KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2011 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-23795 Tsiviilasi Korteriühistu hagi AF vastu 1 646,51 eurose (25 762,25 krooni) võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1 646,51 eurot (25 762,25 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu (reg kood XXX, XXX) Hageja esindaja: Ivar S (XXX) Kostja: AF(i k XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine 08.veebruar 2011, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja esindaja IS ja kostja AF Juures viibisid Sekretär Teele Timofejeva Roosimägi ja tõlk Nadežda Resolutsioon
- Rahuldada Korteriühistu hagi AF vastu 1 646,51 eurose (25 762,25 krooni) võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
- Välja mõista AF põhivõlg ja viivis summas 1 824,80 eurot (üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli eur ja 80 s) Korteriühistu kasuks.
- Välja mõista AF viivis 0,07% päevas põhinõudelt (1 646,51 eurot) alates 09.02.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Korteriühistu kasuks.
- Jätta menetluskulud 91,15 ulatuses AF kanda ja 8,9% ulatuses Korteriühistu kanda.
- Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Linnamäe tee 25-153 korteri omanik ning hageja liige. Kostja rikub pidevalt ühistu põhikirja ja seadusi, millega reguleeritakse ühistu liikme õigusi ja kohustusi. Kostja jätab suuremas osas tasumata ekspluatatsiooni- ja sihtmaksed (kommunaalmaksed). Meeldetuletustele kostja ei reageeri ning elab korteris teiste ühistu liikmete arvel. 17.05.2010 seisuga võlgneb kostja 25 762,25 krooni. KÜS § 7 lg 4 alusel on kostjal kohustus tasuda viivist 0,007% maksmata summalt päevas. Hageja taotleb kostjalt KOS § 13 lg 1, 4, KÜS 151 lg 1 ja § 7 lg 4 alusel välja mõista võlgnevuse 25 762,25 krooni ja viivise alates 18.05.2010 0,07% päevas põhinõudelt. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Nõude suurus on 1 646,51 eurot ja viivise suurus 306,58 eurot. Viivise vähendamisega hageja ei nõustu. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses märgib kostja, et püüdis korduvalt leida kompromissi hagejaga, kuid hageja ei ole nõus summaga, mida kostja saaks tasuda igas kuus. Hageja soovib, et kostja tasuks vähemalt 5500 krooni kuus. Kahjuks selline võimalus kostjal puudub.
- oktoobri 2010 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees on 38109,51 krooni. Kuna puudub võimalus kogu võlgnevust koheselt tasuda, otsustas kostja koos abikaasaga korteri müüa. Korter on pandud müüki ning kuni selle müümiseni kohustub kostja maksma hagejale 1500 kuus alates novembrist
- Kohe kui korter on müüdud, kohustub kostja likvideerima kogu võlgnevuse. Kohtuistungil võttis kostja võlgnevuse 25,762,25 krooni suuruses õigeks ning taotles viivise vähendamist 50% või vähemalt 25% võrra. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja põhinõue 1 646,51 euro väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis 1 646,51 eurose nõude õigeks kohtuistungil, õigeksvõtt on protokollitud ja kostja poolt allakirjutatud. Kooskõlas TsMS § 444 lg 4 kohus otsust põhinõude (1 646,51 euro) osas ei põhjenda, kuna kostja võttis selle nõude hageja poolt esitatud suuruses õigeks. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt summas 1 646,51 eurot (25 762,25 krooni) 08.02.2011 seisuga viivist kokku 306,58 eurot (4 796,93 krooni) (tlk 66). Kostja leiab, et viivise summa on liiga suur ja taotleb kohtult selle vähendamist 50% või vähemalt 25% võrra. Kostja ostis korteri pangalaenu eest, sel ajal sai ta praegusest suuremat palka, abikaasa töötas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 162 lõikest 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepptrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise alandamine on kohtu diskretsioonotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud viivise vähendamine 50% ulatuses. Kostja töötasu vähendati tööandja poolt, tema abikaasa on töötu, on lapseootel, kostja tasub pangalaenu, ülalpidamisel on laps (tlk 67). 2 Nimetatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et arvestades kostja majanduslikku seisundit, tuleb temalt välja mõistetavat viivise summat vähendada poole võrra. Hageja viivise vähendamisest kahju ei saa, viivis oleks hageja tulu. Hageja selgitas viivise nõuet kohtuistungil sellega, et viivis on põhikirjaga ettenähtud. Viivise vähendamisega mittenõustumist hageja ei põhjendanud. Hageja on taotlenud kostjalt 08.02.2011 seisuga viivise summas 306,58 eurot väljamõistmist. Kuna kohus vähendab seda summat poole võrra, tuleb kostjal tasuda 08.02.2011 seisuga viiviseid summas 178,29 eurot. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista põhivõlg ja viivis summas 1 824,80 eurot hageja kasuks. Hageja on lisaks taotlenud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (0,07% summalt 1 646,51 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjal tuleb tasuda viivist 0,07% päevas põhinõudelt (1 646,51 eurot) alates 09.02.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni hageja kasuks. Kooskõlas TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1,2 on hagihind 1 6 46,51 eurot (25 762,25 krooni). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on hagi osalisel rahuldamisel kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 1 824,80 eurot, kuid jätnud hagi rahuldamata 178,29 euro osas. See tähendab, et kohus rahuldab hagi 91,1% ulatuses. Seega tuleb lähtuvalt TsMS § 163 lg-st 1, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: hageja kanda 8,9% ja kostja kanda 91,1%. Kooskõlas § 174 lg 1 on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 3