) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja menetluskulud suuruses 800 krooni jäävad kostja kanda. Ülejäänud menetluskulude osas pooled kokku leppinud ei ole ning kohus jätab need poolte enda kanda. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus ROÜ 03.06.2010 riigilõivu 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel 850 krooni, kokku 1 600 krooni. Hageja on palunud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 800 krooni. Pooled on
lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad antud määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Meelis Eerik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.