lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pärimistunnistuse koopiaga (tl 6) on tõendatud, et L. P. ja V. M. on xx.xx.xxxx.a. surnud A. P. vara pärijad. Kohtuistungil jäävad avaldajad esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovivad A. P. pärandvara pankroti väljakuulutamist (tl 64).
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tartu Maakohus nimetas 4.jaanuari 2011.a. määrusega A. P. pankrotihalduri (tl 15). pärandvara suhtes ajutise Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 23-61) ning A. P. pärandvara inventuuri aktist (tl 8-9) nähtub, et A. P. teadaolevad kohustused on vähemalt 3 633,84 EUR ja võlgnikul on vara mitte enam kui 575,05 EUR. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara ajutise halduri ja pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige asjaolu, et isiku surmaga on lakanud ajatatud võlakohustuste täitmist võimaldanud senised regulaarsed laekumised (palgatulu, pension); isiku pärandvaras puudub materiaalne vara, mille arvelt kõiki olemasolevaid kohustusi täita. Neil asjaoludel leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldajatel puuduvad vahendid pankrotimenetluseks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasuda (tl 64). 3
lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud seisukoha, määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 280 eurot ning teatas, juhindudes
Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks; võlgnik on surnud; võimalike vara tagasivõitmise ja kahju hüvitamise nõuete menetlemine on seotud rahaliste kulutustega; pankrotiavalduse esitajad ega võlausaldajad ei ole nõus maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat; mistõttu tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada A. P. pärandvara suhtes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna A. P. on surnud, ei ole isikult endalt mingeid seletusi tema kohustuste kujunemise kohta enam võimalik võtta. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik ka tuvastada maksejõuetuse tekkimise täpset põhjust.
lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt A. P. pärandvaras puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Samas avaldajatelt nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei olnud kohtul võimalust
kohaselt võlgnikul vara puudumise korral jätta nimetamata ajutist pankrotihaldurit, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku pärijate pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohaselt sätestatut. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.