lg 1 alusel leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Sama § lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud tõenditest ja kostja I vastusest nähtub, et kostjal I oli raskusi kohustuste kohase täitmisega. Kuna kostja II on kostja I seaduslik esindaja, siis oli kostjale II teada kohustuste täitmata jätmine. 30. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Sama § lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Poolte poolt allkirjastatud AL üldtingimused rendilepingule nr 1 ja 2 punkti 9.1 kohaselt on rendileandjal õigus nõuda rentnikult kõikide kahjude hüvitamist, millised tulenevad rentniku poolsest lepingu täitmata jätmisest või nõuetekohasest täitmisest (tl 38-42, 51-54). 31. Hageja leiab, et kostja I on tekitanud kahju rendilepingute nr 1 ja 2 ennetähtaegse lõpetamisega, milline kahju kuulub täielikult hüvitamisele. Kahju tõendamiseks on hageja esitanud kohtule rendilepingu nr 1 alusel 01.09.2008 arve nr 2068814 rendimakse, tasaarveldus ja teenindusmakse summas 165,62 eurot (2 591,37 krooni) (tl 43), 14.10.2008 arve nr 235463 summas 339,37 eurot (5 310 krooni) sõiduauto Hyndai H-1, reg.märgiga XXX, inkassoteenuse eest (tl 44). 19.11.2008 arve nr 2071511 sõiduauto Hyndai H-1, reg.märgiga XXX, välispesu ja salongi keemiline puhastus summas 75,42 eurot (1 180 krooni) (tl 45), 12.12.2008 arve nr 600164 rendilepingu nr 3203 ennetähtaegne lõpetamine summas 140,36 eurot 6 2-09-18085 (2 196,08 krooni) (tl 46), 12.12.2008 arve nr 600165 müügikahju summas 144,98 eurot (2 268,39 krooni) (tl 47), 09.12.2008 arve nr 2072384 auto hindamine summas 38,35 eurot (600,01 krooni) (tl 48). Rendilepingu nr 2 alusel 01.09.2008 arve nr 2068813 rendimakse, tasaarveldus ja teenindustasu 373,59 eurot (5 845,49 krooni) (tl 55), 01.08.2008 arve nr 2067798 rendimakse, tasaarveldus ja teenindustasu 373,59 eurot (5 845,49 krooni) (tl 56), 01.07.2008 arve nr 2066826 rendimakse, tasaarveldus ja teenindustasu 373,59 eurot (5 845,49 krooni) (tl 57), 14.10.2008 arve nr 235462 sõiduauto Volvo V70, reg.märgiga XXX inkassoteenus summas 339,37 eurot (5 310 krooni) (tl 58), 19.11.2008 arve nr 2071511 sõiduauto Volvo V70, reg.märgiga XXX poleerimine ja salongi keemiline pesu summas 150,83 eurot (2 360 krooni) (tl 45), 05.11.2008 arve nr 600148 rendilepingu nr 3299 ennetähtaegne lõpetamine summas 316,61 eurot (4 953,80 krooni) (tl 59), 05.11.2008 arve nr 600149 müügikahju summas 99,33 eurot (1 554,20 krooni) (tl 60). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud kahju olemasolu. Kostjad aktsepteerivad nõudeid nr 600165, 600164, 600148, 600149 ja arveid nr 2068814, 2071511, 2072384, 2068813, 2067798, 2066826, kokku summas 2 252,27 eurot (35 240,31 krooni). Kostjad on seisukohal, et alusetud on 14.10.2008 arve nr 235463 summas 339,37 eurot (5 310 krooni) sõiduauto Hyndai H-1, reg.märgiga XXX, inkassoteenuse eest (tl 44) ja 14.10.2008 arve nr 235462 sõiduauto Volvo V70, reg.märgiga XXX inkassoteenus summas 339,37 eurot (5 310 krooni) (tl 58), kuna kostja I tagastas autod ise hageja poolt näidatud aadressil. Kostjad on seisukohal, et ei ole kohustatud tekitatud kahju hüvitama, kuna avansiliste maksete summa jääk 2 665,75 eurot (41 709,93 krooni) katab kahju, samuti on kostjad soovinud kahju avansiliste maksetega tasaarveldada. 32.
lg 1 alusel kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama § lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. AL üldtingimuste nr 1 ja 2 punkt 7.5 näeb ette, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kuulu maksegraafikujärgne tiitellehe punktis 8 toodud summa jääk ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkeni rentniku poolt tasutud rendimaksed rentnikule tagastamisele ning rendileandjal on õigus nõuda rentnikult ka lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni 30% ulatuses auto hinnast, kuid mitte vähem kui lõpetamise kuupäevale järgneva kuu rendimakse ja teenindusmakse.
lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama § lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuna kostja II on sõlminud hagejaga 19.04.2007 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja II tagama hageja nõuded, mis on suunatud kostja II vastu ja mis tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepingust nr 3203 ja selle võimalikest lisadest, maksimumsummaga 5 688,14 eurot (89 000 krooni), siis vastutab kostja II kostja I solidaarselt rendilepingust nr 1 tuleneva nõude eest summas 822,06 eurot (12 862,52 krooni) ja viivisenõude eest seisuga 05.10.2009 671,54 eurot (10 507,28 krooni) ning viivis 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuginedes eeltoodule kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud 37. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda 27% ulatuses ja kostja I kanda 73% ulatuses. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.