lg 4, mitte § 9, nagu leiab vastustaja.
S. erastada maad üksnes krundina või teenindusmaana. Vaidlusaluse haldusaktiga antakse M. S. ebaseaduslikult õigus erastada maad oluliselt suuremas ulatuses, kui seadus seda võimaldab, ning rikutakse sellega kaebaja õigust saada maad tagasi endistes piirides ja ulatuses. Kaebajale tagastatava maa hulka jäävad väikesed lahustükid (0,67 ha ja 0,18 ha), mis asuvad soisel pinnal ja kõrgepingeliinide all, mistõttu pole neid maatükke keegi soovinud erastada. Selline põhjendamatu lahustükkide tagastamine on vastuolus hea maakorraldustavaga. Korraldusele lisatud piiride kulgemise ettepanek ei vasta Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ (Erastamise kord) p 13¹ nõuetele. Asendiplaanidest ei nähtu, kus asuvad moodustatavad katastriüksused õigusvastaselt võõrandatud maa kui terviku suhtes.
lg 2 ütleb, et elamu omanikud saavad vabade maade puudumise või vähesuse korral õigusvastaselt võõrandatud maa arvelt erastada kuni pool maast, kuid kokku mitte üle 20 ha. Korralduses on märgitud, et käesolevaks ajaks on Köstrimäe A-1 talumaadest erastatud ligikaudu 5,5 ha maad, kuid seda väidet pole võimalik korralduse põhjal kontrollida; kaebajal on kahtlus, et maad on erastatud suuremas ulatuses. Kaebaja esitatud plaanimaterjali alusel tehtud arvutuste põhjal on kaebajal alus arvata, et talle jääb tagastamiseks maad 0,69 ha vähem, kui tagasitaotleval maal asuvate elamute omanikud saavad kokku erastada. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (Tagastamise kord) p 51 alapunktis 6 on sätestatud, millised maa erastamist käsitlevad dokumendid peavad olema vara tagastamise toimikus; selle normi mõte on selles, et õigustatud subjektil oleks täpne ülevaade sellest, kellele, kui palju ja millisest õigusvastaselt võõrandatud maa osast maad erastatakse. Kaebajal puudus puude tõttu võimalus omada teavet ja tema eestkostjal puudub siiani teave selle kohta, kellele, kui palju ning millisest kinnistu osast on maad erastatud. Juba erastatud maade piire pole korraldusele lisatud asendiplaanidele kantud. Vaidlustatud korraldus on motiveerimata ja kaebajat pole selle andmise menetlusse kaasatud. Kontrollitav pole
Vastustaja ei ole andnud tähtaega ega teinud enne korralduse andmist katsetki kaebajat ja kolmandat isikut kokku viia, et viimased saaksid omavahel läbi rääkida ja kokku leppida, millistes piirides ja ulatuses maa tagastamine/erastamine toimuda võiks. 2
Endise Köstrimäe A-1 talumaa võõrandamisaegne pindala oli 35,76 ha, M. S.i omandis olevate ehitiste juurde määrati ligikaudu 12,38 ha ning tagastamisnõudega kinnistul asuvate ehitiste omanikud on juba erastanud kokku ligikaudu 5,5 ha maad. Seega on tagastamisele kuuluva maa pindala ligikaudu 17,88 ha, millega on täidetud
lg 2 nõue, et vabade maade puudumise korral on võimalik ehitiste omanikele erastada kuni pool tagastamisnõudega maast. Vaidemenetluses esitati kaebaja seaduslikule esindajale värviline asendiplaan, kus erastatav maa on viirutatud sinisega ja tagastamisele kuuluv maa punasega. Asendiplaanilt nähtub selgelt, et tagatud on juurdepääs nii ostueesõigusega erastatavale maale, kui ka tagastamisele kuuluva maa lahustükkidele. Kaebusest ei selgu, millised dokumendid puudusid maa tagastamise toimikust ja miks ei olnud kaebajal väidetavalt võimalik nendega tutvuda. M. S. ja A. K. määrati tähtaeg kokkuleppe sõlmimiseks juba
näeb ette võimaluse, et planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha. Kolmandad isikud vaidlesid kaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta, märkides, et kaebaja väited on olnud vastuolulised ja valelikud ning kokkuleppe mittesaavutamine erastatava maa suuruses ja piirides on olnud tingitud A. K., mitte M. S. soovimatusest. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vaidlusalune korraldus on eelhaldusakt, millega veel lõplikult ei otsustata M. S. ostueesõigusega erastatava maa suurust ja piire, vaid need selguvad katastrimõõdistamise käigus. Seetõttu on korralduse vaidlustamine võimalik vaid eelhaldusaktiga siduvalt kindlaks tehtud ning A. K. õigusi rikkuvate asjaolude pinnalt. Kaebaja väitel rikub korraldus tema õigusi, sest M. S. määrati ostueesõigusega erastamiseks maa suuremana kui see on ette nähtud tiheasustusalal. Samuti väidab kaebaja, et korralduse andmisel rikuti
järgi on tiheasustusalal ning väljaspool linna või tiheasustusala piire asuva elamu omanikule maa erastamise ulatus erinev.
lõike 4 järgi tuleb tiheasustusala määramisel lähtuda kehtestatud planeeringust ning alles selle puudumisel planeeringute projektidest. Vaidlusaluse korralduse andmise ajal kehtinud Rae Vallavolikogu 16.06.1993 otsusega kehtestatud Rae valla üldplaneering Köstrimäe A-1 talumaad tiheasustusalana ei määratletud. Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering, samuti Rae valla uus üldplaneering, millele kaebaja viitab ja mille kohaselt jäävad M. S. kuuluvad ehitised planeeritavale elamumaale, on siiani kehtestamata. Seetõttu on vastustaja M. S. ostueesõigusega erastatava maa suuruse määramisel õigesti lähtunud kehtivast üldplaneeringust, ning ebaõige on kaebaja arvamus, et maad oleks saanud M. S. erastada vaid krundina või teenindusmaana.
lg-st 2 tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud maade arvelt saab mitme erastaja korral ostueesõigusega erastada kuni pool tagasitaotletavast maast, kuid kokku mitte üle 20 ha. Arvestades, et Köstrimäe A-1 endise talumaa pindalaks oli 35,76 ha, tuleb kaebajale
Põhjendatud pole kaebaja väide, et M. S. ostueesõigusega ca 12,38 ha maa erastamiseks määramine on vastuolus
Kaebaja on oma arvutustes lähtunud Rae Vallavalitsuse 27.01.2003 korraldusest nr 71, millega määrati M. S.i ehitiste juurde maad 2,90 ha, ja 22.04.2003 koostatud Köstrimäe katastriüksuse plaanist. Korraldus nr 71 on vallavalitsuse enda poolt juba 06.04.2004 kehtetuks tunnistatud ning kehtetut korraldust ei saa erastatava/tagastatava maa suuruse ja piiride määramisel arvesse võtta. Kaebaja arvutused on ka ebatäpsed, kuna need on saadud kehtetuks tunnistatud korralduse alusel koostatud katastriüksuse plaani joonlauaga korrigeerimise tulemusena. Kohtumenetluse käigus esitas vastustaja kohtule selgitava plaani endise Köstrimäe A-1 talumaa sellest juba erastatud ning M. S. erastatava ja tagastatava maa piiridega. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et plaan on koostatud arvutiprogrammiga teostatud mõõtmiste tulemusena. Vastustaja esitatud asendiplaani ja Maa-ameti kaardiserveri andmete võrdlemisel järeldub, et selgitavas asendiplaanis esitatud ligikaudsed andmed selle kohta, millise osa tagasitaotletud maast moodustab juba erastatud maa, on usaldusväärsed. Nendest selgub, et elamu omanikele on tagasitaotletava maa arvelt juba erastatud ligikaudu 5,4 ha maad. Kui sellele liita vaidlusaluse korraldusega M. S. erastatava maa ligikaudne pindala 12,38 ha, moodustab juba erastatud ja erastamiseks ettenähtud maa pindala kokku ca 50% tagasitaotletavast maast. Need andmed kattuvad Harju Maavalitsuse 14.02.2006 vastuskirjas kaebajale esitatud andmetega, mille järgi olid ehitiste omanikud (v.a. M. S.) 2005 seisuga erastanud ca 5,5 ha endise Köstrimäe A-1 talu maadest. Seega ei ole vaidlusaluse korraldusega M. S. ostueesõigusega erastamiseks ca 12,38 ha määramine
Arvestada tuleb ka sellega, et ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus ja piirid määratakse kohaliku omavalitsuse korraldusega pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt, s.o pärast vajalike maakorraldustoimingute ja dokumentide, s.h piiriprotokolli koostamist, mille allakirjutamise juurde kutsutakse ka maa tagastamise õigustatud subjekt (Erastamise korra p 141). Eeltoodud ettevalmistavad toimingud kogumis peavad tagama selle, et lõpliku erastamiskorralduse andmisel ei saaks kaebaja õigused rikutud ning talle oleks võimalik tagastada õigusvastaselt võõrandatud maad seaduses sätestatud ulatuses ja piirides. Vaidlusalune korraldus ei ole õigusvastane kaebaja väidetud asjaolu tõttu, et talle tagastamisele jääv maa koosneb lahustükkidest. Maa erastamist/tagastamist reguleerivatest õigusaktidest järeldub, et maa erastamine pole lahustükkidena lubatud, kuid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist lahustükkidena seoses maa osalise tagastamata jätmisega seadus võimaldab.
lõikest 9 tuleneb, et maa erastamisel nimetatud lõike alusel arvestatakse tingimusega, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi.
lg 2 sätestab, et kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, 4
lõikele 2 ning korralduse motiveeringust võimalik aru saada, et kolmandale isikule erastatav maa paikneb tervenisti endise Köstrimäe A-1 talumaadel. Korraldusele lisatud asendiplaanidel on võimalik tutvuda ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiriettepaneku ja ligikaudse pindalaga ning maaüksust ümbritsevate registreeritud katastriüksustega. Eeltoodud asjaoludest kogumis ning kasutades Köstrimäe A-1 endise talumaa plaani, oli kaebajal võimalik teha järeldusi erastatava maa paiknemise kohta tagastatava talumaa suhtes. Samuti on vastustaja esitanud mitmeid plaane, millest nähtub erastatava ja juba erastatud maaüksuste paiknemine tagastamisele kuuluva maaüksuse suhtes. Kaebaja väited tema menetlusse kaasamata jätmise kohta on alusetud.
lõikes 2 sätestatud viisil maa ostueesõigusega erastamise eelduseks on maa tagastamise õigustatud subjekti ning maa ostueesõigusega erastaja poolt kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokkuleppele mittejõudmine erastatava ja tagastatava maa pindalade ja piiride osas. Sama kinnitab ka Erastamise korra p
Põhjendatud kahtlus pidi tekkima eelkõige seetõttu, et korraldus pole selge - erastatava maa piire pole kantud tagastamisele kuuluva maa plaanile ning tagastatav ja erastatav maa ei ole seetõttu plaanidel võrreldavad. Kaebaja pidi maa erastamise korralduse vaidlustama, sest muidu ei saaks ta maa tagastamise menetluses tugineda M. S. (tema õigusjärglastele) erastatava maa pindala liigsele suurusele. Kohus rikkus menetlusnorme sellega, et jättis rahuldamata kaebaja taotluse geodeetilise ekspertiisi määramiseks; ekspertiis oleks aga andnud vastuse kaebaja küsimusele, kas pärast vaidlusaluse korralduse alusel M. S.i pärijatele maa erastamist on võimalik tagastada A. K.le vähemalt 50 % endistest Köstrimäe A-1 talumaadest. Kohus leidis vääralt, et A. K. kui haldusmenetluse osalise õigusi pole rikutud. Kohus viitas vallavalitsuse 27.01.2003 korraldusele nr 71 ja selle kehtetuks tunnistanud 06.04.2004 korraldusele nr 399, kuid situatsioon oli pärast korralduse nr 71 kehtetuks tunnistamist niivõrd muutunud, et vald oleks pidanud kaebajale (hiljem tema eestkostjale) uuesti selgitusi jagama, teda ära kuulama ja tegema maa erastajale/maa tagasitaotlejale uue ettepaneku erastatava/tagastatava maa ulatuses ja piirides kokku leppida. Asjas on tõendamata, et vald oleks kaebajat (tema eestkostjat) vaidlusaluse korralduse andmise menetlusse kaasanud. Kui esialgse 2,9 ha asemel võimaldatakse kolmandal isikul erastada 12,8 ha, siis tekib rida uusi menetluslikke küsimusi, mille lahendamine puudutab otseselt maa tagastamise õigustatud subjekti. A. K. menetlusse kaasamata jätmisega jäi vastustajal täitmata selgitamiskohustus (HMS § 36) ning rikuti kaebaja õigust olla ärakuulatud (HMS § 40). Viidatud menetlusvead on nii olulised, et toovad juba iseenesest kaasa vaidlusaluse korralduse tühistamise. Vastustaja on asja lahendamisel käitunud erapoolikult ja erastamise subjekti põhjendamatult soosivalt. Rae Vallavalitsus jäi halduskohtule esitatud selgituste juurde, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palus selle rahuldamata jätta. Kolmandad isikud vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Halduskohus on vajalikul määral tuvastanud asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ja õigesti kohaldanud seadust, samuti ei rikkunud halduskohus menetlusnorme määral, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kohus on otsuse tegemisel analüüsinud kaebaja väiteid ega ole jätnud tema seisukohti tähelepanuta. Asjaolu, et apellant kohtu järeldustega ja seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et kohus on asja ebaõigesti lahendanud. Vastuseks apellandi väitele, et kohus oleks pidanud rahuldama kaebaja taotluse ja määrama ekspertiisi, märgib ringkonnakohus, et ekspertiisi määramine on TsMS § 293 järgi kohtu õigus. Kohus määrab ekspertiisi, kui ta leiab, et tal endal ei ole eriteadmisi mingi asjas tähtsa asjaolu selgi6
Halduskohus tuvastas õigesti, et endise Köstrimäe A-1 talumaad pindalaga 35,76 ha asuvad Rae valla hajaasustusalal ja neid pole võimalik tagastada terves ulatuses, kuna endisel talumaal paiknevad teistele isikutele kuuluvad hooned. Jagades kaebaja arvamust, et
lg 1, mis näeb ette, et planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 %, ei anna õigust kalduda kõrvale § 9 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, et õigustatud subjektile tuleb tagastada vähemalt pool õigusvastaselt võõrandatud maast, ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väidetega, et vaidlusaluse korralduse andmisel on selle põhimõtte vastu eksitud. Siinjuures on asjakohane viidata Riigikohtu 27.02 2001 lahendile nr 3-3-1-1-01, milles leiti, et tulenevalt
lg-st 2 tuleb maa võimalikult võrdsetes osades jagamisel lähtuda nii maatükkide suurusest kui ka nende kasutusvõimalusi ja väärtust mõjutavatest erinevatest teguritest ning silmas tuleb pidada ka maatükkide tegelikku väärtust, mitte üksnes nende pindala. Käesoleval juhul erastatud maade piire ja pindalasid selgitava asendiplaaniga ja Maa-ameti kaardiserveri andmetega võrreldes tuvastas halduskohus õigesti, et ehitiste omanikud on juba erastanud tagastatava maa arvelt ca 5,4 ha; et M. S. elamu omanikuna soovis erastada maad kuni 50 ha ning kuna tema ehitistega ei piirne vabu maid, on M. S. (tema õigusjärglastele) võimalik erastada kuni 12,38 ha maad Köstrimäe A-1 talumaade arvelt, mis tagab kaebajale poole õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise. Kaebaja väited, et tagastamiseks jäetud lahusmaatükid on vähemväärtuslikud, on paljasõnalised. Samas on vastustaja esindaja selgitanud, et ostueesõigusega erastamiseks maa suuruse ja piiride määramisel püüti võimalikult võrdselt jaotada maad ka selle kasutusvõimaluste ja sihtotstarbe järgi. Kohus on põhjendatud, mis põhjusel pole võimalik liita M. S. erastamiseks määratud maa hulka 0,7 ha ja 0,2 ha suuruseid lahusmaatükke ning miks ei saa pidada õigusvastaseks vastustaja otsustust jätta erastamiseks määratud maa hulgast välja 0,6 ha suurune maaüksus. Apellant ei ole näidanud, miks kohtu seisukoht ja põhjendused valed on. Kaebaja väidab, et kuna erastamiseks määratud maa piire ei ole kantud tagasitaotletava maa plaanile, siis võimalus saada tagasi pool endisest talumaast on kaheldav. Kohus on piisavalt selgitanud, miks on alusetud kaebaja kahtlused selles, et tegelikkuses jääb talle tagastamiseks maad
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.