lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi 620 025,56 krooni ja vara puudub. Võlgniku majandustegevus hakkas raugema 2010 a märtsikuust, alates aprillikuust äriühing enam müügitulu ei teeninud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008 aastal alanud üleüldine majanduskriis, mis saavutas oma kõrgpunkti 2009 aastal ja mille tõttu pooleliolevad ehitusprojektid külmutati, uusi ehitusprojekte ei algatatud, kinnisvaraalane ehitustegevus seiskus – võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks oli aga ehitusjärgne hoolduskoristuse teostamine. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur arvamusel, et võlgnikul sai lihtsalt töö otsa, sest tema poolt pakutavaid teenuseid majanduskriisi süvenedes enam ei vajatud. Kui veel 2008 aastal suutis võlgnik majandada väikese kasumiga ja võlgniku omakapital oli positiivne, siis 2009 aasta lõpuks oli kahjum katastroofiliselt suur, ca 485 tuhat krooni ja omakapital oli ca 400 tuhande krooniga negatiivne, maksevõime näitajad on äärmiselt halvad ja likviidsus olematu. Vaatamata sellele jätkab võlgnik 2010 aastal majandustegevust, kuigi majandab kõik kuud kahjumiga. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku äriühingu juhatuse liikmed oleksid pidanud kulude kokkuhoiupoliitikat alustama juba 2008 aastal, kui majanduses ilmnesid esimesed märgid majanduslangusest. Seda aga ei tehtud. Vastupidi, nagu eelnevalt selgus, äriühingu kulubaas 2009 aastal mitteootuspäraselt hoopis suurenes. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole kuriteo tunnustega teod. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et P OÜ juhatus on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 5¹ järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule 2 osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatus on põhjendamatult viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgniku maksejõuetus sai selgeks juba 2010. aasta alguses (mil omakapital oli negatiivne 610 615 krooni). Võlgnik oleks pidanud kohtusse pöörduma 2010. a alguses, kuid tegi seda 14.07.2010. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid eesmärgiga, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve. Selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi haldur tuvastanud ei ole.
lg 1 kohaselt kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut menetluskulude kandmiseks avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt
lg 3 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse. Vastavalt
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 18,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 21 400 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 340 krooni. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud.
MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 21 400 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutused summas 2 340 krooni (lisandub käibemaks) Sirje Taela kasuks.
ÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule RKle. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.