lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled 1995.a juuni lõpus, suhe kestis 2 aastat. Sellest suhtest sündis XXX.a poeg KK. Kostja oli lapse sünnist teadlik ning toetas hagejat materiaalselt nii raseduse ajal kui ka peale lapse sündi. Kostja ei ole lapse sünnitunnistusel isana registreeritud. Vabatahtlikult ei ole kostja nõus isadust tunnistama. Hageja palub tuvastada, et KK põlvneb hagejast. Kostja toetas lapse ülalpidamist materiaalselt kuni 2006.a kui hageja abiellus. Peale seda kostja lapse ülalpidamist ei toetanud. 2009.a sügisel pöördus hageja korduvalt kostja poole palvega tasuda lapsele elatist, kuid kostja sellele ei reageerinud. Lapsele tehtavad kulud moodustavad kokku 5890 krooni kuus, pool sellest moodustab 2 945 krooni. Koos tulumaksuga moodustab summa kokku 3564 krooni. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatise summas 3564 krooni alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hagejaga suhtles kostja 1995.a. Kui hagejal sündis XXX laps, siis väitis ta et see laps on kostja laps, kuid seda väidet ei ole kostja kunagi tõeks pidanud. Kuna hageja ähvardas, et teatab kostja abikaasale lapse sünnist, siis kodurahu säilitamise huvides tasus kostja hagejale raha. Kostja on seisukohal, et elatise nõue summas 3564 krooni on põhjendamatu. Igakuine elatusraha ühele lapsele peaks olema 2175 krooni. Hageja ei ole tõendanud, millega on põhjendatud KK`i ülalpidamiskulude sisuliselt kahekordne suurus võrreldes seadusega 2 ettenähtud ülalpidamiskulude suurusega. Hageja on esitanud suure koguse erinevaid arveid, millelt on nähtavad küll teostatud ostud, kuid puuduvad täpsed ja ühesed selgitused tehtud ostude vajalikkuse kohta. Näiteks on ajavahemikul 15.04.2010.a-21.11.2010.a hageja ostnud viis paari jalanõusid. Kostja on seisukohal, et seadusandja eesmärgiks ülalpidamiskohustuse kehtestamisel ei ole olnud tagada ülalpeetava toretsev eluviis, vaid tagada lapse normaalseks arenguks vajalik. Kostjal on kaks alaealist last – TJP ja RJP. Olukorras, kus kostja peaks tasuma KK`i ülalpidamiseks igakuuliselt 3564 krooni, ei suuda ta rahuldada enda teiste laste vajadusi. Kostja on töötu, mistõttu ei ole ülalpidamisnõude täitmine hageja nõutud summas reaalselt võimalik. Hoolimata asjaolust, et kostja on järjepidevalt tööd otsinud, ei ole ta jätkuvate keeruliste majandusolude tõttu tööd leidnud. Seega puudub kostjal käesoleva aja seisuga töökoht ning püsiv sissetulek töötasu näol. Kostja nimel on kinnistusraamatusse kantud kokku neli kinnistut. Üks kinnistutest on kostja ja tema perekonna elukoht, teine kinnistu on sotsiaalmaa ja sellel puudub igasugune kaubanduslik väärtus, kolmas kinnistu on tootmismaa, millel asub elektrialajaam, neljas kinnistu on maatulundusmaa, mis on saadud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise käigus ning kuulub kostja isale, vennale ja kostjale. Kostja arvates tuleb hageja nõuet KK ülalpidamiseks vähendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada isaduse tuvastamise nõudes ning hagi tuleb rahuldada osaliselt elatise nõudes. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga (tlk 13) on tõendatud, et hagejal on XXX.a sündinud poeg KK. Lapse isa kohta kanne sünnitunnistusel puudub. Perekonnaseaduse § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki mees lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Perekonnaseaduse § 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Asja materjalidele lisatud ekspertiisiakti (tlk 96-97) kohaselt on ekspert DNA analüüsi tulemuste alusel asunud seisukohale, et T P saab väga suure tõenäosusega olla KK`i bioloogiline isa. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled olid enne lapse KK`i sündi suhtes, millest võis laps eostuda ning ekspertiisiaktist nähtuvalt tõenäosus, et T P on KK`i bioloogiline isa, on 99,9999997%, siis asub kohus seisukohale, et hagi on isaduse tuvastamise nõudes põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada. Hagi on esitatud 29.01.2010.a, seega tuleb elatisenõue kuni 30.06.2010.a lahendada seni kehtinud perekonnaseaduse järgi ning alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse järgi. Kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust mõistab kohus mh teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele esitanud vanema kasuks. Seega on kuni 30.06.2010.a elatise nõudes hagejaks EV. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud 3 saama alaealine laps. Seega tuleb juhindudes §-st 97 lg 1 lugeda hagejaks alates 01.07.2010.a KK ning EV tema seaduslikuks esindajaks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagi esitamisest s.o 29.jaanuarist 2010.a kuni seniajani KK`i ülalpidamiseks elatusraha tasunud. Asjas puudub vaidlus ka selles, et KK elab oma ema E V . Seega on elatisenõue esitatud põhjendatult. Poolte vahel on vaidlus selles milline on elatise põhjendatud suurus. Kuni 30.06.2010.a kehtinud PerekS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. 2175 krooni. Kostja on asjas väitnud, et ta ei ole võimeline hageja nõutud suuruses elatist tasuma, kuna ta on töötu ja tal on veel kaks alaealist last. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjadest (tlk 154-155) nähtub, et kostjal on peale poja KK veel kaks last – XXX.a. sündinud tütar TJP ja XXX.a sündinud poeg RJP. Eesti Töötukassa otsuse kohaselt oli kostja töötu alates 12.11.2009.a. Asja materjalidele lisatud kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt (tlk 182-183) moodustas kostja sissetulek ajavahemikul veebruar 2010-august 2010.a igakuiselt keskmiselt ~ 9000 krooni. Kostja sissetulekuteks oli sel ajal igakuine töötuskindlustushüvitis, palk Jõelähtme Vallavalitsuselt, samuti tasuti kostjale juunis 2010.a põllumaa rentimise eest ja OÜ-lt P märtsis 2010.a lähetuse aruande ning sularaha kulutuste eest. Arvestades kostja sissetulekute suurust ning asjaolu, et kostjal oli lisaks KK ülalpidamisele kohustus ülal pidada veel kahte alaealist last, leiab kohus, et ajavahemiku hagi esitamisest kuni 2010.a augustini tuleb elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsumma ning selle aja eest tuleb kostjalt KK ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis summas 95,87 EUR (1500 krooni). Kostja pangakonto väljavõttest (tlk 182-183) nähtuvalt on alates 2010.a septembrist kostja sissetulekud märgatavalt suurenenud. Septembris on kostja sissetulekud olnud ~ 26 000 krooni, oktoobris ~38 000 krooni, novembris ~ 45 000 krooni, detsembris ~ 15 000 krooni. Hageja poolt esitatud arvestuse (tlk 22) kohaselt kulub KK ülalpidamiseks iga kuu 5 890 krooni. Hageja on arvestanud, et kostjal tuleb tasuda sellest pool e 2945 krooni. Arvestades hageja poolt esile toodud vajadusi erinevate kulude lõikes (tlk 22) asub kohus seisukohale, et põhjendatud ei ole kostja väide, mille kohaselt viitavad KK`i ülalpidamiseks tehtavad kulutused toretsevale eluviisile. Tehtavad kulutused ületavad küll seaduses sätestatud elatise miinimumsuurust aga kohtu arvates tuleb arvestada asjaoluga, et miinimumsuuruses elatis on mõeldud lapse kasvamiseks ja arenemiseks kõige hädavajalikuma soetamiseks. Arvestades kostja sissetulekute suurust ajavahemikul september-detsember 2010 ning asjaolu, et sel perioodil on kostja saanud oma teistele lastele pangakonto väljavõttest nähtuvalt teha igakuiseid ülekandeid kümnete tuhandete kroonide ulatuses, leiab kohus, et hageja elatisenõue kostja suurenenud sissetulekute perioodil on põhjendatud. Kostjal tuleb oma lapsi kohelda võrdselt ja suurenenud sissetulekute perioodil tuleb võimaldada ka oma kolmandale lapsele rohkem kui kasvamiseks ja arenemiseks kõige hädavajalikum. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem 4 on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Eesti Töötukassa otsuse (tlk 158) kohaselt on kostja võetud töötuna arvele alates 14.01.2011.a PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asjaolu, et kostja on töötuna arvele võetud ei ole kohtu arvates aluseks elatise vähendamiseks alla 139,01 EUR (2175 krooni), kuivõrd asjas puudub vaidlus, et kostjal on 4 kinnisasja (tlk 23). Hageja väited, et 3 nendest on väärtusetud on täielikult tõendamata. Kostjale on juunis 2010.a põllumaa rentimise eest tasutud, seega on vähemalt üks nendest kinnisasjadest ka realiseeritav. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka asjaoluga, et kostja on kahe äriühingu s.o OÜ P ja LMOÜ osanik ja juhatuse liige ning samuti OÜ MV osanik. Seega, hoolimata sellest, et kostja on töötuna registreeritud on tal võimalik sissetulekut teenida eelnimetatud äriühingute kaudu ning tagada seeläbi oma kõikidele lastele elatis vähemalt seaduses sätestatud miinimumsummas. Kostja on oma 17.02.2011.a arvamuses esitanud valeandmeid selle kohta, et kostja sissetulekud olid 2010.a 128 067 krooni. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt moodustasid kostja sisetulekud veebruar-detsember 2010.a kokku summa ~220 000 krooni. Hagis on elatisele juurde arvestatud ka tulumaks. Kuivõrd alates 01.01.2011.a tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 järgi elatist tulumaksuga ei maksustata, ei ole tulumaksu arvestamine elatisele põhjendatud. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 80 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.Kuna kostja ei ilmunud vabatahtlikult DNA ekspertiisi teostanud eksperdi juurde ning kohaldada tuli sundtoomist, tuleb sundtoomise kulud summas 25,56 eurot s.o 400 krooni (tlk 99) kostjalt riigituludesse välja mõista. 14.12.2009.a määrusega määras kohus hagejale riigi õigusabi 5 kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud osaliselt 25% ulatuses ühekordse maksena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. 22.02.2011.a määrusega määras kohus hagejale õigusabi osutanud vandeadvokaat Piret Simmi töötasuks 623,14 eurot riigi arvel. EV kohustas kohus tasuma sellest summast 155,79 eurot.
lg 3 alusel tuleb ülejäänud riigi õigusabi tasu ja kulud (623,14-155,79) 467,35 eurot jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.