Obsah (5)

§ 107§ 88§ 95§ 104§ 109

2-10-6940 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2011 kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-6940

§ 107

lg 2 alusel alates 05.12.2009 ja mõistis OÜ-lt G välja hüvitise kahe keskmise kuutöötasu ulatuses 43 000 krooni.

1. OÜ G ei nõustunud Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 01.02.2010 otsusega ja esitas kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
2. Hageja palub tuvastada, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine hagejaga

§ 88

lg 1 p 2 alusel on tühine, lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 06.12.2009 ning välja mõista kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 4 122,30 eurot (64 500 krooni).

1. Hageja selgitab, et ta töötas alates 09.05.2003 kostja juures tegevdirektorina 09.05.2003 sõlmitud töölepingu nr 01 alusel (tl 52-53). Hagejal on eelnevalt töökogemusi erinevate tootmisettevõtete juhi ametikohal alates
2. Pretensioone hageja tööülesannete täitmisele kostjal kuni 2009 oktoobrini ei olnud, kostja isegi tõstis alates 01.05.2007 hageja põhipalka (tl 54).
3. Hageja selgitab, et 08.10.2009 kell 12 kutsuti hageja kostja juurde, kus kostja andis hagejale valida, kas hageja kirjutab avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil (tl 58) või kostja ütleb töölepingu hagejaga üles erakorraliselt

§ 88lg 1 p 2 nimetatud alusel töötaja käitumisest tuleneval põhjusel.

Kostja keeldus omal soovil töölt lahkumast, tulenevalt millest esitas kostja hagejale juhatuse poolt 07.10.2009 otsuse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 08.10.2009 ning andis hagejale üle tööraamatu (tl 55). Erakorralise ülesütlemise põhjusena tõi kostja välja, et hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete rahuldava täitmisega, kuid ei selgitanud, milles seisneb hagejapoolne tööülesannete mittetäitmine. Eelnevaid hoiatusi tööülesannete mittenõuetekohase täitmise või hageja üldise käitumise osas kostja töösuhte ajal suuliselt ega kirjalikult hagejale ei esitanud.

1. Hageja märgib, et 07.08.2009 koostas kostja juhatuse protokolli, millega määrati hageja vastutavaks F OÜ ja F LOÜ püstitatud ülesannete täitmise eest, mis ei olnud aga reaalselt täidetavad ja millele hageja juhtis kostja tähelepanu korduvalt, et seatud eesmärgid ei ole täidetavad, kuid pöördumisi kirjalikult ei fikseeritud. Töövaidluskomisjonile esitas kostja dokumendi, mille kohaselt kostja edastas 07.08.2009 hagejale kirjalikus vormis tööalase ülesande, mille täitmata jätmise eest määras 07.10.2010 distsiplinaarkaristuse (tl 56). Hageja nägi nimetatud dokumenti alles peale töövaidluskomisjoni otsuse saamist 10.02.
2. Väidetav distsiplinaarkaristus oli hagejale määratud 07.10.2010 juhatuse liikmete VB ja RO poolt ning dokumendi on allkirjastanud VB, VB poeg NBning ettevõtte jurist GM. Hageja kinnitab, et kostja ei näidanud karistuse määramise päeval dokumenti hagejale ega ka järgneval päeval ja ka mitte pooltevahelisel kohtumisel. 2 2-10-6940
3. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt 07.10.2009 on tühine, kuna tööleping on lõpetatud seadusest tuleneva aluseta ja ülesütlemine on nõuetele mittevastav, samuti ei ole kostja toonud välja fakte ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmiseks.
4. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et pooltevaheline töölepingu lõppemine leidis aset faktiliselt 08.10.2009, mitte 07.10.
5. Töölepingu lõpetamise kokkulepe kostja poolt oli koostatud 08.10.2009 ning nimetatud päeval töötas hageja tööpäeva lõpuni. Samas ei võtnud kostja 08.10.2009 vastu hageja valduses olevat kostjale kuuluvat vara. Hageja tagastas vara kostjale ja lõpetas viimased tööd alles 09.10.2009 (tl 74-75). Eeltoodu viitab kostja äkkotsusele lõpetada hagejaga tööleping, töölepingu ülesütlemine ei olnud seotud töötaja oskuste ja võimetega või tööülesannete täitmise võimetusega.
6. Hageja 02.10.2009 ettepanek töötajate koondamiseks ja tööaja vähendamiseks, ei puutu antud vaidlusesse. Ettepaneku tegemine oli tingitud ettevõtte raskest majanduslikust olukorras. 02.10.2009 ettepanek ei kinnita hageja mittevastavust, vaid tõendab hageja asjakohast ja kogemustele tuginevat käitumist töösuhte lõppemiseni.
7. Kostja väited 07.10.2009 hagejale määratud distsiplinaarkaristuse teatavaks tegemise kohta ei ole tõendatud. Kostjale olid teada kõik hageja kontaktaadressid. Hageja kinnitab, et nägi distsiplinaarkaristuse määramist esmakordselt alles pärast töövaidluskomisjoni istungit. Kostja vastuväited
8. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 13.Kostja selgitab, et 07.08.2009 juhatuse protokolliga määrati hagejale ülesanded, mis tuli kooskõlastada otsuses kinnitatud komisjoniga järgmiselt: ette valmistada ja kinnitada tellimuste vastuvõtmise protseduur, mis sisaldab endas tellimuste vastuvõtmise, tellimuste kinnitamise, tehnilise dokumentatsiooni, valmistoodangu suunamise lattu ja toodangu pakkimise ja transportimise ning ette valmistada ja kinnitada tootmisprotsessidega seotud dokumentatsioon, mis sisaldab endas toodangu jooniseid, paigaldusjuhendeid, pakkimisnõudeid, ette valmistada ja kinnitada tootmisprotsessi protseduur ja ette valmistada ja kinnitada ettevõtte töötajate ametijuhend. Protokoll koostati kuna tootmisprotsessikäigus ilmnesid kõrvalekalded tehnilistest näitajatest, tähtaegadest, mis vähendasid omakorda kogu süsteemi tulemuslikust. Ülesannete täitmise eest oli vastutavaks hageja, kes oli teadlik ka täitmise tähtaegadest. Hageja tähtajaks, s.o 02.10.2009 ülesannet ei täitnud, vaid esitas kirjaliku ettepaneku kolme töötaja koondamiseks, tööaja lühendamiseks ning enda töötasu vähendamiseks 30% võrra (tl 66-67), millest peaks lähtuma ka hüvitise arvestamisel. Seletust, miks hageja ei allunud juhatuse 07.08.2009 otsusele ning ülesandeid ei täitnud hageja kostjale ei esitanud ning, kuna hageja ei tulnud toime ülesannete täitmisega 07.08.2009-07.10.2009 ning tegi ebavajalikke ettepanekuid, leidis kostja, et hageja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega ja ei allunud juhatuse otsusele, juhtimisele ja kontrollile, mille tõttu ei saa mõlema poole huve arvestades eeldada töösuhte jätkumist. Seega lõpetati hagejaga tööleping 07.10.2009

§ 88lg 1 p 2 alusel.

Distsiplinaarkaristuse määramisele hageja allkirja ei andnud. Kostja leiab, et eeltoodu on ka aluseks mitte järgida ülesütlemise etteteatamistähtaega. Kostja leiab, et etteteatamine oleks olnud vajalik, kui hageja oleks olnud kogemusteta töötaja.

1. Kostja märgib, et hageja keeldus allkirjastamast 08.10.2009 töölepingu lõpetamist kokkuleppel, andes ainult allkirja tööraamatu kättesaamise kohta. Samuti keeldus hageja allkirjastamast distsiplinaarkaristuse määramist. Väide, et kostja ei pakkunud hagejale distsiplinaarkaristuse määramist 07.10.2009 allkirjastamiseks ega ka järgneval päeval ega poolt kokkusaamisel, on alusetu. Töövaidluskomisjoni istungil ei vaielnud hageja distsiplinaarkaristuse määramisele 07.10.2009 vastu ega eitanud selle olemasolu. Hageja ei teatanud, et hageja ei ole kätte saanud distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristuse määramise on allkirjastanud kostja juhatuse liige ning asjaolu, et hageja keeldus 07.10.2009 distsiplinaarkaristuse määramise allkirjastamisest 3 2-10-6940 on tõendatud nii juhatuse liikme, kui ka kahe kohalviibinu poolt. Kostja on ka seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise dokumendile vastab ka kostja 07.10.2009 otsus, millega otsustati lõpetada tööleping hagejaga. Kostja märgib, et ei ole kohtunud hagejaga peale 07.10.
2. Kohtuotsuse põhjendus
3. Kohus lahendab antud asja tulenevalt hageja taotlusest ja lähtudes TsMS § 410 sisuliselt. Kostja taotles asja arutamist ilma kostja osavõtuta.
4. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega(sh töövaidluskomisjoni toimikus 9.42/5629/09 olevate tõenditega) ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
6. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötas alates 09.05.2003 kostja juures tegevdirektorina 09.05.2003 sõlmitud töölepingu nr 01 alusel (tl 52-53) ja 07.10.2010 kostja juhatuse otsusega otsustati lõpetada hagejaga tööleping alates 08.10.2009

§ 88

alusel, kuna töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete rahuldava täitmisega (tl 55). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja vabastati ka 07.10.2009 kostja juhatuse liikme kohustusest. 19. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine

§ 88

lg 1 p 2 alusel oli seaduslik või mitte.

§ 88

lg 1 p 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Sama § lg 2 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Sama § lg 3 järgi tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

§ 95

lg 1 alusel töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Vastavalt

§ 95lg 1 tööandja peab ülesütlemist põhjendama.

Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 07.10.2009 juhatuse otsusest nähtuvalt lõpetas kostja hagejaga töölepingu alates 08.10.2009 põhjusel, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega. Kostja seletuste kohaselt hageja ei täitnud kostja juhatuse 07.08.2009 protokolli (tvk tl 20) tähtaegselt, s.o perioodil 07.08.2009-07.10.2009, vaid esitas 02.10.2009 ettepaneku (tl 66-67) kolme töötaja koondamiseks, ühe töötaja tööle rakendamiseks ebaotstarbekalt ja tööaja lühendamiseks, samas ei esitanud selgitusi, miks hageja ei täitnud juhatuse 07.08.2009 protokolli, mistõttu määras kostja 07.10.2009 hagejale distsiplinaarkaristuse ja määras lõpetada hagejaga tööleping

§ 88lg 1 p 2 alusel alates 07.10.2009 (tl 56).

Kostja väitel keeldus hageja distsiplinaarkaristuse määramisele alla kirjutamast. 4 2-10-6940 Hageja märgib et 07.08.2009 koostas kostja juhatuse protokolli, millega määrati hageja vastutavaks F OÜ ja F LOÜ püstitatud ülesannete täitmise eest, mis ei olnud aga reaalselt täidetavad ja millele hageja juhtis kostja tähelepanu korduvalt, et seatud eesmärgid ei ole täidetavad, kuid pöördumisi kirjalikult ei fikseeritud. Hageja märgib ka, et nägi 07.10.2009 määratud distsiplinaarkaristust esimest korda peale töövaidluskomisjoni istungit, samas, kui kostjale olid kõik hageja kontaktandmed teada. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama § lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on teadlik 07.10.2009 määratud distsiplinaarkaristusest, asjaolu, et kostja juhatuse liikme poeg ja jurist on andnud allkirja, et hageja keeldus distsiplinaarkaristuse määramist allkirjastamast, ei tähenda, et hagejale on nimetatud dokumenti tutvustatud. Juhatuse liikme poeg ning jurist on huvitatud isikud ning nende allkirjad ei ole veenvad. Kostjal oli võimalus edastada distsiplinaarkaristuse määramine hagejale postiga, kuid kostja ei ole tõendanud, et oleks seda teinud. Seega tuleb lugeda, et hageja ei ole 07.10.2009 distsiplinaarkaristuse määramist kätte saanud. Samuti ei ole kostja tõendanud töölepingu ülesütlemise mõjuvaid põhjuseid. Hageja on töötanud kostja juures alates 09.05.2003 ning antud aja jooksul ei ole hagejale määratud ühtegi distsiplinaarkaristust ega esitanud hoiatusi tööülesannete mittenõuetekohase täitmise kohta, samuti ei selgitatud hagejale perioodil 07.08.2009-07.10.2009, milles hageja tööülesannete täitmisel eksib ega juhitud nimetatud asjaolule hageja tähelepanu. Kohus leiab, et hageja hoiatamine oleks olnud vajalik, arvestades asjaolu, et hageja on kostja juures töötanud tegevjuhina, ilma igasuguste hoiatusteta, alates 09.05.2003. Kohus on seisukohal, et kahte kuud ning ühe korralduse väidetavat mittekohast täitmist, ei saa lugeda asjaoluks, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu ning ei saa olla aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja seda veel ilma eelneva hoiatuseta. Kostja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks pakkunud hagejale teist tööd. Kohus leiab, et kostja 07.10.2009 distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis ja 07.10.2009 kostja omanikfirma ja kostja juhatuse otsuses erinevad töölepingu lõpetamise kuupäevad ei ole millegagi seletatavad, kuna mõlemale dokumendile on alla kirjutanud samad kostja juhatuse liikmed (tl 55 ja 56). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine

§ 88lg 1 p 2 alusel oli ebaseaduslik.

20.

§ 104

lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 07.10.2009 ülesütlemine on tühine. 21.

§ 107

lg 1 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada alates 06.12.2009

§ 107lg 2 alusel.

22.

§ 109

lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus, arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, leiab, et hageja kasuks tuleb välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 2 748,20 eurot (43 000 krooni). 5 2-10-6940 Menetluskulud 23. TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6