2-10-31147/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011.a., Tallinnas Tsiviilasja number 2-10-31147 Kohtuasi Saku valla avaldus A K ja R K hooldusõiguse piiramiseks nende alaealise lapse H K suhtes ja alaealisele eestkostja määramiseks Avaldaja Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu, asukoht Teaduse 1, Saku), avaldaja esindaja Airi Maasalu Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik A K (lapse ema, ik XXX, eluk. XXX) Puudutatud isik R K (lapse isa, ik XXX, eluk. XXX) Puudutatud isik R K (lapse vanaema, ik XXX, eluk. XXX) Puudutatud isik H K (laps, ik XXX, eluk. XXX) Alaealise esindaja vandeadvokaat Raivo Bergson (AB A. Kunila ja Ko ) Resolutsioon
2. Rahuldada Saku valla avaldus ja piirata A K (i.k. XXX) ja R Keldri (ik XXX) isiku- ja varahooldusõigust nende alaealise poja H K (ik XXX) suhtes jättes A K ja R K õiguse suhelda oma poja H K ja PkS § 145 lg 4 sätestatud otsustusõiguse lapse tavahooldusega seotud küsimustes ajal mil laps viibib koos vanematega eestkostja nõusolekul.
3. Rahuldada Saku valla avaldus alaealisele H K (ik XXX) eestkoste seadmiseks ja määrata alaealise eestkostjaks lapse vanaema R K (i.k. XXX) kuni H K täisealiseks saamiseni. R K saab käesoleva määruse alusel alaealise H K seaduslik esindaja. R K kuulub käesoleva kohtumääruse alusel H K isikuhooldusõigus, s.o. õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ja lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus. R K le kuulub käesoleva määruse alusel ka H K varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.
4. Kohustada R K esitama kohtule iga aasta 1.veebruariks aruanne H K vara valitsemise ja 1 eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Kohtumääruse kehtivus, edasikaebamise kord ja jõustumine. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest A K , R K ja R K (TsMS § 478 lg 4). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Alaealiste hooldusõiguse peatamise määrusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja A Kl ning R Kl ning eestkostja määramise kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Menetluse käik.
5. 29.06.2010.a. esitas Saku vald kohtusse avalduse, milles palutakse seada alaealisele H K eestkoste ja määrata alaealise eestkostjaks lapse vanaema R K . 29.11.2010.a. esitatud avalduse täpsustuse kohaselt palub eestkosteasutus piirata ka alaealise vanemate A K ja R Keldri hooldusõigust nende alaealise poja H K suhtes jättes neile vaid õiguse lapsega suhelda ning lapse suhtes igapäevast tavahooldusõigust teostada ajal mil laps eestkostja nõusolekul oma vanemate juures on.
6. Avaldust põhjendab eestkosteasutus sellega, et A K ja R K ei suuda täita oma vanemakohustusi oma alaealise poja H K suhtes, teda kasvatada ja tema eest igakülgselt hoolitseda. R K kasvatab A K ja R K kaht nooremat poega, A K oma teisest kooselust sündinud last, H K eest vanemad ei hoolitse ja ta kasvab peaaegu oma sünnist alates oma vanaema R K juures. H K on erivajadustega laps, tema areng ja käitumine ei vasta tema eale, tema käitumine on agressiivne ning ta vajab ööpäevaringset järelevalvet ja hoolitsust. Kuna tema vanemad seda H K pakkuda ei suuda, tuleb eestkosteasutuse seisukoha kohaselt laste vanemate hooldusõigust piirata ja lapsele eeskostja määrata.
7. A K ja R K kinnitasid kohtuistungil, et kõik avalduses märgitu vastab tegelikkusele ja avaldusele vastuväiteid neil ei ole.
8. R K toetas kohtule esitatud avaldust ja palus määrata end H K eestkostjaks.
9. Kohtu poolt alaealistele määratud advokaat Raivo Bergson oli seisukohal, et avalduse rahuldamine on põhjendatud, lapse huvides ning vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Kohtumääruse põhjendused
10. Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isikute ütlused, tutvunud kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avalduse rahuldamisel juhindub kohus kõigepealt Perekonnaseaduse § 134 lõikest 1, mis sätestab muuhulgas, et kui lapse vanemad ei ole suuda täita oma kohustusi lapse kasvatamisel 2 ja hooldamisel, rakendab kohus lapse heaolu ohustamise ärahoidmiseks PkS § 135 ja 136 loetletud abinõusid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus võib lapse isiku- ja varahooldust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki tehingute tegemise keelamisega. Kohtuistungil ära kuulatud avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isikute ütlustega on tõendatud, et A K ja R K ei suuda täita oma haige lapse H K hooldamise ja kasvatamise kohustusi, millest tulenevalt on põhjendatud lapse isiku- ja varahooldusõigust lapsevanematel H K suhtes piirata lubades lapsevanematel vaid suhelda oma lapsega ning lapse suhtes igapäevast tavahooldusõigust teostada ajal mil laps eestkostja nõusolekul oma vanemate juures on. .
11. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtumääruse punktis 6 seisukohale, et põhjendatud on piirata A Kl ja R K nende alaealise lapse H K suhtes isiku- ja varahooldusõigust, tuleb alaealistele kohtumäärusega määrata eestkostja, kes vastavalt PkS § 179 lg 1 sätestatule on alaealise seaduslikuks esindajaks ning kellele vastavalt PkS § 172 sätestatule kuulub nii lapse isikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus. Kohus on seisukohal, et H K eestkostjaks tuleb määrata tema vanaema R K , kes on koos abikaasa ja alaealise tädiga on hoolitsenud H K eest praktiliselt alates lapse sünnist ja kellega lapsel on head ning usaldusväärsed omavahelised suhted. Arvestades R K isikuomadusi ja tema soovi saada alaealise eestkostjaks, mida ta on kinnitanud kirjaliku avalduse esitamisega ja ka suuliselt kohtus ärakuulamisel, leiab kohus, et R K on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o. seadusliku esindajana teostama alaealise isikuhooldusõigust ja varahooldusõigust.
12. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks, sama paragrahvi .lõike 2 p 3 kohaselt tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb eestkoste seada alaealisele kuni lapse täisealiseks saamiseni. Arvestades ajaoluga, et H K vajab igapäevast kõrvalabi ja juhendamist ning ööpäevast järelevalvet, ei pea kohus põhjendatuks määrata käesoleval ajal tehingusummat mille ulatuses võiks alaealine teha tehinguid eestkostja nõusolekuta.
13. Juhindudes PkS § 194 lg 2 sätestatust tuleb R K esitada kohtule iga aasta
14. veebruariks kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuleb välja tuua eraldi kõik tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Kohtunik: 3