lg 2 alusel alates 05.12.2009 ja mõistis OÜ-lt G välja hüvitise kahe keskmise kuutöötasu ulatuses 43 000 krooni.
lg 1 p 2 alusel on tühine, lõpetada tööleping
lg 2 alusel alates 06.12.2009 ning välja mõista kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 4 122,30 eurot (64 500 krooni).
Kostja keeldus omal soovil töölt lahkumast, tulenevalt millest esitas kostja hagejale juhatuse poolt 07.10.2009 otsuse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 08.10.2009 ning andis hagejale üle tööraamatu (tl 55). Erakorralise ülesütlemise põhjusena tõi kostja välja, et hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete rahuldava täitmisega, kuid ei selgitanud, milles seisneb hagejapoolne tööülesannete mittetäitmine. Eelnevaid hoiatusi tööülesannete mittenõuetekohase täitmise või hageja üldise käitumise osas kostja töösuhte ajal suuliselt ega kirjalikult hagejale ei esitanud.
Distsiplinaarkaristuse määramisele hageja allkirja ei andnud. Kostja leiab, et eeltoodu on ka aluseks mitte järgida ülesütlemise etteteatamistähtaega. Kostja leiab, et etteteatamine oleks olnud vajalik, kui hageja oleks olnud kogemusteta töötaja.
alusel, kuna töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete rahuldava täitmisega (tl 55). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja vabastati ka 07.10.2009 kostja juhatuse liikme kohustusest. 19. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine
lg 1 p 2 alusel oli seaduslik või mitte.
lg 1 p 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Sama § lg 2 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Sama § lg 3 järgi tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
lg 1 alusel töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Vastavalt
Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 07.10.2009 juhatuse otsusest nähtuvalt lõpetas kostja hagejaga töölepingu alates 08.10.2009 põhjusel, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega. Kostja seletuste kohaselt hageja ei täitnud kostja juhatuse 07.08.2009 protokolli (tvk tl 20) tähtaegselt, s.o perioodil 07.08.2009-07.10.2009, vaid esitas 02.10.2009 ettepaneku (tl 66-67) kolme töötaja koondamiseks, ühe töötaja tööle rakendamiseks ebaotstarbekalt ja tööaja lühendamiseks, samas ei esitanud selgitusi, miks hageja ei täitnud juhatuse 07.08.2009 protokolli, mistõttu määras kostja 07.10.2009 hagejale distsiplinaarkaristuse ja määras lõpetada hagejaga tööleping
Kostja väitel keeldus hageja distsiplinaarkaristuse määramisele alla kirjutamast. 4 2-10-6940 Hageja märgib et 07.08.2009 koostas kostja juhatuse protokolli, millega määrati hageja vastutavaks F OÜ ja F LOÜ püstitatud ülesannete täitmise eest, mis ei olnud aga reaalselt täidetavad ja millele hageja juhtis kostja tähelepanu korduvalt, et seatud eesmärgid ei ole täidetavad, kuid pöördumisi kirjalikult ei fikseeritud. Hageja märgib ka, et nägi 07.10.2009 määratud distsiplinaarkaristust esimest korda peale töövaidluskomisjoni istungit, samas, kui kostjale olid kõik hageja kontaktandmed teada. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama § lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on teadlik 07.10.2009 määratud distsiplinaarkaristusest, asjaolu, et kostja juhatuse liikme poeg ja jurist on andnud allkirja, et hageja keeldus distsiplinaarkaristuse määramist allkirjastamast, ei tähenda, et hagejale on nimetatud dokumenti tutvustatud. Juhatuse liikme poeg ning jurist on huvitatud isikud ning nende allkirjad ei ole veenvad. Kostjal oli võimalus edastada distsiplinaarkaristuse määramine hagejale postiga, kuid kostja ei ole tõendanud, et oleks seda teinud. Seega tuleb lugeda, et hageja ei ole 07.10.2009 distsiplinaarkaristuse määramist kätte saanud. Samuti ei ole kostja tõendanud töölepingu ülesütlemise mõjuvaid põhjuseid. Hageja on töötanud kostja juures alates 09.05.2003 ning antud aja jooksul ei ole hagejale määratud ühtegi distsiplinaarkaristust ega esitanud hoiatusi tööülesannete mittenõuetekohase täitmise kohta, samuti ei selgitatud hagejale perioodil 07.08.2009-07.10.2009, milles hageja tööülesannete täitmisel eksib ega juhitud nimetatud asjaolule hageja tähelepanu. Kohus leiab, et hageja hoiatamine oleks olnud vajalik, arvestades asjaolu, et hageja on kostja juures töötanud tegevjuhina, ilma igasuguste hoiatusteta, alates 09.05.2003. Kohus on seisukohal, et kahte kuud ning ühe korralduse väidetavat mittekohast täitmist, ei saa lugeda asjaoluks, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu ning ei saa olla aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja seda veel ilma eelneva hoiatuseta. Kostja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks pakkunud hagejale teist tööd. Kohus leiab, et kostja 07.10.2009 distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis ja 07.10.2009 kostja omanikfirma ja kostja juhatuse otsuses erinevad töölepingu lõpetamise kuupäevad ei ole millegagi seletatavad, kuna mõlemale dokumendile on alla kirjutanud samad kostja juhatuse liikmed (tl 55 ja 56). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine
20.
lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 07.10.2009 ülesütlemine on tühine. 21.
lg 1 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada alates 06.12.2009
22.
lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus, arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, leiab, et hageja kasuks tuleb välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 2 748,20 eurot (43 000 krooni). 5 2-10-6940 Menetluskulud 23. TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.