2-10-28683/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 24.01.2011.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-10-28683 N K hagi MIvastu elatise nõudes Hageja: N K (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: MI (isikukood XXX elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07.12.2010 Tsiviilasja hind 1737,09 eurot Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista MI (isikukood XXX) igakuine elatis poja NI(isikukood XXX) ülalpidamiseks 139,01 eurot (2175 krooni) kuus alates 01.12.2010 kuni NI`i täisealiseks saamiseni või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni lapse ema N K (isikukood XXX) kasuks. MIpoolt sellel perioodil makstud elatis tasaarvestada väljamõistetud elatisega. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 16.06.2010.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte ühise poja NI ülalpidamiseks 2175 krooni, millele lisandub tulumaks 456,75 krooni. Hagiavalduse kohaselt ei maksa kostja lapsele elatist alates 15.04.2010.a. Lapsele kulub kuu 6505 krooni, millest eluasemele 1100 rooni, toidule 1500 krooni, transpordile 110 krooni, sidekuludeks 130 krooni, hügieenitarvetele 120 krooni, koolikohustuse täitmiseks 1000 krooni, riietele, jalanõudele 1500 krooni, muudeks vältimatuteks kulutusteks 495 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Hageja ei ole tõendanud ühtegi lapsele tehtud kulutust. Poolte vahel kehtis suuline kokkulepe elatise maksmise osas peale abielu lahutamist ning kostja püüdis seda igakuuliselt täita. 2010 aprillis lõppes kostjal tööleping ning maikuus ei olnud koheselt võimalik elatist maksta, kuid 12.06.2010 täitis kostja pooltevahelist kokkulepet ja tasus elatise. Lisaks on kostja maksnud poolte lapsele muude kulude eest ning andnud taskuraha. Hetkel kostjal töökoht ja sissetulek puudub, mistõttu aitab kostja abikaasa kulusid kanda. Kostja on seisukohal, et õigustatud on arvestada poolte lapse kulusid mõistlikus ulatuses ning mõista kostjalt välja elatis perekonnaseadusest toodud miinimummääras 2175 krooni. Kostja leiab, et elatis eelmärgitud summas oleks hetke asjaolusid arvestades optimaalne ning teenib lapse Lastekaitseseaduse ja muudes seadustes nimetatud õiguste ja huvide kaitsmise eesmärki. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kuni 01.07.2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni kuus. Alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 101 lg1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kostja on käesoleval ajal töötu , kuid on nõus maksma elatist alammääras. Kuna lapsele tehtavad kulutused kuus summas 6505 krooni on hageja poolt tõendamata, elatise väljamõistmisel minimaalses ulatuses ei ole vaja kulutusi tõendada, siis määrab kohus elatise minimaalses määras. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus arvestab sellega, et kostja on vabatahtlikult tasunud elatisraha. Kuna hagejal oli õigus ja võimalus pöörduda ebapiisava elatise korral hagiga kohtusse varem, siis elatise suuruses 2175,krooni kuus mõistab kohus välja alates 01.12.2010.a. Kostja poolt sellel perioodil tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 1 kohaselt ei maksustata elatist tulumaksuga alates 01.01.2011.a., mistõttu kohus mõistab kostjalt välja elatise ilma tulumaksuta. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas TsMS § 1239 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadava summa. Seega on hagihind 1737,09 eurot Maie Seppo kohtunik 2