehtestatud; 4) kaebajate nõue 10 kuu tasu ulatuses ei ole seaduslik. ATS-st võetakse hüvituse maksmise metoodika kandidaaditeenistuse peatumisel ja seda metoodikat kohaldatakse üksnes kandidaaditeenistusele. Seega on hüvitise suuruse määramisel võimalik lähtuda üksnes kandidaaditeenistuse ajast ning teha arvestused vastavalt sellele; 5) kandidaaditeenistuse alguseks ei ole mitte justiitsministri käskkirja andmise aeg, vaid aeg, mil isik asus faktiliselt väljaõppele. Seda seisukohta kinnitab notariaadimäärustiku § 71 lg 1. Seega on kandidaaditeenistuse alguse aeg 6. november 2006; 6) M. H. ametniku teenistuslehelt nähtub, et kuni 31. oktoobrini 2006. a oli ta avalikus teenistuses Laekvere Vallavalitsuses ning ei saanud seega olla notarikandidaadi teenistuses. M. H. täitis notarikandidaadi ülesandeid

§ 25lg 1 tähenduses perioodil 6.

novembrist 2006 kuni

1. märtsini
2. See periood on alla 3 aasta ning järelikult oli õigustatud hüvitise maksmine ATS § 131 lg 1 punktis 1 sätestatud suuruses; 7) L. J. ametniku teenistuslehelt tuleneb, et kuni
3. novembrini
4. a oli ta avalikus teenistuses Tallinna Linnavalitsuses. L. J. sooritas notarieksami järeleksamil
5. detsembril
6. Seega täitis L. J. notarikandidaadi ülesandeid

§ 25lg 1 tähenduses perioodil 6.

novembrist 2006 kuni

1. jaanuarini
2. See periood on alla 3 aasta ning järelikult oli õigustatud hüvitise maksmine ATS §-s 131 lg 1 p 1 sätestatud suuruses; 8) kaebajate viivisenõue on alusetu. Antud juhul ei ole tegu avalikust teenistusest tuleneva suhtega ning vastav seadus ei ole selles osas kohaldatav. 3

§ 573

viide avaliku teenistuse seaduse §-le 131 ei tähenda, et notarikandidaadid on avalikus teenistuses. Viite eesmärgiks on määrata, millise summa ulatuses tuleks kandidaaditeenistuse lõppemisel hüvitist maksta; 4) kuna kandidaaditeenistus ei ole avalik teenistus ja kandidaaditeenistuse aega ei arvestata avaliku teenistuse staaži hulka, siis ei ole põhjendatud hüvitise määramisel avaliku teenistuse staaži arvestamine; 5) tööstaaž ja teenistusstaaž on sellised mõisted, mis võivad erinevate seaduste järgi kanda erinevat mõtet. Sisuliselt peaksid eriseadused ütlema seda, kas ja millised puhkuse vormid lähevad staaži alla, mille alusel arvutatakse välja mingi hüvitis. Mitmetel juhtudel lähtutakse staaži arvutamisel tasu maksmisest. Samuti on tasu maksmine aluseks töötuskindlustusstaaži arvutamisele; 6) kandidaaditeenistuse eripära tõttu on põhjendatud arvestada teenistuses oldud ajast maha aeg, mil kaebajad reaalselt väljaõppel ei viibinud. Arvestades, et kaebajad nimetati kandidaaditeenistusse

1. septembril
2. a, ei ole kaebajatel täitunud kolmeaastast teenistusstaaži notarikandidaadina. Seega puudub kaebajatel õigus saada kolme kuu tasu suurust hüvitist.
3. Tallinna Halduskohtu
4. juuli 2010 otsusega rahuldati L. J. ja M. H. kaebused ja tehti Notarite Kojale ettekirjutus maksta M. H. ja L. J. notari kandidaaditeenistuse peatumisel ettenähtud hüvitist lisaks varasemalt tasutud kahe kuu notarikandidaadi ametipalga suurusele summale veel nende 8 kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas ning lähtuvalt ATS § 134 lõikest 3 täiendavalt hüvitist lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest. Halduskohtu põhjendused olid järgmised: 1) ATS § 131 lg 1 p 4 kohaselt makstakse teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu ametnikule hüvitusena kümne kuu ametipalk, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta. Kaebajatel oli avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta ja seda olenemata võimalikust vaidlusest seonduvalt notarikandidaadi kandidaaditeenistuse pikkusega; 2) kuna varasemalt oli notarieksami sooritanud kandidaatidel notariks saamine praktiliselt garanteeritud, kuid pärast

§ 573

jõustumist selliseid garantiisid enam ei ole, on kaebajate olukord küllalt sarnane koondamisele; 3) kuna

§-s 573 nimetatud täiendus lubas rakendada kandidaaditeenistuse peatumist vaid vastava hüvitise maksmise korral ATS §-s 131 sätestatud ulatuses, siis tuli maksta kandidaaditeenistuse peatumise korral kümne kuu tasu; 4) arutelu, kas kandidaaditeenistus on või ei ole avaliku teenistuse eriliik, on asjakohatu, sest

§-ga 573 kehtestati hüvitise maksmise ulatus ning peeti võimalikuks võtta vastav reeglistik avaliku teenistuse seadusest; 5) avaliku teenistuse seaduses toodud printsiipide ja reeglistiku järgimise soovi puudumise korral oleks olnud võimalik määrata hüvitise suurus kindlaks samas normis. Seda aga ei tehtud ja olukorras, kus küsimus oli täpsemalt reguleerimata, ei saa tõlgendada norme kaebajate kahjuks; 6) haldusasja materjalist ei nähtu, millised võiksid olla sisulised põhjendused, et valida hüvitise maksmise aluseks ATS § 131 lg 1 p 1, kui kaebajatel oli avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta ning lähtuda oleks tulnud ATS § 131 lg 1 punktist 4. Seejuures koondamise puhul ja hüvitise maksmisel ATS § 131 alusel ei võeta arvesse mitte ainult ühe ametiasutuse staaži, lähtutakse kogu avaliku teenistuse staažist; 4

§ 573

tõlgendamisele, kuid seda ei saa teha ilma notarikandidaatide õiguslikku seisundit puudutavaid asjaolusid kontrollimata ning neile õiguslikku hinnangut andmata. Vaatamata sellele, et kohus ei andnud nimetatud asjaolule hinnangut, on ta asunud sisuliselt seisukohale, et notarikandidaadi teenistuse puhul on tegu avaliku teenistusega; 2) notariaadi teenistus ei ole avalik teenistus ATS §-de 1 ja 2 tähenduses. Seega astudes notarikandidaadi teenistusse, lõppes kaebajate tegevus avalikus teenistuses

1. aasta sügisel. Norm, millele tuginedes kaebajad nõuavad hüvitist, jõustus
2. juunist
3. a ning sellel puudus tagasiulatuv mõju. Samuti ei muuda see norm notarikandidaadi teenistuse õiguslikku olemust. Neile asjaoludele ei ole halduskohus tähelepanu pööranud; 3) antud asjaolud ei võimalda ülaltoodud põhjusel nõuda täiendavat hüvitist 8 kuu eest.

§-s 573 tehtud viide ATS-le on kohaldatav üksnes nii, et ATS-st võetakse arvestuse alus ja selline viide ei saa muuta notarikandidaadi teenistust avalikuks teenistuseks; 4) kuna vastustaja on nõustunud

§ 573

tõlgendusega, mis võimaldab kaebajatele 2 kuu tasu maksmist, on kaebajad nende kasuks tehtud lahendusi hakanud kasutama vastustaja vastu, mida saab käsitleda õiguste kuritarvitamisena. Sisuliselt lõppes kaebajate tegevus notarikandidaadi teenistuses nende lahkumisega teisele tööle. Seega ei olnud

1. jaanuariks
2. a kumbki kaebajatest olnud teenistuses üle kolme aasta; 5) kaebajate kandidaaditeenistus ei alanud mitte justiitsministri käskkirja andmisega, vaid faktiliselt teenistusse asumisega. Seda kinnitab muuhulgas notariaadimäärustiku § 71 lg 1, mis kohustab kandidaaditeenistusse nimetatud isikut asuma väljaõppele kolme kuu jooksul kandidaaditeenistusse nimetamise päevast arvates. Mõlemad kaebajad sõlmisid kokkulepped palgata puhkusele jäämise kohta. Seega oli tegelik kandidaaditeenistuses oleku aeg ja sellega seotud ülesannete täitmine mõlemal kaebajal alla kolme aasta. Järelikult on hüvis 2 kuu tasu ulatuses seaduslik; 6)

§ 573on tänaseks muudetud ja seadus näeb ette hüvitise 2 kuu tasu ulatuses.

Selle muudatusega ei muudetud õiguslikku olukorda, vaid üksnes tehti reeglid selgemaks. Seda kinnitab ka muudatuse põhjendus, mis on toodud eelnõu (725 SE) seletuskirjas. 7. Kaebajad L. J. ja M. H. paluvad jätta Notarite Koja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses nimetanud ühtegi kohtu poolset menetlusõiguse normi rikkumist, mistõttu on väide menetlusnormide rikkumise kohta tõendamata ja alusetu; 2) vastustaja seisukohad notarikandidaadi teenistuse peatamisel hüvitise maksmise kohta on vastuolulised. Ühest küljest on vastustaja leidnud, et avaliku teenistuse seadusest 5

§ 573

viitab ATS §-le 131, siis kohaldatakse kandidaaditeenistuse peatamisel makstava hüvitise suuruse arvutamisel aluseks olevale teenistusstaažile selles viidatud ATS §-s 153 sätestatut; 7) ebaõige on vastustaja seisukoht, et kandidaaditeenistus ei alga justiitsministri käskkirjast, vaid faktilisest teenistusse asumisest.

§ 24

lg 3 kohaselt nimetab justiitsminister notarikandidaadiks taotleja kandidaaditeenistusse. Notariaadimäärustiku § 71 kohaselt ei ole väljaõppele asumine samastatav kandidaaditeenistuse algusega, vaid toimub hiljem. Ka § 71 lõikest 2 tuleneb samasugune järeldus, sest kandidaaditeenistust ei saaks lõpetada, kui see ei oleks alanud; 8) Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a määrusega nr 6 kinnitatud Teenistusstaaži arvutamise korra p 3 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka ajavahemik teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani ning teenistusstaaži hulka arvatakse ka teenistussuhte peatumise aeg; 9) tähendust ei oma vastustaja väide, et

§ 573on käesolevaks ajaks muudetud.

Vastavalt õiguse üldpõhimõttele tuleb kohaldada kõnealuste toimingute tegemise ajal kehtinud norme. Põhjendamatu on vastustaja subjektiivne oletus, mille kohaselt tänaseks toimunud

§ 573

muudatusega ei muudetud õiguslikku olukorda, vaid üksnes tehti reeglid selgemaks. Arusaamatuks jääb, kuidas kinnitab seda seaduseelnõu seletuskiri; 10)

§ 573

, ATS § 131 lg 1, ATS § 153 sõnastus ja mõte on nimetatud normides sisalduvatest viidetest tulenevalt selge ja ühene. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-122-09 kohaselt juhul, kui normi sõnastus on selge ja ühemõtteline, peab sellest normist lähtuma ja seda kohaldama, sest selline norm aitab kõige paremini tagada õigusselgust, õiguslike tagajärgede ennustatavust ja õiguskindlust. Normile ei või anda tekstiga vastuolus olevat tõlgendust ja selle tulemusena jätta normi kohaldamata. Riigikohus on otsuses nr 3-4-1-1509 tauninud selge ja ühemõttelise sõnastusega sätte eiramist vastustaja poolt ja mitte aktsepteerinud vastustaja sisulist asumist seadusandja asemele normi tekstiga vastuolus oleva tõlgenduse andmisel ja selle tulemusel normi kohaldamata jätmisel. 8. Justiitsminister peab Notarite Koja apellatsioonkaebust põhjendatuks ning palub selle rahuldada, nõustudes Notarite Koja selgitustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kuidas tuleb tõlgendada

§ 573

kaebuse esitajate notarikandidaadi teenistuse peatumisel makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ning kas lõpparve maksmisega viivitamisel on ATS § 134 lg 3 või VÕS § 113 kohaldatavad. Kaebajate põhinõue oli kokku 10 kuu ametipalga suuruse hüvitise maksmiseks kohustamine, millest kahe kuu ametipalk maksti neile välja. 6

§ 573sätestas 8.

juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 kehtinud sõnastuses: „Enne käesoleva seaduse kandidaaditeenistuse peatumise regulatsiooniga täiendamist kandidaaditeenistusse võetud, notari eksami sooritanud notarikandidaatide suhtes saab kandidaaditeenistuse peatumist rakendada vaid juhul, kui kandidaadile makstakse hüvitist avaliku teenistuse seaduse §-s 131 sätestatud ulatuses.“. ATS § 131 lg 1 sätestas notarikandidaadi teenistussuhte peatamise ajal: „Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži (§-d 153–156): 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 3) 5–10 aastat – viie kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

§-s 573 on silmas peetud just ATS § 131 lõike 1 regulatsiooni, sest notari ametikohtade vähendamise tulemusel notarikandidaadi teenistuse peatumine sarnaneb olemuselt kõige enam teenistussuhte lõpetamisele koondamise tõttu ning ATS § 131 muudes lõigetes näidatud hüvitise määrad ei saa seetõttu olla kohaldatavad notarikandidaadi teenistussuhte peatumisel makstava hüvitise suuruse arvutamisele. Selle tõlgenduse õigsust kinnitab ka seaduseelnõu 411 SE seletuskiri.

1. Halduskohtu ja kaebajate tõlgenduse, mille kohaselt notarikandidaadi teenistussuhte peatumisel tuleb maksta hüvitist, võttes arvesse nende isikute poolt avalikus teenistuses oldud aega, kasuks räägib eelkõige keeleline tõlgendusargument. Kui seadusandja tahtis siduda notarikandidaadile makstava hüvitise suuruse tema notarikandidaadi teenistuse ajaga, oleks seda saanud seaduses lihtsalt, õigusakti ülemääraselt koormamata teha, sätestamata viitenormi ATS §-le
2. Ka juhul, kui kahelda avaliku teenistuse staažist lähtuva hüvitise suuruse põhjendatuses ning uskuda kaasatud isiku väiteid normi eesmärgi kohta, on õiguskindluse tagamiseks oluline seaduse tekstist lähtumine.

§ 573tekst on keeleliselt muus osas peale ATS § 131 lõike valiku selge.

1. Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka asjaolu, et üldjuhul oli notarikandidaadi teenistusaeg kaks aastat ka enne
2. juunil
3. a jõustunud muudatusi. Sellele viitab

§ 25

lg 2 sõnastus ning asjaolu, et notari ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursil mitteosalemise korral nähti ette teenistuse lõppemine. ATS § 131 lg 1 sätestab aga hüvitise suuruse juhtudeks, kus teenistusstaaž on kuni kolm aastat, 3-5 aastat, 5-10 aastat ja üle 10 aasta. Arvestades

§ 573

rakenduslikku iseloomu ja teenistuses olnud notarikandidaatide arvu, mis ei saanud olla väga suur, oleks sellise diferentseeritud regulatsiooni kehtestamine apellandi poolt kirjeldatud tõlgenduse korral ebavajalik.

1. Avalikus teenistuses olnud isikule soodsamate tagatiste ettenägemine on lubatav ega ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Avalikus teenistuses olnud isiku parem kaitse võib üldiselt tagada enam kvalifitseeritud tööjõu asumist avalikku teenistusse. Vaadeldava notariaadiseaduse rakendussäte otseselt sellist eesmärki ei täida, sest seda kohaldatakse vaid neile isikutele, kes on juba notarikandidaadi teenistusse asunud, ega anna notarikandidaatidele võimalust valida, kas saada hüvitist või jätkata notarikandidaadi teenistust.
2. Apellandi ja justiitsministri tõlgenduse kohaselt tuleks

§ 573mõista aga nii, et hüvitise suuruse määramisel ei lähtuta mitte avaliku teenistuse staažist, vaid notarikandidaadina tegutsemise ajast. 7

§ 25lg 1) notariaadimäärustiku 12.

peatüki teises jaos näidatud viisil pidada avalikuks teenistuseks. Selline teenistussuhe ei ole ka tsiviilõiguslik, vaid avalik-õigusliku teenistussuhte eriliik. Avaliku teenistuse seaduse kohaldamine muudes küsimustes peale

§-s 573 sätestatu ei ole võimalik ilma sellekohase regulatsioonita.

§ 25

ja notariaadimäärustiku viidatud regulatsioon on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada sellise teenistussuhte käsitlemist teenistuse eriliigina.

1. Määrav ei saa ringkonnakohtu arvates olla argument, et hüvitise peab maksma Notarite Koda kui avalik-õiguslik juriidiline isik enda eelarvest, kusjuures avaliku teenistuse staaži omandas notarikandidaat riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Erinevad on ka kohalike omavalitsuste ja riigi eelarvevahendid, ometi on staažist lähtuvate hüvitiste maksmisel avalikele teenistujatele oluline ka varasem teenistus teise avalik-õigusliku juriidilise isiku ametiasutuses.
2. Notarikandidaadil võib avaliku teenistuse staaž üldse puududa.

§ 573

võimaldab sellisel juhul hüvitist maksta ka isikule, kes avalikus teenistuses pole üldse olnud, mõlema tõlgenduse õigsuse korral, kusjuures arvestades asjaolu, et üldjuhul notarikandidaadi teenistuse aeg jäi alla kolme aasta, makstaks mõlema tõlgenduse kohaselt hüvitist kahe kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas. 19. Seaduseelnõu 411 SE seletuskiri ei selgita, kumba tõlgendust tuleks eelistada. Ringkonnakohus möönab, et eelnõu koostajate eesmärk võis olla selline, nagu seda kirjeldavad apellant ja kaasatud isik: sellele viitab ka asjaolu, et eelnõu 411 SE koostanud Justiitsministeerium on hiljem koostanud ka

§ 573sõnastuse muudatust sisaldanud seaduseelnõu.

Siiski ei ole kohtule esitatud tõenditest võimalik sellist algset eesmärki tuvastada. 20. Ringkonnakohtu arvates on need argumendid, mis räägivad kaebajate ja halduskohtu tõlgenduse õigsuse kasuks, kaalukamad.

§ 573

tekst oli selge sisuga ja ei võimalda ringkonnakohtu arvates seda kohaldada nii, et kaebajatele oleks makstud hüvitist vaid nende notarikandidaadi teenistusstaažist lähtudes. Mõlemal kaebajal on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta ning seetõttu tegi halduskohus sellise hüvitise maksmiseks õige sisuga ettekirjutuse.

1. Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus käsitleda menetlusosaliste väiteid seoses kaebajate alternatiivse nõudega 3 kuu ametipalga suuruse hüvitise maksmise kohta.
2. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu otsusega osas, mis puudutab lõpparve maksmisega viivitamise tõttu täiendavalt ühe kuu ametipalga maksmiseks kohustamist. Nagu ringkonnakohus ülal selgitas, ei ole notarikandidaadi teenistus avalik teenistus ning avaliku teenistuse seaduse kohaldamine muus osas peale

§-s 573 otsesõnu viidatu ei ole seetõttu võimalik. Lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise maksmine ATS § 134 lg 3 alusel pole seetõttu võimalik. Notarikandidaadi teenistuse peatumisel tasu 8