2-10-26662/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2011, Tallinn 2-10-26662 Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad RS(S ) avaldus RS RS(S ), LS( S) ja HLS( S) hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks ning suhtluskorra määramiseks menetluse lõpetamine Avaldaja: R S (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alar Urm (e-post: alar.urm@lextal.

1. ee)Puudutatud isik I: R S (isikukood: XXX elukoht: XXX) Puudutatud isik II: L S (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik III: HL S (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isikute I-III esindaja määratud korras: vandeadvokaat Annemarie Kunila (e-post: abyroo@yahoo.com) Puudutatud isik IV: K S (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isiku IV lepinguline esindaja: advokaat Kari Pobbul (kairi.pobbul@concordia.
2. ee)Resolutsioon 1. Lõpetada menetlus RS RS( S), LS( S) ja HLS( S) hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks ning suhtluskorra määramiseks. 2. Jätta läbivaatamata RS taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 4. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot. Menetluse käik 03.06.2010 esitas R S avalduse RS , LS ja HLS elukoha kindlaksmääramiseks selliselt, et laste elukohaks jääks avaldaja elukoht. 08.06.2010 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses olevad puudused. 21.06.2010 kõrvaldas avaldaja avalduses puudused. 30.06.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ärakuulamise ajaks 15.09.2010. 07.09.2010 esitas puudutatud isik IV taotluse ärakuulamise edasilükkamiseks, kohus rahuldas taotluse. 09.09.2010 esitas avaldaja täpsustatud avalduse ( RS , LS ja HLS hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks RS ) koos esialgse õiguskaitse taotlusega. 10.09.2010 määrusega kohus määras puudutatud isikutele I-III TsMS § 219 lg 2 p 3 ja § 219 lg 5 alusel esindaja ning uueks ärakuulamise ajaks 27.09.2010 kell 13.00. Puudutatud isikuid I-III hakkas esindama määratud korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, kes esitas 24.09.2010 seisukoha, milles ei toeta esialgse õiguskaitse taotlust. Samuti ei toeta esialgse õiguskaitsetaotlust Viimsi Vallavalitsus kui eestkosteasutus. 27.09.2010 kell 11.44 esitas avaldaja muudetud avalduse, millega jagada laste hooldusõigus selliselt, et määrata RS , LS elukohaks avaldaja elukoht ning HLS elukohaks K S elukoht, ja reguleerida suhtluskord ning loobumise esialgse õiguskaitse taotlusest. 27.09.2010 algusega kell 13.00 toimunud ärakuulamisel soovid puudutatud isikud täiendavalt aega samal hommikul esitatud dokumendiga tutvumiseks ning avaldasid soovi vaidlus lahendada kokkuleppel. Kohus määras uueks ärakuulamise ajaks 22.11.2010 kell 12.00. 03.11.2010 määrusega kohus rahuldas vandeadvokaat Tiina Mare Hiobi taotluse puudutatud isikutele I-III määratud esindaja vahetamiseks, puudutatud isikuid I-III asus esindama vandeadvokaat Annemarie Kunila, kes 18.11.2010 esitatud seisukohas ei toetanud avaldust, v.a osas, mis puudutatud avaldaja suhtlemise reguleerimist puudutatud isikuga III. 22.11.2010 kell 10.50 esitas avaldaja avalduse loobumiseks esitatud avaldusest ning asjas menetluse lõpetamiseks. 25.11.2010 esitas puudutatud isik IV taotluse menetluskulude väljamõistmiseks avaldajalt. Puudutatud isik IV leiab, et TsMS § 172 mõtte kohaselt on õiglane, kui avaldaja kannab täielikult kõik puudutatud isiku IV menetluskulud summas 26 180 Eesti krooni (1673,21 eurot), mis koosnevad materjalidega tutvumisest, telefonivestlustest, e-kirjavahetusest, seisukohtade esitamisest, kohtus esindamisest, kohtumistest kokku 12 tunni 50 minuti ulatuses (tunni hind 1700 Eesti krooni, millele lisandub käibemaks). Puudutatud isik IV leiab, et avaldus oli esitatud pahatahtlikult. 22.12.2010 esitas avaldaja seisukoha puudutatud isiku IV taotluse kohta menetluskulude väljamõistmiseks avaldajalt, milles leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Puudutatud isiku IV käitumine venitas asjas menetlust, kuna ei nõustunud kokkulepet arutama. Avaldaja loobus avaldusest, kuna menetlusosalised lahendasid kõik erimeelsused võttes aluseks vandeadvokaat Tiina Mare Hiobi ja eestkoste asutuse ettepanekud. Lisaks ei ole puudutatud isiku IV menetluskulud realistlikud ega põhjendatud, kuna avaldaja menetluskulud samas asjas oli 5000 Eesti krooni koos käibemaksuga. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 2 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et avaldaja taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmise. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ning lõpetab menetluse RS avalduses RS R S, LS ja HLS hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks. TsMS § 172 lg 1 1. lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sellest on erand TsMS § 172 lg 1 2. lause, mille kohaselt võib kohus jätta kulud osaliselt või täielikult mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avaldaja loobus esitatud avaldusest, tuleb menetluskulude jagamisel arvestada ka TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, mis käsitlevad menetluskulude jaotamist avaldusest loobumise korral. Asja materjalidest nähtuvalt muutis avaldaja korduvalt esitatud avaldust tulenevalt eestkoste asutuse, lastele määratud esindajate, samuti puudutatud isiku IV seisukohtadest. Seega on ebaõige avaldaja seisukoht justkui oleks puudutatud isik IV menetluse käigus avalduse rahuldanud, vaid vaidlus langes ära menetlusosaliste huvide järk-järgulisel lähenemisel. Sisuliselt saavutasid menetlusosalised vaidlusalustes küsimustes kokkuleppe, mille korral tuleb menetluskulude jaotuse osas lähtuda TsMS § 169 lg-st 3. Asja materjalidest ei nähtu avalduse pahatahtlik esitamine. Tuginedes eelnenule ja TsMS § 172 lg 1 ning § 168 lg 4 ja § 168 lg 3 koosmõjus jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna avaldaja võttis tagasi taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset, siis jätab kohus selle TsMS 477 lg 6 alusel läbi vaatamata. TsMS § 552 lg 2 alusel teavitab kohus määrusest Viimsi Vallavalitsust. Kohtunik 3