Obsah (6)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-5165 Tsiviilasi AIOÜ hag

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja esitas kohtule OÜ AVja OÜ F vahel 22.11.2008 sõlmitud võlatunnistuse koos maksegraafikuga (tlk. 8-9), samast kuupäevast OÜ AV ja NK vahel sõlmitud käenduslepingu (tlk.10) ja OÜ AV poolt nõudeõiguse loovutamise lepingu hagejale (tlk. 11-14). 22.11.2008 võlatunnistuse kohaselt OÜ F kinnitas oma võlgnevuse olemasolu OÜ AV ees kogusummas 3591,90 eurot (56 201 krooni). Eelnimetatud võlatunnistuse kohaselt võlgnik OÜ F kinnitab, et temal on võlgnevus võlausaldaja OÜ AV ees rahalistes kohustustes, mis tulenevad poolte vahel 05.07.2008, 06.07.2007 ja 07.07.2008 sõlmitud lepingutest nr. XXX, nr. XXXja nr XXX, millede kohaselt OÜ AV teostas töid valveseadmestiku paigaldamise/projekteerimise alal kogusummale 56201 krooni, milline summa on käesoleva ajani tasumata. Hageja esitas hagi kostjate vastu siis, kui 22.11.2008 sõlmitud võlatunnistuse lahutamatu osana lisas 1 maksegraafiku järgi oli viimane maksetähtaeg saabunud ja võlg oli muutunud sissenõutavaks. Maksegraafiku järgi oli kohustuse täitmise viimaseks päevaks 29.06.

1. Seega oli hageja 02.02.2010 esitatud hagi nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja märgib, et hagi esitamise seisuga oli OÜ F tasunud põhivõlast 30 400 krooni ja hageja põhivõlg hagi esitamise ajal oli 25 801 krooni, millele VÕS § 113 lg. 1 kohaselt lisandub kuni 19.01.2010 sissenõutavaks muutunud viisis põhivõlalt summas 25 801 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg.1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on 3 võlatunnistus. VÕS §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t. kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Konstitutiivse võlatunnistuse andmisega ei asendata täitmist (VÕS § 89 lg. 2 esimene lause). Kostjad märgivad, et kostjatele ei ole esitatud dokumente, mille alusel oli hagejal õigus OÜ-ga AV sõlmitud võlatunnistus üles öelda. Maksekorraldustest nähtuvalt tasus kostja OÜ F maksegraafikulised maksed OÜ AV arveldusarvele (tlk. 52-57) ja nõude loovutamisest hagejale ei teadnud kostjad midagi, samuti ei ole kostjatele antud dokumente nõue loovutamise kohta, mistõttu võivad kostjad VÕS § 172 alusel keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. See, et nõue kostjate vastu on loovutatud hagejale, nägid kostjad hagiavaldusele lisatud dokumentidest. Hageja väitel saatis ta 27.05.2009 kostjatele (F OÜ ja NK kui F OÜ käendaja) hagihoiatuse (tlk. 15), millega teavitas kostjaid endast kui uuest võlausaldajast ja kostjate kohustusest kogu maksmata võlg tasuda hiljemalt. 01.06.
2. Kostjatele ei ole teada, kas nõudeõiguse loovutamise leping oli kehtiv/ või on kehtiv kuni OÜ AV poolt kostjatele nõude loovutamise kohta dokumendi väljastamiseni. Kostjad said antud hagi menetlusdokumendid kätte 25.03.2010.a. ning nad ei ole kohtule tõendanud, et nad on menetluse käigus pidanud vajalikuks pöörduda endise võlausaldaja poole täiendavate dokumentide saamiseks seoses võlatunnistuses kokkulepitud kohustuste täitmise loovutamisega. Kohtumenetluses hageja möönis, et ta ei ole küll hagihoiatust kostjatele tähitud kirjaga saatnud, kuid samas ei ole hageja saanud postiasutuselt kirja tagastamisteatega, millest järelduvalt on kostjad nimetatud hagihoiatuse kätte saanud (tlk. 71). Samuti ei ole kostjad nõudnud hagejalt nõude loovutamisdokumendi esitamist, milline õigus tulenes neil VÕS § 172 sätestatust, kuna võlgnikule on kirjalikult teatatud nõude loovutamisest. Kostjate esindaja esitas 25.11.2010.a kohtule 21.02.2009 (20 000krooni); 02.03.2009 (2000 krooni); 09.03.2009 (2000 krooni); 17.03.2009 (1000 krooni); 27.05.2009 (750 krooni); 28,05,2009 (700 krooni); 02.06.2009 (550 kroon); 10.06.2009 (550 kroon); 11.06.2009 (550 krooni); 12.06.2009 (700 krooni); 16.06.2009 (550 krooni) maksekorralduste koopiaid kokku summas 29350 krooni (tlk. 52-57), tõendamaks, et OÜ F tasus maksegraafikulised summad endiselt OÜ-le V ja ta on oma kohustuse täitnud. Hageja kinnitab, et kostja F vastavalt hagejaga kokkuleppel kohustus tasuma
3. veebruariks 2009.a. juba sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 20 000 krooni, mida F OÜ tasus 21.02.2009 maksekorraldusega (tlk.54), samuti täitis F OÜ pooltevahelist suulist kokkulepet tasuda alates
4. märtsist 2009 võlgnevust vastavalt maksegraafikule, makstes 02.03.2009 maksekorraldusega 2000 krooni (tlk. 54) ja 09.03.2009 maksekorraldusega makstes 2000 krooni (tlk.56). Eelmärgitud kostja tehtud maksed on hageja arvestanud kostjate kohustustest maha ja seda oma hagis ka kinnitanud. Ülejäänud makseid, maksekorraldustega 17.03.2009 (1000 krooni); 27.05.2009 (750 krooni); 28,05,2009 (700 krooni); 02.06.2009 (550 kroon); 10.06.2009 (550 kroon); 11.06.2009 (550 krooni); 12.06.2009 (700 krooni); 16.06.2009 (550 krooni) ei ole F OÜ kooskõlas maksegraafikuga täitnud, kuid hageja on neid võlgnevuse maksmisel arvestanud. Hageja väitel on kostja seisuga 19.01.2010 tasunud põhivõlast 30 400 krooni ning kostjate põhivõlgnevus on 25 801 krooni. Kostjad ei ole esitanud rohkem ühtegi maksekorraldust 22.11.2008 võlatunnistuse maksegraafiku järgse võlgnevuse tasumise kohta ei endisele võlausaldajale ega ka hagejale. Võlgnevuse viimane tasumise tähtaeg oli 29.06.2009.a. Seega on hageja nõutav põhivõlg 25 801 krooni muutunud sissenõutavaks. 4 Lisaks leiab kostjate esindaja, et 22.11.2008 OÜ AV ja OÜ F vahel sõlmitud võlatunnistus koos selle lahutamatu osaga - maksegraafikuga on laenuleping VÕS § 399 lg. 1 p. 1 mõttes, mille osapooleks ei ole hageja ja seega puudus hagejal üldse õigus selle lepingu ülesütlemiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu VÕS § 399 sätestatu, kuna tegemist ei olnud poolte vahelise laenulepinguga, vaid hageja poolt ülevõetud võlatunnistuse maksegraafiku järgse kohase täitmisega hagejale (või ka endisele võlausaldajale) ning hageja esitas hagi 02.02.2010 kostjate vastu siis, kui 22.11.2008 sõlmitud võlatunnistuse lahutamatu osana maksegraafiku järgi oli kohustuse täitmise viimaseks päevaks 29.06.
5. Seega oli viimane maksetähtaeg saabunud ja võlg oli muutunud sissenõutavaks. Ülalmärgitud võlatunnistust ei saa käsitleda VÕS § 399 mõttes laenulepinguna. Kostjate lepinguline esindaja leiab, et OÜ AV ja NK vahel 22.11.2008 sõlmitud käendusleping 22.11.2008.a. võlatunnistuse tagamiseks on tühine, kuna NK füüsilise isikuna on VÕS § 34 tähenduses tarbija ja VÕS § 143 lg. 1 kohaselt käendusleping, kus käendajaks on tarbija, on tarbijakäendusleping ning vastavalt VÕS § 143 lg. 2 kohaselt on tarbijakäendus leping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutust rahalises maksimumsummas. Äriühingu OÜ F (registrikood XXX) registrikaardi järgi on NKj uhatuse liige alates 29.10.1996 ja alates 13.05.2008 äriühingu ainuosanik (varem oli 50 % osade osanik). Riigikohus lahendites 3-2-1-89-08 ja 3-2-1-126-09 on asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei ole tarbija. Eeltoodu alusel leiab kohus, põhivõlgnevus 1648,98 eurot (25 801 krooni) tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist. Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista 19.01.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuse ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja seaduslik ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 1648,98 eurot (25 801 krooni) Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 162

lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt poolte menetluskulud jätta solidaarelt kostjate kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 122lg.

2 kohaselt tsiviilasja hagihind on 1648,98 eurot (25 801 krooni) Taimi Kollom Kohtunik 5