lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et võlgnik on varatu, kohustusi on summas 8 767,20 eurot. Seega, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pankrotavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad, puudub võimalus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Ajutise halduri arvates ei ole juhatuse liige oma tegevusega põhjustanud firma maksevõime olulist vähenemist või selle maksejõuetuks muutumist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnustega tegu, rasket juhtimisviga. Maksejõuetus on tekkinud ajutise halduri hinnangul 2010.a. alguses ja selle põhjuseks olid muud asjaolud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes- valesti valitud äriplaan, majanduslangusega seotud äririskide ebaõige ja mitteõigeaegne hindamine ja neile reageerimine. Maksejõuetuse põhjuseks on üldine majanduslangus, mis tõi kaasa ka turvateenuste turu languse Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.01.2011.a.võimalusest tasuda Osaühing O (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti. Kohus hoiatas Osaühing O (likvideerimisel) võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus Osaühing O (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Seega tuleb Osaühing O (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlemine lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri Peeter A töötasuks tuleb vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 690,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 227,70 eurot, kokku 917,70 eurot. Ajutise halduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulutused kuuluvad hüvitamisele summas 35 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 42 eurot.
lg 4 sätete kohaselt kui võlgniku avalduse alusel pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutuste hüvitise määrata riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 396,25 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud välja arvatud sotsiaalmaks). Käesolev pankrotiasi on algatatud võlgniku avalduse alusel. Pankrotivarast ei jätku ajutise halduri töötasuks ja kulutuste hüvitiseks. Seega tuleb ajutise halduri töötasu ja kulutuste hüvitis välja mõista riigi vahenditest summas 396,25 eurot. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.