lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tartu Maakohus nimetas 4.jaanuari 2011.a. määrusega OÜ Digilaid suhtes ajutise pankrotihalduri (tl 14). 3
lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 918 eurot ning teatas, juhindudes
Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi neist isikutest võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida.
lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab kohtuistungil, et ta ei saa kindlalt väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on süüteo tunnustega tegu (tl 99). Kindlalt on ajutine haldur tuvastanud asjaolu, et äriühingu juht on olnud raskelt hooletu raamatupidamiskohustuse täitmisel, mis seondub äriühingu raamatupidamise puuduliku korraldamisega, sularaha kontrollimatu kasutamisega (st et raha kasutataks üksnes võlgniku huvides ja parimal võimalikul viisil) ning sularahatehingute dokumenteerimata jätmisega. Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ Digilaid juriidilise isikuna. Pärast äriühingu likvideerimist tuleb OÜ Digilaid dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Andres-Aivar Lüüs.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise 4
lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ Digilaid puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei olnud kohtul võimalust
kohaselt võlgnikul vara puudumise korral jätta nimetamata ajutist pankrotihaldurit, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Taotluse kohaselt ei ole ajutine haldur füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 247,21 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja osa ajutise halduri tasust summas 149,79 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista Küllike Mitti kasuks välja riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 409,51 eurot tuleb välja mõista tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.