← Eesti

2-10-25963/8

Obsah (15)§ 187§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 143§ 144§ 483§ 177

2-10-25963 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 29-33), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil xxxxx x-xx xxxx linn Võrumaa, on kohtule postiasutuse poolt korduvalt tagastatud märkusega „hoiutähtaja möödumisel“(tl 37, 38). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht Võrumaa Võru linn Laane 4-19 (tl 28). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela V. S. aadressil xxxxx x-xx xxxx linn Võrumaa ja politseil on teadmata V. Sakkose elukoht (tl 40). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on V. S. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati augustis 2010.a. Tulundusühistu Karibika poolt (tl 41). Hageja poolt hagis märgitud kostja telefoninumber 53 583 308 ei ole kasutusel. Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 25.novembril 2010 (tl 50). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2

(4)Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.aprillil 2007 käenduseta väikelaenulepingu nr 07-068959-VL, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.04.
  1. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.06.
  2. Alates 20.06.2008 kuni 20.03.2009 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 10 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summal järgnevast päevast arvates VÕS § 113 sätestatud määras. 26.11.2007 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega kaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras. 20.06.2008-20.11.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. 20.06.2008-20.08.2008 kostja kaardikasko makseid ei tasunud. 04.03.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksvad võlad tasuda hiljemalt 19.03.2008 ja hoiatas võlgnevuse kustutamata jätmisel lepingute ülesütlemisest. 13.04.2008 ütles hageja väikelaenulepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 19.12.2008 sulges hageja krediitkaardi kasutamise lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-282142-KE alla. Seisuga 31.05.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 34 319, 66 krooni, millest 1) lepingust nr 07-068959-VL tulenev võlgnevus kokku 22 381, 95 krooni (põhiosa 17 548, 88 krooni; intress 2 886, 24 krooni ajavahemiku 20.06.2008 kuni 13.04.2009 eest ja põhiosa viivis 1 946, 83 krooni ajavahemiku 20.06.2008 kuni 31.05.2010 eest; 2) lepingust nr 08-282142KE tulenev võlgnevus kokku 11 937, 71 krooni (põhiosa 10 931, 83 krooni; intress 164, 10 krooni ajavahemiku 19.12.2008 kuni 19.12.2008 eest, põhiosa viivis 662, 46 krooni ajavahemiku 20.06.2008 kuni 31.05.2010 eest ja kaardikasko 179, 32 krooni ajavahemiku 20.06.2008 kuni 20.08.2008 eest). Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis V. S. vastu välja mõista 34 319, 66 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (28 480, 71 kroonilt) alates 01.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad poolte vahel sõlmitud lepingutest, laenu tagastamise graafiku, võlgnevuse arvestuse, lepingu ülesütlemise kirja ( tl 14-26). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 34 319, 66 krooni, so 2 193, 43 eurot ning arvestades

§ 367sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 28 480, 71 3

(4)kroonilt, so 1 820, 25 eurolt alates 01. juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 6 954, 42 krooni, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 6 000 kroonist, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 854, 42 kroonist ja riigilõivust 100 kroonist menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 10, 27, 44- 46).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt

§ 143

p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 6 954, 42 krooni, so 444, 47 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt V. S. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 444, 47 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.