1 I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.12.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus M E vastu võlgnevuse, kokku summas 197 227 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud (avaldus koostatud 21.12.2010). 1) Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (M E) sõlmisid 19.07.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-122914-EG (Leping 1), mille kohaselt anti kostja kasutusse MC Standard püsimaksega (P) kaart, mis oli seotud limiidikontoga 221037070280 ning arvelduskontoga 221015802218 ning võimaldati kostjale krediidilimiiti tehingute tegemiseks 20 000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Poolte kokkuleppel suurendati krediidilimiiti kuni 65 000 kroonini. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale igakuiselt püsimakseid, kohustudes maksepäeval tagama püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati 800 krooni, pärast limiidi suurendamist – 2400 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 17.kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 17.09.2009 ja kuni 17.03.2010 püsimakseid ei tasunud. 27.09.2009 kuni 27.11.2009 kostja kaardikasko makseid ei tasunud. Lepingu 1 p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (EKP intress + 7% aastas 2) 08.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-221369-VL (Leping 2), mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 100 000 krooni, intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 18.12.
alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud krediitkaartide kasutamise lepingud ja laenulepingud koos laenu tagastamise maksegraafikutega ning võlgnevuste arvestustega, lepingu nr 08-109182-RK andmed ja sooritatud operatsioonid, lepingu nr 10-022702-KX andmed ja võlgnevuse arvestus, koopia kostjale saadetud kirjast ja teatisest lepingute ülesütlemise kohta; hageja esindaja volikiri ning maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited 20.01.2011 hagile esitatud vastuses teatas kostja, et tal puuduvad vastuväiteid hagile, kuid töö puudumisel ei ole võimalik nõutud summat tasuda, mistõttu kostja sooviks oleks sõlmida hagejaga kompromiss. Kostja ainsaks sissetulekuks on 146 eurot lapseraha kuus ning elukaaslase poolt toetuse saamisel suudaks ta töö leidmiseni maksta hagejale 100 eurot kuus. III Kohtuistungil 01.03.2011 01.03.2011 tuvastatud asjaolud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule edastatud e-kirjas teatab kostja, et on kohtukutse kätte saanud, kuid palub otsus asjas teha tema osavõtuta, sest tal puudub hetkel rahaliselt võimalus Eestisse sõita. Kostja kinnitab, et teeb endast parima, et võlg saaks tasutud. Hageja jääb 01.03.2011 kohtuistungil hagiavalduses esitatud nõude ja selle aluseks olevate asjaolude juurde ja palub hagi rahuldada. Hageja volitatud esindaja kinnitab, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud, samuti ei ole kostja võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks 3 hageja poole pöördunud. Võlgnevuse suurust arvestades, ei ole aga kostja poolt tema vastuses pakutud summa 100 eurot kuus hagejale vastuvõetav. Samal kohtuistungil täpsustab hageja oma nõuet seoses viiviste arvestamisega seisuga 01.03. 2011. Hageja nõudeks jääb kokku kostjalt 12 774.89 euro väljamõistmine, millest põhivõlgnevus moodustab endiselt 10 902.33 eurot (170 584.36 krooni). 1) Lepingu 1 järgi (nr 10-022034 –KE) moodustab võlgnevus kokku 4553.95 eurot, seejuures viivisnõue on suurenenud perioodil 22.12.2010 kuni 01.03.2011 summa 64.66 euro võrra; 2) Lepingu 2 järgi (nr 07-221369-VL) moodustab võlgnevus kokku 5111.81 eurot , viivisnõue suurenes perioodil 22.12.2010 kuni 01.03.2011 summa 66.05 euro võrra; 3) Lepingu 3 järgi (nr 09-051129-VV) on võlgnevus kokku 1557.81 eurot, viivisnõue suurenes perioodil 22.12.2010 kuni 01.03.2011 summa 18.51 euro võrra; 4) Lepingu 4 järgi (nr 10022702-KX) tulenev võlgnevus moodustab kokku 1551.32 eurot, viivisnõue suurenes perioodil 22.12.2010 kuni 01.03.2011 summa 20.57 euro võrra. Samuti palub hageja välja mõista täiendavalt viivise alates 02.03.2011 protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. IV. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused.
kohaselt võib kohus hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kuna kostja hageja nõuet ei ole vaidlustanud ning on nõustunud hagi läbivaatamisega tema osavõtuta, siis lahendab kohus asja sisuliselt. Poolte vastastikused õigused ja kohustused tulenevad nende vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest. Kostjale on võimaldatud krediidilimiidi kasutamist temaga 19.07.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu ja 21.08.2008 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel, samuti on antud talle hageja poolt laenu 08.12.2007 ja 27.06.2009 sõlmitud laenulepingute alusel. Vastavad lepingud on hagiavaldusele lisatud koos iga lepingu järgi põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete arvestusega. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ja on jäänud laenu- ning intressimaksete tasumisega võlgnevusse. Võlgnevuse arvestust kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja lepingute erakorralisel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud ning andnud ka kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.. Kostja poolt hagiavalduses toodud nõudele vastuväidete puudumisel kuulub hagi kohtuotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kogusummas 199 883.59 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 170 584.36 krooni. Võlgnevuse kogusummas sisaldub ka hageja esitatud täpsustatud viivisnõue seisuga 01.03.2011. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. 4 Seega moodustab käesolevas asjas hageja nõue kokku summas (199 883.59 : 15,6466) = 12 774.89 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab (170 584.36 : 15,6466) = 10 902.33 eurot.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ja kuulub kohtuotsusega rahuldamisele ka hageja taotlus kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest, s.o. alates 02.03.2011. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 05. aprillil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.