HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-10887 Määruse kuupäev 28.jaanuar 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi HK avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised Avaldaja: HK (isikukood xxx, Xxx); Puudutatud isik: KR(isikukood XXX, XXX); Puudutatud isik: C K (isikukood XXX, XXX); Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, Keemia 23-1, 10616 Tallinn, e-post: andreslusmagi@hot.ee); Tallinna linn, Pirita LOV esindaja Marje P Juuru Vallavalitsuse esindaja Brita K Istungil osalenud isikud Avaldaja HK, alaealise lapse esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi ja Pirita LOV esindaja Marje P Resolutsioon Määrata HK suhtlemise kord C K järgmiselt: HK kohtub oma tütre C K iga kuu esimesel reedel XXX, alates kella 15.00-st ning veedab lapsega koos kuni kolm tundi. Alates 2011 juunikuust kohtub HK oma tütre C K iga kuu esimesel laupäeval alates kella 10.00-st. HK võtab lapse kodust kell 10.00 ja toob lapse tagasi hiljemalt kell 19.
- Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa. Menetluse käik HK esitas kohtule avalduse, milles palub määrata kindlaks suhtlemise kord tütre C K , kes elab koos ema KR. Avalduses palub HK kohtuda tütrega üle nädala reedest kuni pühapäevani. Samuti soovib abvaldaja, et laps veedaks temaga pool koolivaheajast. Asja menetlemisel on olukord muutunud. Isa on pärast avalduse esitamist kohtule, lapsega suhelnud telefoni teel ning laps on keeldunud isaga kohtuma. Arvestades, et lapsega suhtlemine on olnud raskendatud, mistõttu on isa ja lapse omavahelised suhted jahenenud, nõustub avaldaja esialgu kohtuma lapsega vähemalt ühel korral kuus ning see võib toimuda ka Tallinna . KR on nii kirjalikus vastuses, kui ka kohtuistungitel väitnud, et tema ei tee takistusi lapsele isaga kohtumiseks, kuid laps ise ei soovi olla koos isaga. Ema ei saa last sundida isaga kokkusaamisteks. C K esindaja leiab, et lapse vanust ja küpsust arvestades, ei ole hetkel C K hetke seisukohta mõistlik hinnata selliselt, et laps sooviks loobuda jäädavalt suhtlemisest oma isaga. Lapse esindaja leiab, et kohus peaks määrama kindlaks isa suhtlemise korra lapsega esialgu väiksemas mahus ning hiljem, kui lapse ja vanema vahel on tekkinud lähedasemad suhted, suurendada suhtlemise aega. Arvestada tuleb ka sellega, et suhtlemiskord ei hakka üldse toimima, aga üritama peab. Pirita LOV esindaja teeb ettepaneku, et esimesel kolmel kuul võiks kohtumised toimuda kolme tunni piires , kus isa ootab last. Sealt edasi toimuksid kohtumised laupäeviti alates kella 10.00 kuni 19.00-ni. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seletused ja eestkosteasutuste esindajate arvamused ning tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et lapsega suhtlemise kord tuleks esialgselt kindlaks määrata minimaalmahus. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Tulenevalt seadusest, ei kehti suhtlemise kohustus lapse suhtes. Suhtlust ei saa lapsele peale sundida. KR on väljendanud mitmel kohtuistungil, et laps keeldub isaga suhtlema. Ka avaldaja ise väitis, et 2010 maikuus ütles laps talle telefonis, et ära mulle rohkem kunagi helista. C K avaldas ka oma esindajale, et ta ei soovi isaga suhelda, kuid arvas, et kui ta saab suuremaks, siis on kohtumised isaga võimalikud. Tallinna Perekeskuse psühholoog on vestelnud nii lapse kui tema emaga ning on jõudnud järeldusele, et lapse elus on viimase kolme aasta jooksul toimunud palju muutusi, mis on tekitanud lapse maailmas segadust. Tekkinud olukorras on lapsel raske end jagada mitme pere vahel. Lapse jaoks on oluline harjuda oma elujärgse perekonna uue korraldusega, kuid samuti on oluline side pidamine oma bioloogilise isaga. See võtab aga aega. Kohus leiab, et lapse ja tema bioloogilise isa vahelise side hoidmiseks tuleks isa ja lapse suhtlemiskord kindlaks määrata ning kohtumised võiksid esialgu toimuda kord kuus Tallinna umbes kolme tunni vältel. toimub kohtumine keskuse töötaja juuresolekul, mis võib anda lapsele hingelist tuge. Selline suhtlemise kord võiks kehtida kuni lapse koolivaheajani ja hiljem, kui isa ja lapsel on tekkinud lähedasemad suhted võib suhtlemise mahtu suurendada ning see ei peaks enam toimuma . Eelnevast lähtudes määrab kohus lapsega suhtlemise korra järgmiselt: HK kohtub tütar C iga kuu esimesel reedel alates kella 15.00, kolme tunni vältel, Tallinna . Alates juunikuust 2011 toimuvad kohtumised laupäeviti alates kella 10.00 ja lõpevad hiljemalt 19.
- Juhul kui kohtu poolt määratud suhtlemiskord ei toimi, on suhtlemist lapsega võimalik edaspidi menetleda lepitusmenetluses. TsMS § 563 lg 1 kohaselt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Sama paragrahvi 5.lõike järgi, kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust. Koidula Laurisaar kohtunik